Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.04.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-14138
Tsiviilasi
XX hagi MTÜ Lõpe Jahiselts vastu 18.03.2017 juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ning 21.05.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.02.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Lauri Liivat Kostja/vastustaja MTÜ Lõpe Jahiselts (registrikood 80276118), lepinguline esindaja v/adv Hannes Toodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 02.02.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus määras rahaliselt kindlaks hageja lepingulise esindaja tasu väiksemas summas kui 811.80 eurot. Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata hageja esindaja põhjendatud ja vajalik tasu kindlaks summas 811.80 eurot. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses, arvestades maakohtu otsuse jõustunud osa: 1) Hagi rahuldada;
2) Tunnistada kehtetuks MTÜ Lõpe Jahiselts 18.03.2017 juhatuse otsus, millega arvati XX välja MTÜ Lõpe Jahiselts nimekirjast ja kutsuti tagasi MTÜ Lõpe Jahiselts juhatusest; 3) Tuvastada MTÜ Lõpe Jahiselts 21.05.2015 üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti XX tagasi MTÜ Lõpe Jahiselts juhatusest ja vähendati juhatuse liikmete arvu seitsmeni, tühisus; 4) Saata otsus menetlusosalistele ja pärast jõustumist kande parandamiseks äriregistrile; 5) Menetluskulud maakohtus jätta kostja kanda; 6) Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1411.80 eurot, sealhulgas 600 eurot riigilõiv ja 811.80 eurot esindaja tasu; 7) Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni; 8) Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lõige 4).
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.22.09.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostja 18.03.2017 juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ja 21.05.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.19.12.2017 avalduses võttis kostja hagi õigeks, palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning määrata kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.
3.22.12.2017 vastuses palus hageja rahuldada hagi kostja poolt hagi õigeksvõtu tõttu ja jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata hageja menetluskulude suuruseks 2255.58 eurot ning mõista kostjalt lisaks menetluskuludele välja viivis. Hageja
menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 1655.58 eurot (11h 13min õigusabi eest, summa koos käibemaksuga) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 123 eurot (+km). Hageja ei ole käibemaksukohuslane.
4.15.01.2018 palus kostja juhul, kui kohus jätab menetluskulud kostja kanda, vähendada hageja menetluskulude suurust. Nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagi koostamiseks kokku 8h 8min. Hagi koosneb vaid 2,5lk sisulisest tekstist. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega ligikaudu 40min kuni 1h, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kuna praeguses menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega ja sisulist vaidlust tegelikult ei olnud ning analüüsimist vajavaid materjale oli vähe, saaks hagi koostamiseks lugeda põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 2h. Seega tuleks vähendada hageja menetluskulusid 6h 8min võrra. Samuti palus kostja vähendada hageja 22.12.2017 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud menetluskulude suurust. Nimekirja järgi kulus hageja esindajal 22.12.2017 seisukoha koostamiseks 3h 5min. Töö kirjeldusena on välja toodud „analüüs ning seisukoha koostamine kostja vastuse osas“. Selline ajakulu ei ole põhjendatud, kuna kostja ei toonud vastuses välja õiguslikke põhjendusi ega vastuväiteid, vaid võttis ainult hagi õigeks. Ainult hagi õigeksvõttu ja menetluskulude jaotuse põhjendust sisaldav dokument ei vaja eraldi mitme tunni pikkust analüüsi. Samuti on hageja 22.12.2017 menetlusdokument sisuliselt vaid 0,5lk pikk, sisaldades ainult põhjendusi menetluskulude jaotuse osas, mistõttu ei ole ka ainuüksi menetlusdokumendi koostamiseks nii suur ajakulu põhjendatud. Eeltoodut arvestades saab hageja 22.12.2017 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ajakuluks lugeda maksimaalselt 0,5h. Seega tuleks vähendada hageja nimekirjas esitatud menetluskulusid 2h 35min võrra. Kokku palus kostja vähendada hageja kulusid vähemalt 8h 43min võrra. Esimese astme kohtu otsus
5.Pärnu Maakohus rahuldas 02.02.2018 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks kostja 18.03.2017 juhatuse koosolekul vastu võetud otsuse, millega arvati hageja kostja nimekirjast välja ning kutsuti tagasi juhatusest. Samuti tuvastas maakohus kostja 21.05.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja määras hageja (otsuses ekslikult märgitud kostja) hüvitatavate menetluskulude suuruseks 919 eurot, mille mõistis kostjalt hagejale välja koos võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud viivisega.
