Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Avaldaja palub määrata kohtul ennast JM.LL Holding OÜ juhatuse asendusliikmeks, kuni osanikud valivad osaühingule uue juhatuse. 22.12.2017 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmebaasist, et Xxxoli viis last. Kohus leidis, et tegemist on Xxxpotentsiaalsete pärijatega, kellel tuleb võimaldada avalduse osas soovi korral seisukohta avaldada. Kohus määras, et asja materjalid toimetatakse kätte Xxx, Xxx, Xxx, xxx ja Xxx, kes võivad esitada kirjaliku seisukoha avalduse suhtes hiljemalt 31.01.2018. Xxx, Xxx, xxx ja Xxxsaid asja materjalid e-toimikust kätte vastavalt 28.12.2017, 04.01.2018, 15.01.2018 ja 08.01.2018. Xxxkinnitas materjalide kätte saamist 08.01.2018 e-posti teel. Ühtegi seisukohta kohtule määratud tähtpäevaks ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku juhatusse asendusliikme määramine. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS (äriseadustik) § 184 lg 6 alusel võib mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. ÄS § 180 lg 2 kohaselt juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vastavalt ÄS § 180 lg 3 juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 180 lg 3 1 kohaselt juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Kohus leiab, et kuivõrd puudutatud isiku ainus juhatuse liige ja ainus äriregistrist käesoleval ajal nähtuv osanik on surnud ning puudutatud isik on käesoleval ajal ilma juhatuseta, on puudutatud isiku normaalse majandustegevuse jätkamine oluliselt raskendatud. Seadusliku esindaja puudumine seab ohtu puudutatud isiku majandusliku jätkusuutlikkuse ning tema õigused võivad jääda kaitseta. Seetõttu on asendusliikme määramiseks olemas mõjuv põhjus. Kohus nõustub avaldajaga, et olukorras, kus osaühingu osa võib olla abikaasade ühisvara, on abikaasal õigustatud huvi asendusliikme määramise nõudmiseks, selline õigustatud huvi on olemas ka kõigil pärijatel. Kohus rahuldab avalduse. TsMS § 603 lg 1 alusel kohus võib käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Avaldaja palub määrata ennast puudutatud isiku juhatuse asendusliikmeks. Kohus leiab, et puudub alus arvata, et avaldaja ei oleks suuteline juhatuse liikme ülesandeid täitma. Avaldaja on kinnitanud, et on teadlik juhatuse liikme kohustustest. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja tegutsemise juhatuse liikmena. Avaldaja määramisele juhatuse asendusliikmeks pole vastuväiteid esitanud ka teised võimalikud pärijad. Seetõttu leiab kohus, et puudutatud isiku juhatuse asendusliikmeks saab määrata avaldaja. Vastavalt ÄS § 184 lg 6 kestavad avaldaja volitused kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike poolt.

TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 järgi kuulus avalduse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus avaldaja kasuks puudutatud isikult välja menetluskulu 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.