Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-15996 käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot. Tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (RK 10539935), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, menetlusabina riigi vahenditest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada pankrotiavalduse tagamise osas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas kohtule avalduse MXX GXXi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja surnu seadusjärgne pärija. Pärandvara inventuuri tulemusel selgus, et pärandajal on täitmata kohustusi 1648,74 eurot. Võlgniku pärandvara hulka kuulub pool korterist väärtusega 882,50 eurot. Pärandvarast kohustuste täitmiseks ei jätku. 09.01.2018 määrusega võttis Viru Maakohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotiavalduse läbivaatamine toimus 17.01.2018. Ajutise halduri 16.01.2018 aruandest nähtub MXX GXXi ja tema pärandvara osas järgmist. I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et MXX GXX omas Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 12.01.2018 oli 117,34 eurot (pärandvara inventuuris on märgitud kontojäägiks 53,03 eurot). Nasdaq CSD SE Eesti filiaal teatas, et MXX GXXX omab pensionikontot nr 99800634616, mille saldo 15.01.2018 seisuga oli 353,128 Swedbank Pensionifondi K3 osakut väärtusega 447,46 eurot.

2-17-15996 IFS § 109 lg 7 kohaselt kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus esitada registripidajale avaldus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks. Seega on kogumispensionikonto jäägi näol tegemist pankrotivaraga. Elisa Eesti AS teatas, et MXX GXXal on ettemaks summas 10,20 eurot. Rahvastikuregistri andmetel oli MXX GXXi perekonnaseis „abielus“. MXX GXX oli abielus. NXX GXXaga (ik XXX) alates 15.05.1998.a. kuni 25.10.2000.a., JXXX GXXaga (ik XXX) alates 25.11.2010.a. kuni 31.05.2012.a.; AXX GXXaga (ik XXX) alates 28.08.2015.a. kuni 31.01.2017.a. (s.o. surma kuupäev). Ühisvara on jagamata. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on NXX GXXa (ik XXX) nimele registreeritud 405/20831 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) asukohaga XXX, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa, katastritunnusega XXX, registriosa numbriga XXX, pindalaga 40,50 m2. Pärandvara inventuuri kohaselt on korteriomandi väärtuseks 1765 eurot. Portaalides kv.ee ja City24.ee on kõrvalmajas olev korter müügis hinnaga 64,20 €/m2. Seega sama ruutmeetri hinnaga oleks korteri maksumus vabamüügis 2600 eurot. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada korteri seisukord ja kuna ajutine pankrotihaldur saab võimalikus pankrotimenetluses müüa vaid 1⁄2 korteriomandist ja arvestades kohtutäituri poolt antud arvamusega, asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et pärandvara hulka kuulub hinnanguliselt 800 eurot. Pärandvara inventuuri kohaselt on korteriomand soetatud 17.09.1998, s.o. ajal, kui MXX GXX oli abielus NXX GXXa’ga. Pärandvara nimekirja kohaselt on võlgnevus korteriühistule 2750 eurot. Kuigi nähtuvalt Kinnistusametist on korteriomand kantud NXX GXX nimele 06.03.2006, kuid ka registriosa 2293007 kaart avatud 06.03.2006.a.. Kohtutäitur edastas ajutisele haldurile korteriomandi ostu-müügilepingu, mille kohaselt omandas NXX GXXa korteriomandi 17.09.1998, s.o. abielu ajal ja seega kuulub korteriomand ühisvara hulka. KrtS § 44 lg 1 sätestab, et korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus). KrtS § 44 lg 2 sätestab, et korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. KrtS § 44 lg 3 sätestab, et korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Seega juhul, kui võõrandada 1⁄2 korteriomandist, siis PankrS § 153 lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Seega juhul, kui võõrandada pärandvara hulka kuuluv 1⁄2 korteriomandist hinnanguliselt 800 euroga, saab sellest rahast katta pankrotimenetluse kulusid vaid summas 120 eurot. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on MXX GXXi endise abikaasa, J D (praeguse nimega GXXa, ik XXX) nimele registreeritud korteriomand asukohaga XXX, Kohtla-Järva linn, IdaVirumaa, reg.osa nr XX. Korteriomand on soetatud 19.05.2006, s.o. enne abielu sõlmimist MXX GXXiga ja seega kuulub korteriomand J GXXa (ik XXX) lahusvara hulka.

