Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 11 057 eurot. Võlgniku kohustuste maht on 12 372 547,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik nii bilansiliselt kui ka nähtavalt maksejõuetuks 2016 aastal, mil ei suudetud enam tähtaegselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 28.11.2017. a, seega kohtu hinnangul Äriseadustiku § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on väga suures ulatuses teenuste osutamine OÜ-le TM Mets, mille eest OÜ TM Mets võlgnikule ei tasunud (ebamõistlikult suur krediidilimiit). Kuigi võlgnik ei ole selle osaühingu osanik olnud, on tegemist võlgnikuga seotud isikuga. Võlgniku juhatuse liige XXXX on ka OÜ TM Mets juhatuse liige. Ajutise halduri hinnangul ei olnud sellise krediidi andmine põhjendatud isegi seotud isikule. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga, et täiendavalt võisid maksejõuetuse väljakujunemisele kaasa aidata Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutisel halduril puuduvad andmed OÜ TM Mets majandustegevuse kohta, kuid tõenäoliselt ei saanud võlgnikul olla mõistlikku ootust, et OÜ TM Mets suudab osutatud teenuste eest tasuda. Sellest tulenevalt peab ajutine haldur ka võimalikuks, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Täpsema hinnangu saab anda pärast seda, kui õnnestub koguda täiendavaid andmeid OÜ TM Mets majandustegevuse kohta, milline oli müügitulu, kuidas kasutati laekunud raha jms. Võlgniku pankrotiavalduses maksejõuetuse põhjusena välja toodud liisinglepingute lõpetamine LHV ja SEB poolt ning maksuvõla tekkimine ei ole mitte maksejõuetuse põhjus, vaid selle tagajärg. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi, koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatuse liige on jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut. Võlgnik ei ole esitanud registripidajale alates 2015. aastast majandusaasta aruandeid ning jätnud need ka haldurile esitamata. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud

raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Vara tagasivõitmise ja nõudmise võimalustena võib olla XXXX (XXXX) võõrandatud osaluse OÜ-s I.V.R. tagasivõitmine, kuid selle tehingu asjaolud vajavad täpsustamist. Praegusel hetkel ei ole ka selge, mis tingimustel läks osa võlgniku varast üle OÜ-le Applaford Transport, ka need asjaolud vajavad täpsustamist pankrotimenetluse käigus. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXXX. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 19,50 töötunni eest kokku summas 1 657,50 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 657,50 eurot ja tehtud kulutuste eest 16 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.