Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetluses on I. L. hagi MTÜ Lõpe Jahiseltsi vastu 18.03.2017 juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes ning 21.05.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. 19.12.2017 esitas kostja hagi õigeksvõtu avalduse, palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning määrata MTÜ Lõpe Jahiselts menetluskulude suuruseks 312 eurot (2 tunni ja 36 minutit, summa esitatud ilma käibemaksuta). Samuti palub kostja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja nõustub 18.03.2017 juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise ja 21.05.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisega. Kostja on seisukohal, et hagejal oli võimalus teavitada kostjat esmalt hagis kirjeldatud puudustest ning seeläbi oleks olnud hagejal võimalik käesolevat kohtumenetlust vältida. Kostja esindajad teavitasid hagejat nii juhatuse koosolekust kui ka üldkoosolekust suuliselt, kostja küll ei järginud formaalseid koosolekute kokkukutsumise nõudeid, kuid kuna suuliselt oli hagejat teavitatud, siis eeldas kostja, et hageja on kõigest teadlik ning teadlikult otsustanud juhatuse ja üldkoosoleku koosolekutest mitte osa võtta. Kui hageja oleks teavitanud enne kohtusse hagiavalduse esitamist, et hageja ei ole rahul juhatuse ja üldkoosoleku otsustega ning tunneb, et tema õigusi on riivatud, siis oleks olnud kostjal võimalik ise otsused tühistada ning hageja ei oleks pidanud kulutusi kandma kohtusse pöördumise näol. Samuti ei oleks sellisel juhul pidanud ka kostja kandma kohtumenetlusega paratamatult kaasnevaid menetluskulusid. Seetõttu palub kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 22.12.2017 esitas hageja oma seisukoha esitatu osas, milles palub rahuldada hagiavaldus kostja poolt hagi õigeksvõtu tõttu. Saata otsus äriregistrile kande parandamiseks I. L. kui MTÜ Lõpe Jahiselts juhatuse liikme kande kustutamise kohta. Jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata hageja menetluskulude suuruseks ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 2255. 58 EUR (11 tundi ja 13 minutit, summa koos käibemaksuga). Märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja pole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Nagu hagis märgitud, ei ole hagejat kõneallolevate koosolekute toimumisest ega seal otsuste vastuvõtmisest teavitatud. Juba ainuüksi antud rikkumine on põhjuseks hagi esitamiseks. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt saab huvitatud isik tugineda otsuse tühisusele, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Seega puudus hagejal muu võimalus otsuste tühisusele ja kehtetusele tuginemiseks kui selle 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-17-14138 tuvastamiseks kohtu kaudu. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse regulatsioon on allutatud erinevalt tehingutest kohtulikule kontrollile. Selle kohaselt saab organi otsuse tühisusele tugineda üksnes siis, kui kohus on organi otsuse tühisuse tuvastanud või otsuse kehtetuks tunnistanud. Otsuse kehtetuse kohtulikule kontrollile allutamise vajadus tuleneb eelkõige asjaolust, et otsuse tegemisel osaleb üldjuhul oluliselt rohkem isikuid kui tavaliste ühe- või mitmepoolsete tehingute tegemisel. Lisaks tehti kostja üldkoosoleku otsuse alusel äriregistrisse kanne, millega hageja kustutati kostja juhatuse liikmete hulgast. Antud kande muutmiseks on samuti vajalik kohtuotsus kandealuse otsuse tühisuse kohta (MTÜS § 24 lg 6 ja § 241 lg 4). Hageja viitab, et kehtiva õiguse järgi ei saa kostja ise vastavaid otsuseid tühistada ning mistahes uute otsuste vastuvõtmiseks on vajalik vastavate organite uute koosolekute kokkukutsumine. See aga ei taga vajalike otsuste vastuvõtmist ning samuti pole võimalik otsuseid tagantjärgi vastu võtta. Hageja menetluskuludeks on antud asjas olnud lepingulisele esindajale makstud tasu 1655.58 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja peab oma menetluskulude suurust põhjendatuks, mistõttu palub need kostjalt välja mõista. Hageja esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 123 EUR (+km). Kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane, esitab hageja õigusabikulu koos käibemaksuga. 