nende Avaldaja I (võlgnik): XXXX (isikukood XXXX), elukoht XXXX, e-post XXXX Avaldaja II (võlgnik): XXXX (isikukood XXXX), elukoht XXXX, e-post XXXX Puudutatud isik I (sissenõudja): XXXX (isikukood
XXXX), XXXX
Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXXi ja XXXXi avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjades nr XXXX, XXXX rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud võrdsetes osades XXXXi ja XXXXi kanda.
3.Määrata menetluskulud kindlaks selliselt, et neid XXXXilt ja XXXXilt välja ei mõisteta. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
XXXX ja XXXX esitasid 30.11.2017 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevates täiteasjades nr XXXX ja XXXX kuni 30.04.2018. Sisuliselt taotlevad avaldajad võimalust kasutada enda XXXX asuvat korterit kuni 30.04.2018.
Avaldajad on enda avaldust täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks põhjendanud eeskätt sellega, et nende lapsel esinevad psüühika eripärad, tingides tema eripärasid arvestavas koolis käimise (sh on lapsele vastunäidustatud suuremad elumuudatused, millega kohanemisel tal on raskusi). Elukohavahetus keset kooliaastat oleks avaldajate hinnangul lapsele traumeeriv. Samuti sellega, et XXXXi ema XXXX tervislik seisund on 2017 sügisel sedavõrd halvenenud, et ta ei tule iseseisva eluga toime ning vajab Tallinnas elava poja abi.
PUUDUTATUD ISIKU I SEISUKOHT
Puudutatud isik I (sissenõudja) sai määrue kätte e-toimiku kaudu 01.12.2017, kuid kohtule oma seisukohta avaldaja avalduse kohta täitemenetluse ajatamiseks ei esitanud.
PUUDUTATUD ISIKU II SEISUKOHT
Avaldajad viitavad oma avalduses raskele majanduslikule olukorrale, Riigikohtu varasemale praktikale ja sellele, et nende taotlus tuleb rahuldada seetõttu, et täitemenetluste tulemusel võivad oma elukohast ilma jääda nii võlgnikud ise, nende lapsed, kui ka teised perekonnaliikmed, mille tagajärjel peavad nad kolima XXXX e või üürima teise korteri.
Avaldajad viitavad muuhulgas sellele, et nad on menetluse läbiviimisel korduvalt selgitanud ja teinud ettepanekuid eelistada nende elukohaks oleva korteri müügile muude arestitud varade müüki, sh XXXX asuva kinnisasja või XXXX osa müüki, kuid sissenõudja või kohtutäitur keelduvad igasugustest kokkulepetest.
Käesoleval juhul on täitemenetlused algatatud 2016. aasta jaanuaris ehk täitemenetlused on kestnud ligi kaks aastat. Selle aja jooksul on XXXX suhtes läbiviidavas täitemenetluses võlgnevuse katteks laekunud 1.11 eurot ja XXXX menetluses 1809.92 eurot. Arvestades sissenõudja nõude suurust ja seni tasutud makseid, puudus kohtutäituril muu võimalus, kui pöörata sissenõue võlgnike varale. Esimese teate võlgnikele kuuluva korteriomandi asukohaga XXXX ülevaatamise soovi kohta saatis kohtutäitur võlgnikele 16.03.2017 ehk vähemalt sellest ajast olid võlgnikud teadlikult ja pidid arvestama võimalusega, et neil tuleb antud korteriomandist loobuda. XXXX avaldas eelnevalt ka ise soovi korteriomand võõrandada, et selle arvelt võlg tasuda, mis kinnitab, et ta antud võimalusega ka arvestas. 06.05.2016 koostas kohtutäitur antud korteriomandi arestimise akti ning kuulutas välja ka esimese enampakkumise.
19.05.2017 esitasid avaldajad kaebuse kohtutäituri tegevusele ning vaidlustasid kohtutäituri poolt määratud hinna (ts nr. 2-16-7908). Väljakuulutatud enampakkumine tühistati. Lõplik otsus antud asjas jõustus 25.10.2017, mil Riigikohus ei võtnud XXXX määruskaebust menetlusse.
