Pankrotiõigus

Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ropka Toit OÜ esitas 16.01.2025 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning täiendas seda 04.02.2025. Kohus võttis 17.02.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas Ropka Toit OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Ajutine pankrotihaldur esitas 24.03.2025 kohtule kirjaliku aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et võlgnikul puudub teadaolev vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, sh puudub vara edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on vähemalt 1895,25 eurot, lisaks võlgnevus Maksu- ja Tolliametile 47491,53 eurot. Esinevad võlgnevused töötasude osas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi võlgniku poolt võõrandatud sõidukite osas. Ajutine haldur on seisukohal, et Ropka Toit OÜ on püsivalt maksejõuetu ja äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku juhatus on selgelt viivitanud pankrotiavalduse esitamisega, rikkudes sellega pankrotiavalduse esitamise kohustust (ÄS § 180 lg 51), mida tuleb pidada raskeks juhtimisveaks. Võlgniku likviidsusnäitajad on olnud pikemat aega ebarahuldavad ning pankrotiavalduses esitatud juhatuse selgitused ei anna alust arvata, et juhatusel oleks olnud tõhus plaan majanduslike raskuste ületamiseks ja äriühingu likviidsuse taastamiseks. Võlgnik on korduvalt esitanud Maksu- ja Tolliametile maksuvõla ajatamise taotlusi, mis tuginesid ilmselgelt üleliia optimistlikele müügitulu prognoosidele. Liigse optimismi tõttu ei suudetud ajatamisgraafikuid täita, kuid juhatus ei ole sellest adekvaatseid järeldusi teinud, vaid jätkas ebarealistlike prognooside alusel uute ajatamistaotluste esitamist. Ajutine haldur möönab, et võlgniku sellist käitumist on ilmselgelt soodustanud ka maksuhalduri kergekäeline suhtumine ajatamisotsuste tegemisel. Võlgnik ei ole esitanud ajutise halduri nõutud andmeid, sealhulgas raamatupidamise registrite väljavõtteid, puuduvad võlgniku kassaraamat ja müügiaruanded. Arvestades võlgniku tegevusala — toitlustuskohtade pidamine — on ilmne, et märkimisväärne osa müügitulust pidi laekuma sularahas. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku SEB Pank ja Swedbank 2

kontoväljavõtteid ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. SEB Pank kontot kasutati valdavalt kaardimaksete vastuvõtmiseks ning enamik sellele kontole laekunud summadest kanti edasi Swedbank kontole, välja arvatud üksikud, peamiselt palgamakseteks tehtud ülekanded. Swedbanki kontole tehti sularaha sissemakseid alates 16.06.2022 ning kokku maksti sularahas sisse 53554,95 eurot. Sularaha sissemaksete suurused kuude lõikes varieerusid märkimisväärselt (200-3600 eurot). Olemasolevate andmete põhjal on ebaselge, kas sissemaksete suurte kõikumiste põhjused on seotud turuspetsiifikaga või kanti sularahas laekunud müügitulu kontole vaid osaliselt. Lisaks võeti analüüsitud perioodil võlgniku Swedbank kontolt sularahas välja kokku 32930 eurot. Aruande koostamise seisuga puuduvad andmed selle kohta, kuidas sularahas kontolt välja võetud ja kontole sissemaksmata müügitulu kasutati. Neil asjaoludel puuduvad hetkel kontrollitavad tõendid, et sularaha oleks kasutatud võlgniku huvides. Võlgniku juhatuse liikmel võib lasuda vastavas ulatuses vastutus võlgnikule kahju tekitamise eest. Ajutine pankrotihaldur tegi kohtule ettepaneku määrata võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiit 2500 eurot, kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus avaldas 25.03.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teate (PankrS § 30 lg 2). Ükski isik kohtu määratud tähtpäevaks deposiiti ei tasunud. PankrS § 192 11 lg 1 alusel tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus andis kohtule 17.04.2025 teada, et ei esita ettepanekut algatada Ropka Toit OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks deposiiti tasunud ning maksejõuetuse teenistus on kohtule teada andnud, et ei kavatse esitada avaldust menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus loeb ajutise pankrotihalduri esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes PankrS § 29 lg-st 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida Ropka Toit OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitada avaldus juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kohus määrab Ropka Toit OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme G.U .

Ajutise pankrotihalduri tasu 3

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 11 tunni + 4,5 tunni eest kokku 1248,06 eurot (sisaldab käibemaksu 225,06 eurot). Ajutine haldur palub tasu määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rk 12016414) on käibemaksukohuslane (KMKR EE100779451). Väljamakseid teha Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kontole nr EE191010011596520222 (saaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kui büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3 teine lause, § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-st 1 tulenevalt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on vastavuses tehtud töö mahuga ja kooskõlas PankrS § 29 lõikes 5 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu määraga. Kohus määrab ajutise halduri tasu summas 1023 eurot (31 pooltundi x 33 eurot), millele lisandub käibemaks 225,06 eurot, kokku 1248,06 eurot. Lähtudes PankrS § 23 lõikest 4 mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult. Kuna asja materjalidest nähtuvalt puudub võlgnikul vara ajutise halduri tasu maksmiseks. Alates 01.01.2025 on töötasu alammäär 886 eurot kuus. Seega on halduri tasu võimalik hüvitada riigi vahenditest kokku summas 1080,92 eurot (sh km 194,92 eurot. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord on toodud kohtumääruse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.