2-17-15996

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on MXX GXXi lese, A B (praeguse nimega GXXa, ik XXX) nimele registreeritud korteriomand asukohaga XXX, Narva linn, Ida-Virumaa reg.osa nr 381109. Korteriomand on soetatud 16.07.2003, s.o. enne abielu sõlmimist MXX GXXiga ja seega kuulub korteriomand AX GXXa (ik XXX) lahusvara hulka. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et MXX GXXi nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid liiklusregistris registreeritud ei ole. MXX GXXi nimele on olnud registreeritud sõiduauto Mazda XX (reg. märk XXX, ehitusaasta 1995). Sõiduk on registrist kustutatud 15.01.2013.a. seoses lammutamisega. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole MXX GXX esitatud 2014.a. ja 2016.a. tuludeklaratsiooni. Kuna ajutine pankrotihalduril puudub informatsioon, kas eeltäidetud deklaratsioone on Maksu- ja Tolliametis olemas, siis asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et MXX GXX’il ei ole tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu. MXX GXX on omanud arvelduskontosid AS-is Coop Pank, mis suleti 12.12.2014.a., AS-is SEB Pank, mis suleti 31.01.2017.a., ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis, mis suleti 17.11.2010.a.. Tulenevalt eeltoodust on MXX GXXi pärandvaras ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara hinnanguliselt 1375 eurot, millest eelduslikult saab katta pankrotimenetluse kulusid summas 695 eurot. II Võlad Maksu- ja Tolliamet teatas, et maksuvõlga ei ole. Narva linna kulud seoses võlgniku pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemisega on kokku summas 156,56 eurot. Narva linn on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Vastustest järelepärimistele nähtub, et MXX GXXil pärandvaral on kohustus Sotsiaalkindlustusametile summas 117,18 eurot (2017. a veebruari pension). Pärandvara inventuuri järgi on võlgnevus Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa XXXKÜ–le seisuga 24.03.2017. a 2750 eurot. Kuna korteriomand on eelduslikult ühisomandis, siis on eelduslikult nõue pärandvara suhtes summas 1375 eurot. KrtS § 43 lg 2 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. KrtS § 44 lg 1 sätestab, et korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus). KrtS § 44 lg 2 sätestab, et korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. KrtS § 44 lg 3 sätestab, et korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad MXX GXX’i pärandvara kohustused kokku vähemalt 1658,74 eurot.

2-17-15996 III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused. MXX GXX’i pärandvara vara suhtes aktiivseid täitemenetlusi ei ole.

IV Majanduslik olukord MXX GXXi pärandvara hulgas on seisuga 16.01.2018 ajutisele haldurile teadaolevalt vara hinnanguliselt 1475 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 1658,74 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 183,74 eurot. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et MXX GXX’i pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus. Surm 31.01.2017. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes tehtud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Seoses asjaoluga, et pärandvara hulgas ei ole piisavalt vahendeid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katmiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397,00 € (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest. Summale lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-17-15996 Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja MXX GXXi pärandvara pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab Ly Müürsoo MXX GXXi pärandvara pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku neljapäeval, 22. veebruaril 2018. a kell 13.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 1, aadressil 1. Mai tn 2, 20308 Narva linn. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 2,3). Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Ajutise halduri tasu ja kulud

2-17-15996 PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 80 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 880 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks 176 eurot. Seega kokku koos käibemaksuga 1056 eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina OÜ Sentire M.K. (RK 10539935) kaudu.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.