6.Kohus, tutvunud hageja taotlusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 600 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud hageja menetluskulude avaldusele vastuväited lepingulise esindaja töömahu osas. Kohus nõustus kostjaga ning leidis, et kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 2h 30min eest 319 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Hageja on küll esitanud kohtule õigusabi kulu suuruseks 1655.58 eurot (koos käibemaksuga), kuid vastav summa ei ole hagi keerukust ning hagiavaldust silmas pidades põhjendatud. Hagiavaldus on sisu osas 2lk pikk, millest veel omakorda pool on seaduse tekst.
Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale hagiavalduse koostamise ja sellele eelneva analüüsi eest (formaalsed rikkumised koosoleku kokkukutsumised olid ilmsed) on 2h eest 245.20 eurot (koos käibemaksuga). Samuti ei ole põhjendatud 22.12.2017 seisukoha esitamise kuluna märgitud ajakulu 3h 5min. Hageja seisukoht on sisu osas pool lehekülge pikk, ülejäänud dokument sisaldab hageja menetluskulude nimekirja. Seega on põhjendatud menetluskuluks kokku 2h 30min eest 319 eurot (sisaldab km). Tunnihind 123 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Ka kostja ei ole vastuväiteid tunnitasu suuruse kohta esitanud. Hageja on TsMS § 174 lõike 10 kohaselt kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ning soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodu alusel määras kohus hageja menetluskulude hüvitatavaks suuruseks kokku 919 eurot (600 eurot riigilõiv + õigusabikulu 319 eurot (summa sisaldab käibemaksu)), mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse. Apellatsioonkaebus
7.05.03.2018 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ja palub teha selles osas uue otsuse, millega määrata hageja menetluskulud kindlaks 2255.58 euro ulatuses ja mõista vastav summa kostjalt koos viivisega välja. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
8.Kohus ei ole hinnanud hageja menetluskulusid adekvaatselt. Kaevatava otsuse kohaselt on põhjendatud ajakulu hageja õigusabile 2,5h. Hageja esitas menetluses kohtule kaks dokumenti, millest üks oli hagi ning teine kohtu nõutud seisukoht kostja 19.12.2017 menetlusdokumendile. Kostja on pidanud oma esindaja põhjendatud ajakuluks 2h 36min, seega on kostja poolt põhjendatuks loetud ajakulu 6min võrra suurem kui maakohtu otsuse järgi põhjendatuks loetud hageja ajakulu, kuigi kostja on esitanud kohtule üksnes ühe menetlusdokumendi, millega võttis hagi õigeks ning mille pikkus on sisu osas 0,5lk. Maakohus jättis menetluskulude põhjendatuse üle otsustamisel tähelepanuta objektiivsed asjaolud, mis põhjendasid hageja menetluskulude suurust ning tugines üksnes kostja seisukohtadele. Kulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka, et hageja menetluskulude suurus on osaliselt tingitud kohtunõude täitmisest. 21.12.2017 kirjas nõudis kohus hagejalt täiendava seisukoha esitamist. Selle nõude täitmiseks oli vajalik kliendiga suhtlemine, menetlusdokumendi koostamine ning Riigikohtu praktikaga tutvumine. Vastustaja seisukoht
9.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
10.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 02.02.2018 otsus tuleb menetluskulude kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Seega ülejäänud osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lõige 1). Apellatsioonkaebus hageja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab kostjalt hagejale väljamõistetavat menetluskulu õigusabikulude osas 811.80 euroni.
11.Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt rikkunud diskretsiooni piire, vähendades sedavõrd suures
ulatuses hageja menetluskulusid lepingulise esindaja tasu osas. Hageja soovis menetluskulude hüvitamist kokku 11h 13min eest, millest 8h 8min ulatuses seondusid toimingud hagi koostamisega (sh asja analüüs) ning 3h 5min ulatuses 22.12.2017 seisukoha kostja õigeksvõtu avaldusele koostamisega. Maakohus pidas põhjendatuks toiminguid seonduvalt hagi koostamisega 2h ja 22.12.2017 menetlusdokumendi koostamisega 0,5h. Maakohtu otsustus ei ole hagi koostamisega seotud toimingutele kulunud ajakulu olulises ulatuses vähendamise osas asjakohases ulatuses põhjendatud ega kohtu mõttekäik ei ole selles osas loogiliselt jälgitav.
