5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise
maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on XXXX kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku III kanda.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Kohtutäitur Elin Vilippus esitas Harju Maakohtule avalduse võlgniku XXXX õiguste peatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku XXXX suhtes algatatud täitemenetlused nr XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX. Täitemenetluste algatamise aluseks on Harju Maakohtu 28.01.2014 lahend nr.2-1342361 ja sissenõudjate XXXXja XXXX täitmisavaldused.
2.Täitedokumendi kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma XXXX ja XXXX kasuks elatist, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.01.2014 kuni XXXXja XXXX täisealiseks saamiseni või kuni põhi-või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Sissenõudjate seaduslikult esindajalt saadud informatsiooni kohaselt ei ole võlgnik korrapäraselt täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust. Võlgniku seisukoht
3.Puudutatud isik, on seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane, sest elatis jäi tasumata mõjuval põhjusel ning juhtimisõiguse peatamine takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
4.Sissenõudjate seadusliku esindaja ja puudutatud isiku vahel eksisteerib suuline kokkuleppe, et võlgnik hakkab elatist ja elatise võla tasuma alatest jaanuarist 2017.a. Elatis jäi tasumata mõjuval põhjusel. Sissenõudjate seadusliku esindaja käitumise tagajärjel jäi puudutatud isik III töökohast ilma. XXXX on korduvalt helistanud puudutatud isiku III tööandjatele ning nõudnud elatise ülekandmist otseselt tema arveldusarvele, mitte avaldaja arveldusarvele. Seega tekkisid vaidlused puudutatud isiku III ja tööandjate vahel, nimelt Merxton Grupp OÜ, Orlend OÜ, Beltspel OÜ. Vajadusel taotleb puudutatud isik endiste tööandjate ülekuulamist tunnistajatena antud menetluses.
5.Võlgnik kavatseb oma kohustust täita, kuid praegusel hetkel on võlgnik töötu ning otsib uue töökoha. Võlgnik on kutselise autojuht ning juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökohustuste täitmiseks ja ülalpeetavate toimetuleku tagamiseks eluliselt tähtis.
6.Kohtutäituri poolt saadetud hoiatusele on võlgnik vastanud. Vastuse kohaselt on juhilubade olemasolu võlgnikule vajalik, kuna nende olemasolust sõltub võlgniku sissetulek. Võimaliku töökoha leidmisel juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökohustuste täitmiseks. Juhilubade puudumisel ei ole võlgnikul võimalust
ka tööd leida, seega ei ole võimalik ka elatist tasuda. Nendest asjaoludest on ka sissenõudjate seaduslik esindaja teadlik. Juhtimisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja ülalpeetavate toimetulekut. Seega võlgnik on seisukohal, et võlgnik on piisavalt põhjendanud juhtimisõiguse vajalikkust. Võlgnik palub jätta avalduse rahuldamata.
7.Kohus kuulas 25.10.2017 võlgniku telefoni teel ära (tl 32, ärakuulamise protokoll). XXXX avaldas ärakuulamisel, et vajab lube tööks. Hetkel on töötu. Töötuna arvele võtta ei ole saanud, kuna ei ole pool aastat tööl käinud. Võlgnik väitis, et on üritanud tööd leida, aga ei ole õnnestunud ning ta ei oskagi muud kui autot juhtida. On seda teinud nüüdseks 10 aastat kutselise autojuhina. Selgitueks väidete kohta, et ta sõidab ringi maasturiga selgitas võlgnik, et laenab autot ühelt tuttavalt tasuta. Ainult kütust ostab ise. Täiendavalt selgitas võlgnik, et olevat sissenõudjaga kokku leppinud, et ta ei maksa elatist kuni ema tööle saamiseni. Võlgnik elab korteris, mis kuulub ta emale ja kus on pangalaen peal. Võlgnik olevat leppinud XXXX kokku, et ema tööle saamiseni peatab elatise maksmise. Kohus selgitas, et kõiki enda väiteid tuleb tõendada. Võlgnik peab tõendama, et elatise mittemaksmine on olnud tingitud objektiivsetest asjaoludest. Muu hulgas võib ta esitada tõendeid selle kohta, et on töö olemasolu ajal lastele korralikult elatist maksnud ja töö kaotus on põhjus, miks viimastel kuudel maksnud ei ole. Kohus andis võlgnikule tõendite esitamiseks täiendava tähtaja. Kohus rõhutas, et XXXX peab kõiki oma vastuväiteid tõendama (et ta on elatist tasunud, mis summas ja millal, et ta on tööd otsinud, kuid ei ole leidnud jne - esitades tõendid). Sissenõudja seisukoht
8.Sissenõudja avaldas kohtule, et palub avaldus rahuldada ning vaidleb võlgniku seisukohtadele vastu. XXXX ei ole kinni pidanud tsiviiasjast nr 2-13-42361 ja ei ole nelja aasta jooksul mitte ühtegi kuud täies ulatuses maksnud elatist oma lastele XXXX ja XXXX. XXXX ja XXXX a vahel ei eksisteeri täna ei suulisi ega kirjalike kokkuleppeid. XXXX ei ole nelja aasta jooksul mitte ühestki kokkuleppest kinnipidanud. Ja mina XXXX keeldun uusi kokkuleppeid sõlmimast. Ma ei näe selleks mitte mingisugust mõtet kuna see on XXXX venitamistaktika. Lisaks kõigele eelnevale pean mina XXXX poolt võetud laenusid tagasi maksma minu sugulastele, mis teeb minu pere majandusliku seisu veelgi raskemaks. Ta räägib küll, et tal ei ole võimalik maksta lastele elatist kuid ise sõidab ringi kalli Volvo maasturiga ja käib puhkamas. XXXX on mulle tunnistanud, et ei plaaningi hakata elatist maksma kuna ta ei näe selleks vajadust.
