Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohus jätnud kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja õigusabi kulud hõlmavad järgmisi toiminguid: 1) konsultatsioon kliendiga, hagimaterjalide analüüs, hagi koostamine – 2 tundi; 2) 02.07.2017 kostja vastuse analüüs, hageja vastuse koostamine – 0,75 tundi; 3) hageja vastuse koostamine – 0,25 tundi; 4) kostja 2.10.2017 ja 16.10.2017 dokumentide ja vastuse analüüs – 0,75 tundi; 5) 03.11.2017 vastuse koostamine – 2,25 tundi; Õigusabikulud 6 tunni eest kokku 720 eurot. Lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Kulud kokku 795 eurot (6x120+75). Kohus peab hageja kantud õigusabikulusid vajalikuks ja põhjendatuks hageja märgitud 6 tunni ulatuses ja leiab, et tehtud toimingutele kulunud aeg on kooskõlas osutatud õigusabi sisu ja mahuga. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja sõltub hagihinnast, mistõttu tuleb hageja tasutud riigilõivu 75 eurot pidada vajalikuks kuluks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-39-16 asunud seisukohale, et menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKo nr 3-2-1115-14, p 14). Hagejale osutatud tunnitasu määr 120 eurot vastab kehtivale kohtupraktikale. Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hagejale hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 795 eurot, millest riigilõiv on 75 eurot ja õigusabikulu 720 eurot (6 tundi määraga 120 eurot). Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 795 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul ei ole hageja vastavat taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.