15.01.2018 esitas kostja oma seisukoha, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kui hageja oleks teavitanud enne kohtusse hagiavalduse esitamist, et hageja ei ole rahul juhatuse ja üldkoosoleku otsustega ning tunneb, et tema õigusi on riivatud, siis oleks olnud kostjal võimalik kutsuda kokku uus juhatuse koosolek ja üldkoosolek järgides kõiki formaalseid nõudeid ning teha nõuetekohased otsused. Sellisel juhul ei oleks pidanud kulutusi kandma kohtusse pöördumise näol. Samuti ei oleks sellisel juhul pidanud ka kostja kandma kohtumenetlusega paratamatult kaasnevaid menetluskulusid. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtusse pöördumine oli ainus võimalus hagejal oma õiguste kaitsmiseks. Kui hageja oleks kostjat teavitanud oma õiguste riivest, siis oleks kostja saanud sellisel juhul teha vastavad menetlused uuesti. Formaalsete otsuste vastuvõtmise reeglite järgimise eesmärk ei ole saavutada hagejale meelepärast otsust, vaid seda, et vastavad otsused oleksid saavutatud demokraatliku hääletuse teel kõikide asjassepuutuvate isikute õigusi arvestades. Seega ei oleks tõepoolest uue juhatuse koosoleku ja üldkoosoleku kokkukutsumine hagejale soodsate otsuste vastuvõtmist garanteerinud, kuid oleks parandanud siiski hagiavalduses märgitud rikkumised. Juhuks, kui kohus jätab menetluskulud kostja kanda, palub kostja vähendada hageja menetluskulude nimekirjas hagi koostamiseks kulunud menetluskulude suurust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagi koostamiseks kokku 8h 8 min. Hagiavaldus koosneb vaid 2,5 lk sisulisest tekstist. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega ligikaudu 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega ja sisulist vaidlust tegelikult ei olnud ning analüüsimist vajavaid materjale oli vähe, saaks hagiavalduse koostamiseks lugeda põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 2 tundi. Seega tuleks kostja hinnangul vähendada hageja menetluskulude nimekirjas esitatud menetluskulusid 6h ja 8 min võrra. Samuti palub kostja vähendada hageja menetluskulude nimekirjas hageja 22.12.2017 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud menetluskulude suurust. Hageja menetluskulude 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-17-14138 nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 22.12.2017 seisukoha koostamiseks 3h 5 min. Töö kirjeldusena on välja toodud „analüüs ning seisukoha koostamine kostja vastuse osas“. Analüüsi all on tõenäoliselt silmas peetud kostja vastuse analüüsi. Sellisel juhul pole nimetatud ajakulu kindlasti põhjendatud, kuna kostja ei ole oma hagivastuses toonud välja mistahes õiguslikke põhjendusi ega vastuväiteid, vaid on ainult hagi õigeks võtnud. Ainult hagi õigeksvõttu ja menetluskulude jaotuse põhjendust sisaldav dokument ei vaja eraldi mitme tunni pikkust analüüsi. Samuti on hageja 22.12.2017 menetlusdokument sisuliselt vaid 0,5 lk pikk sisaldades ainult põhjendusi menetluskulude jaotuse osas (ülejäänu moodustab menetluskulude nimekiri), mistõttu ei ole ka ainuüksi menetlusdokumendi koostamiseks nii suur ajakulu põhjendatud. Eeltoodut arvestades on kostja seisukohal, et hageja 22.12.2017 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ajakuluks saab lugeda maksimaalselt 0,5 tundi. Seega tuleks kostja hinnangul vähendada hageja menetluskulude nimekirjas esitatud menetluskulusid 2h ja 35 min võrra. Kokku palub kostja kohtul hageja menetluskulusid vähendada vähemalt 8h ja 43 min võrra. Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega asjas kohtuistungit pidamata kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja lg 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud vastustes hagi õigeks võtnud. Hagi on kostjapoolse õigeksvõtuga põhjendatud, kohtul puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue tunnistada kehtetuks MTÜ Lõpe Jahiseltsi 18.03.2017 juhatuse koosolekul vastu võetud otsus, millega arvati I. L. MTÜ Lõpe Jahiseltsi nimekirjast välja ning kutsuti tagasi juhatusest ning tuvastada MTÜ Lõpe Jahiseltsi 21.05.2017 üldkoosoleku otsuse, mille kohaselt kutsuti MTÜ Lõpe Jahiseltsi juhatusest tagasi I. L. ning vähendati juhatuse liikmete arvu seitsmeni, tühisus.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kohtu hinnangul kostja kanda. Kohus nõustub hagejaga, et antud asjas ei saa kohaldada TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et TsÜS § 38 lg 2 kohaselt saab huvitatud isik tugineda otsuse tühisusele, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Lisaks tehti kostja üldkoosoleku otsuse alusel äriregistrisse kanne, millega hageja kustutati kostja juhatuse liikmete hulgast. Antud kande muutmiseks on samuti vajalik kohtuotsus kandealuse otsuse tühisuse kohta (MTÜS § 24 lg 6 ja § 241 lg 4). Hageja viitab asjakohaselt, et kehtiva õiguse järgi ei saa kostja ise vastavaid otsuseid tühistada ning mistahes uute otsuste vastuvõtmiseks on vajalik vastavate organite uute koosolekute kokkukutsumine. See aga ei taga vajalike otsuste vastuvõtmist ning samuti pole võimalik otsuseid tagantjärgi vastu võtta. Kostja viide, et otsused/menetlused saanuks teha uuesti, ei ole tõsiseltvõetav, sest juhatuse otsuse alusel hageja väljaarvamine kostja juhatusest on vaidlustatav vaid teatud tähtaja jooksul ning lisaks formaalsetele puudustele koosoleku kokkukutsumise osas on hageja viidanud ka sisulistele puudujääkidele. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-17-14138 menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Praeguses tsiviilasjas on I. L.t esindanud vandeadvokaat Lauri Liivat. Seega on I. L.l õigus nõuda teda menetluses esindanud esindajate kulude hüvitamist. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 600 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud hageja menetluskulude avaldusele vastuväited hageja esindaja töömahu osas. Kohus nõustub kostja seisukohas tooduga ning leiab, et kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 2 tunni 30 minuti eest 319 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Hageja on küll esitanud kohtule õigusabi kulu suuruseks 1655.58 eurot (koos käibemaksuga), kuid vastav summa ei ole haginõude keerukust ning hagiavaldust silmas pidades põhjendatud. Hagiavaldus on sisu osas 2 lk pikk, millest veel omakorda pool on seaduse tekst. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale hagiavalduse koostamise ja sellele eelneva analüüsi eest (formaalsed rikkumised koosoleku kokkukutsumised olid ilmsed) on 2 tunni eest 245.20 eurot (koos käibemaksuga). Samuti ei ole põhjendatud 22.12.2017 seisukoha esitamise kuluna märgitud ajakulu 3 tundi ja 5 minutit. Hageja seisukoht on sisu osas pool lehekülge pikk, ülejäänud dokument sisaldab hageja menetluskulude nimekirja. Seega on põhjendatuks menetluskuluks kokku 2.5 tunni eest 319 eurot (sisaldab km). Tunnihind 123 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Ka kostja ei ole vastuväiteid tunnitasu suuruse kohta esitanud. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodu alusel määrab kohus avaldaja menetluskulude hüvitatavaks suuruseks kokku 919 eurot (600 eurot riigilõiv + õigusabikulu 319 eurot (summa sisaldab käibemaksu)), mis tuleb MTÜ-lt lõpe Jahiseltsilt I. L. kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-17-14138

RESOLUTSIOON

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.