XXXXile kuuluva äriühingu XXXX osaluse arestis kohtutäitur 16.05.2017 (arestimise hind 2500 eurot) ning ka selle arestimise hinna XXXX vaidlustas (ts nr. 2-17-8734 – ei ole jõustunud). Seega selle realiseerimine enampakkumise käigus ei ole hetkel võimalik.
Kinnisasja asukohaga XXXX arestis kohtutäitur 27.09.2017 (arestimise hind 17 000 eurot), seejuures arvestasime hinna määramisel muuhulgas ka hinnaga, millega võlgnik ise püüdis kinnisasjale ostjaid leida. Vaatamata sellele esitas XXXX 10.10.2017 kaebuse, millega vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna. 16.10.2017 esitas kohtutäitur kohtule taotluse eksperdi määramiseks, mida kohus tänase päeva seisuga veel lahendanud ei ole. Seega ei ole selle vara realiseerimine hetkel võimalik.
10.Erinevalt avalduses märgitule, ei ole pärast veebruarit 2016 (mil XXXX palus 6 kuud lisaaega korteri vabatahtlikuks realiseerimiseks) võlgnikud endale kuuluvat korterit realiseerinud ning vastupidiselt kohtule selgitatule, ei ole võlgnikud kohtutäiturile teinud ka mitte ühtegi ettepanekut võlgnevuse tasumiseks või vara realiseerimise järjekorra määramiseks. Seega kõik sellekohased väited on kahjuks paljasõnalised ning kohtutäiturile teadaolevalt ei ole avaldajad tänase päeva seisuga mitte ühtegi konkreetset sammu võlgnevuse tasumiseks teinud. Küll aga on avaldajatel olnud piisavalt aega, et kõiki asjaolusid arvestades enda elukorraldust muuta, sh lapse parimas huvides.
11.Isegi kui kohtutäitur äriühingu osaluse ja XXXX kinnistu arestimise hindadega realiseeriks, siis jääks oluline osa võlgnevusest ikkagi tasumata. Lõpetuseks soovib kohtutäitur märkida, et kohtutäiturile teadaolevalt kuuluvad XXXX’le (ühisomand XXXX’ga) muuhulgas kinnisasjad asukohaga XXXX ja XXXX. Nende olemasolu on avaldajad jätnud avalduses märkimata ega ole ka selgitanud, miks ei ole neil võimalik kolida näiteks sinna.
12.10.01.2018 teatas kohtutäitur kohtule, et enampakkumine õnnestus, korter on võõrandatud ning ostja selle eest tasunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
14.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Riigikohus on 12.06.2012.a lahendis nr 3-2-1-79-12 selgitanud, et TMS § 45 tuleb kohaldada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on 12.06.2012.a lahendis nr 3-2-1-79-12 selgitanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Avaldusest esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikud mööduva laadiga asjaolud, millest lähtuvalt TMS § 45 kohaldamine oleks avaldaja suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üles sissenõudja huvi nõude rahuldamisele.
15.Avaldajad on enda avaldust täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks põhjendanud eeskätt sellega, et nende lapsel esinevad psüühika eripärad, tingides tema eripärasid arvestavas koolis käimise (sh on lapsele vastunäidustatud suuremad elumuudatused, millega kohanemisel tal on raskusi) (tl 16, arsti tõend). Elukohavahetus keset kooliaastat
oleks avaldajate hinnangul lapsele traumeeriv. Samuti sellega, et XXXXi ema XXXX tervislik seisund on 2017 sügisel sedavõrd halvenenud, et ta ei tule iseseisva eluga toime ning vajab Tallinnas elava poja abi (tl 15, arsti teatis).
16.Esiteks - kohtutäituri vastusest nähtuvalt on täiteasjad kestnud alates 2016.a algusest ja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajad teinud omapoolseid samme, et asuda elukorraldust muutma ja valmistuda XXXX asuva korteri enampakkumisega kaasnevateks tagajärgedeks, kuigi neid on selleks aega olnud tänaseks 2 aastat.