12.Kolleegium märgib, et kuigi ühe poole menetluskulude põhjendatust ei saa hinnata teise menetlusosalise kuludest lähtuvalt, võib teise poole menetluskulude suurus siiski olla üheks indikaatoriks vastaspoole kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul põhjendatud määrata hageja esindaja poolt asja analüüsiks, milles eeldatavalt sisaldus ka kliendiga suhtlemine, ja hagiavalduse koostamiseks mõistlikuks ajakuluks ainult 2h. Kuigi nõustuda saab, et taotletav 8h 8min nimetatud toimingute eest on ülemäärane, siis lähtuvalt tsiviilasja sisust ja mahust on alust tuvastada, et käesolevas asjas oli mõistlik ajakulu esindaja poolt asjaga tutvumiseks ja analüüsiks (sh kliendiga suhtlemiseks) 2h ning hagiavalduse koostamiseks 3h. Asjakohane ei ole lepingulise esindaja töömahu hindamisel lähtuda koostatud dokumendi lehekülgede arvust, vaid esmaseks hindamise kriteeriumiks saab siiski olla vandeadvokaadi vajaliku töö sisu. 22.09.2017 kohtule esitatud hagiavaldus (t lk 2-5) sisaldab nii hageja nõuete faktilist kui õiguslikku alust, seega pidi dokumendi koostaja esmalt kohtuma kliendiga, viima ennast vajalikus ulatuses kurssi kostja tegevusega, sh põhikirjaga ja organite vaidlustatud otsustega. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et see sisaldab vandeadvokaadi kvalifikatsioonile kohast põhjendust koos viidetega kostja põhikirjale ja mittetulundusühingute seadusele. Hagiavaldus peab vastama TsMS-i nõuetele isegi olukorras, kus hageja õiguste rikkumine on ilmne ja elulise situatsiooni õiguslik kvalifitseerimine ei ole oluliselt keeruline, sest seda, kas kostja võtab hagi õigeks või mitte, ei saa avaldust koostades ette näha. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja lepingulise esindaja tasu suurendada 3h võrra, milleks on tunnihinda 147.60 eurot (sisaldab käibemaksu) arvestades 442.80 eurot.
13.Muus osas kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja 22.12.2017 menetlusdokumendi koostamise ajakulu vähendamise osas. Kolleegium selgitab täiendavalt, et viidatud menetlusdokument sisaldab ka menetluskulude nimekirja, mille koostamise kulu Riigikohtu seisukoha järgi teise poole poolt hüvitamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-15, punkt 9). Arvestades eelnevat, on põhjendatud maakohtu määratud ajakulu 0,5h kõnealuse menetlusdokumendi koostamiseks. Kuna kohus pidas 22.12.2017 menetlusdokumendi koostamist põhjendatud menetlustoiminguks, ei ole asjakohased kaebuse väited selle kohta, et hageja menetluskulude suurus on osaliselt tingitud kohtunõude täitmisest. Maakohus pidaski enda nõude täitmiseks esitatud menetlusdokumendi koostamist põhjendatuks, üksnes vähendades selle koostamisega seotud ajakulu.
14.Täiendavalt märgib kolleegium, et kaevatavas otsuses on maakohus eksinud põhjendatuks peetud hageja esindaja tasu suuruse aritmeetilisel arvestamisel. Otsusest nähtuvalt pidas kohus põhjendatuks õigusteenust 2,5 töötunni eest tunnihinnaga koos käibemaksuga 147.60 eurot, kuid arvestas summaks kokku 319 eurot, kuigi tegelikult
on vastavaks summaks 2,5x147.60=369 eurot. Seega kuulub kaebus rahuldamisele täiendavalt 369-319=50 euro ulatuses.
15.Eeltoodust tulenevalt on hageja kulud õigusabile põhjendatud kokku 5,5h eest summas 811.80 eurot koos käibemaksuga, s.o maakohtu poolt põhjendatuks peetud 369 eurot (millest küll kohus arvutusvea tulemusena mõistis välja 319 eurot) ja käesoleva otsusega täiendavalt põhjendatuks peetud 442.80 eurot.
16.Vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata käesoleva kaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.