9.XXXX ei ole jaanuarist 2017 mitte ühtegi korda maksnud oma lastele XXXX ja XXXXle elatist. Seda näitavad ka avaldused kohtutäiturile ja XXXX pangakonto väljavõte. Lisaks on erinevatel aegadel lastekaitse töötajad üritanud XXXX ga rääkida, et ta hakkaks oma kohustusi täitma kuid ta ei ole sellele reageerinud. XXXX on kaotanud korduvalt töökohti kuna ta ei saa töötada seaduslikult ja tööandjad ei täida kohtutäituri poolt ettekirjutatud nõudeid täita laste ülalpidamiskohustusi. XXXX laseb teadlikult ja järjepidevalt oma palga kanda tööandjal enda ema XXXX isiklikule pangakontole, et kohtutäiturid ei saaks võtta sealt võlgade katteks vajalike summasid. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
13.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr nr XXXX , XXXX , XXXX, XXXX, XXXXja XXXX elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Elatise võlgnevus oli kohtusse pöördumise seisuga ligikaudu 13 000 eurot ning on menetlsue ajal veelgi suurenenud (tl 1-3, 9). Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 18.09.2017 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule (tl 12). Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud – võlgnik on sellele ka vastanud, nagu ta ka ise kohtule kinnitas. Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja poolt ärakuulamisel antud selgituste kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
14.Võlgnik on taotlusele vastu vaielnud, leides, et juhtimisõiguse äravõtmine oleks tema suhtes ebaõiglane ja asetaks ta majanduslikult raskesse seisu. Võlgnik selgitas, et jäi sissenõudjate seadusliku esindaja käitumise tagajärjel töökohast ilma. Antud väide on tõendamata – seda ei tõenda ka võlgniku poolt kohtule esitatud töölepingute ja nende lõpetamise kokkulepete koopiad. Täiendavalt selgitas võlgnik, et olevat sissenõudjaga kokku leppinud, et ta ei maksa elatist kuni ema tööle saamiseni. Võlgnik elab korteris, mis kuulub ta emale ja kus on pangalaen peal. Võlgnik olevat leppinud XXXX kokku, et peatab võlgniku ema tööle saamiseni elatise maksmise. Võlgniku sellekohased väited on tõendamata. Sissenõudja
selgituste kohaselt pooltel selline kokkulepe puudub. Isegi kui selline kokkulepe oleks sõlmitud, oleks see vastuolus laste huvidega saada elatist, rikkudes nende õigusi ja seega tühine. Vanem ei saa loobuda ajutiselt ega püsivalt enda lapsele elatise nõudmisest. Selline kokkulepe ei ole kehtiv.
15.Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Võlgnik on esitanud väite, et ta on kutseline autojuht ning juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökohustuste täitmiseks ja ülalpeetavate toimetuleku tagamiseks. Kohus osundab, et võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Sealjuures ei ole võlgnik leidnud enam kui poole aasta jooksul tööd ka juhilube, sh erikategooriaid, omades.
16.Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/ 6iguskantsleri_arvamus_eelnoule_taitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_ seonduvalt_teiste_seaduste_muutmise_seaduse_eelnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada enam kui 10 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Vastupidi – kohtule ei tundu eluliselt usutav, et tööealine kohtule teadaolevalt terviseprobleemideta mees ei suuda enam kui poole aasta jooksul leida endale mitte mingit tööd ega sissetulekut. Samuti on kohtul alust eeldada, et isik varjab enda sissetulekuid ja kohtule ei tundu eluliselt usutav, et keegi laenab võlgnikule kuude viis enda maasturit selle eest raha küsimata. Sealjuures jääb kohtule ka selgusetuks, millistest vahenditest tasub võlgnik (kel väidetavalt mistahes sissetulek puudub) auto kütuse ja ema korteri laenu eest. See süvendab kohtu veendumust, et isik varjab enda tegelikke sissetulekuid.
17.Võlgniku enda esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on ta tasunud elatist aastal 2015 ja 2016 esimesel kolmel kuul. Peale seda ei ole võlgnik kohtule teadaolevalt tasunud elatist mitte mingis summas, mis näitab, et tal puudub ka tegelik tahe lastele üldse elatist tasuda.
18.Kohtule ei ole teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
19.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 alusel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
20.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
21.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
22.Kohtutäitur on selles menetluses vaid nii-öelda vahendaja rollis, mistõttu menetluskulude jätmine tema kanda ei oleks õiglane. Kuivõrd avalduse kohtule esitamise ajaks oli elatise võlgnik tasunud elatist väga kaootiliselt ja väikestes summades, siis oli avaldusega kohtusse pöördumine ka igati põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealise lapse kanda (kelle huvides seda menetlust tegelikult peetakse), oleks samuti ebamõistlik ja ebaõiglane. Ainus menetlusosaline, kellel võivad olla antud tsiviilasjaga seonduvalt tekkinud kulud, on võlgnik, kes andis enda käitumisega kohtutäiturile alust enda vastu lapse huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku III kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.