17.Teiseks – nii avaldajate lapse XXXX kui XXXX seisundid on asjas esitatud tõenditest nähtuvalt püsiva loomuga (lapsel isiksuse eripära ning XXXX l toimetulekuraskused – kusjuures arst ei prognoosi seisundi paranemist, tl 15, arsti teatis). Varem või hiljem tuleb avaldajatel täitemenetlusega seonduvalt paraku elumuutus ette võtta, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik prognoosida nende asjaolude äralangemist.
18.Kohus nõustub, et lapse huvides võib tema eripäradest tulenevalt olla kooliaasta lõpetamine tema praeguses koolis Tallinnas. Selleks on aga kohtu hinnangul ka muid võimalusi kui XXXX korterisse edasi jäämine. Kohus palus avaldajatel selgitada, miks ei tuleks kõne alla kolimine avaldajatele kuuluvatesse teistesse eluruumidesse või Tallinnas asuvale üüripinnale kolimine (tl 28, 29, kohtu selgitused, kohtunõue). Avaldaja kohtunõudele ei vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi väljatrüki kohaselt kuulub XXXX ja XXXX omandisse kinnistu XXXX (Maa-Ameti ortofoto kohaselt on tegu hoonestatud kinnistuga) ning korteriomand aadressil XXXX. Kohus leiab, et pere saaks kolida (kasvõi ajutiselt) elama neile kinnisasjadele. Ühtlasi leiab kohus, et Tallinna linnas on lai üüriturg, kust on võimalik leida vähemalt ajutiselt elamiseks perele sobiv eluruum.
19.Täiendavalt osundab kohus, et avaldaja ei ole millegagi tõendanud enda tegelikku tahet kolida peale XXXX korterist lahkumist XXXX kinnistule XXXX (korraldused koolikoha saamiseks, töökoha läbirääkimised vms). Kohtule ei tundu asjas esitatud põhistuste ja tõendite valguses eluliselt usutav, et avaldajatel on reaalselt plaanis XXXX asuvast korterist lahkumise järgselt kolida XXXX e ja asuda XXXX kinnistule elama. Kohus andis avaldajatele võimaluse sellekohaseid väiteid täiendavalt põhistada ja tõendada, kuid avaldajad seda ei teinud.
20.Kohus juhtis enda selgitustes avaldajate tähelepanu asjaolule, et tegemist on vaidlusega, mida kohus saab lahendada vaid avaldajate avalduse alusel ja milles just avaldajad peavad välja tooma alused, miks nende hinnangul tuleb kohaldada TMS § 45 ja võimaldada täitemenetluse peatamist. Kohus selgitas, et tõendite esitamine on avaldajate enda huvides. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peavad avaldajad oma väiteid tõendama. Kohus möönab, et tegemist on hagita asjaga, milles kohtul on võimalik ka ise tõendeid koguda, kuid arvestades antud vaidluse spetsiifikat ja avaldajate väiteid, ei ole kohtul võimalusi avaldajate väidete tõenduseks tõendeid koguda. Eeltoodust tulenevalt andis kohus avaldajatele võimaluse tuua algsest avaldusest veel täpsemalt välja erakordsed asjaolud, mis põhjendaksid täitemenetluse peatamist ning esitada vastavad tõendid enda väidete tõendamiseks. Avaldajad kohtunõudele ei vastanud ning täiendavaid põhistusi ja tõendeid ei esitanud.
21.Tulenevalt asjaolust, et kohtu hinnangul ei esine TMS § 45 mõttes erandlikke asjaolusid täitemenetluse peatamiseks, ei analüüsi kohus, kas avaldajate poolt väljapakutud täitemenetluse peatamise aeg on mõistlik või mitte ning kas täitemenetluse ajatamine oleks sissenõudja suhtes ebaproportsionaalselt kahjustav või ei.
22.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta.
MENETLUSKULUD
23.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
24.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg-s 7 on sätestatud, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kõik menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg-st 7 tulenevalt avaldajate kanda.
25.TsMS § 165 lg-s 1 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetlusosalised kohtu poolt antud kuupäevaks ega ka hiljem enda menetluskulude nimekirja ei esitanud. Nende menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Eeltoodust tuleneval tmäärab kohus menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõista.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.