Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

tegevuse kohta 2016. aastal. Aruande koostamise ajaks on XXXX kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat. Usaldusisiku hinnangul tuleks XXXX kohustustest vabastada, kuna puuduvad asjaolud, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Võlgnik esitas 20.06.2017 kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. XXXX usaldusisik Terje Eipre poolt kohtule 23.02.2017 esitatud aruande kohaselt on XXXX olnud lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekule ei olnud võimalik sissenõuet pöörata, kuna see on niivõrd madal. Aruande kohaselt ei olnud eeltoodust tulenevalt võlgnikul võimalik anda usaldusisikule üle tulu, millest oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid, mh vajab oma osa ka ülalpeetav laps. Usaldusisiku hinnangul on XXXX seadusest ja kohtumäärusest tulenevaid kohustusi vastavalt oma võimetele täitnud ning teinud kõik endast oleneva. Usaldusisik on järjepidevalt kontrollinud XXXX tegevust ning usaldusisiku hinnangul ei ole XXXX süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi ning kahjustanud võlausaldajate huve. XXXX ei ole varjanud oma vara, teavet ega olnud usaldusisikule kättesaamatu. Usaldusisiku poolt kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on XXXX olnud töötuna arvel perioodil 20.01.2012 – 20.01.2013. Ajavahemikul 08.03.2012 – 30.04.2012 osales XXXX koolitusfirma OÜ Star Beauty maniküüri ja pediküüri koolitusel ning viibis iluteenindajana tööpraktikal Leksiko OÜ-s. Perioodil 20.01.2012 – 20.01.2013 oli XXXX ainsaks sissetuleku allikaks Eesti Töötukassalt saadud koolituse stipendium, mille kogusumma perioodil 20.01.2012- 20.01.2013 ulatus 178,16 euroni, XXXX puudus 2012. aastal maksustatav tulu ning seoses töökoha puudumisega vajas XXXX pidevalt sugulaste finantsilist abi. Perioodil 20.01.2012 – 20.01.2013 puudusid XXXX sissetulekud, millest johtuvalt ei olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha, kuid võlgnik tegeleb aktiivselt uue mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega. XXXX töötab alates 11.03.2013 Aulis Ilusalong OÜ-s (registrikood 12430838) kosmeetiku/maniküürija/pediküürija erialal. XXXX 2013. aasta ainukesteks sissetulekuteks olid töötasu summas 1 489,70 eurot ning Eesti Haigekassalt saadud töövõimetushüvitis kogusummas 1 927 eurot. Usaldusisik on välja toonud, et perioodil 20.01.2013 – 20.01.2014 on võlgnik leidnud kindla töökoha, kuid tema sissetulekud ei ületa Eestis makstavat miinimumpalga määra, millest tulenevalt ei olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. 23.11.2013 sündis XXXX poeg ja kuni detsembrini 2016 oli XXXX lapsehoolduspuhkusel. Alates 01.01.2015 oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks peretoetus 45 eurot ja vanemahüvitis 314,80 eurot, kuni 2015 aastani oli võlgniku sissetulek veel väiksem (peretoetus 19,18 eurot, vanemahüvitis 310,80 eurot). Usaldusisiku 2014. a, 2015. a ja 2016. a kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt ei olnud nimetatud aastatel võimalik XXXX sissetulekule sissenõuet pöörata. Töötamise registri andmetel on XXXX tööl tagasi alates 17.01.2017. Võlausaldaja Luminor Bank AS (endine Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali kaudu) esitas XXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitas oma seisukoha. Võlausaldaja ei ole nõus XXXX vabastamisega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna võlgnik ei ole vähendanud vähimalgi määral oma kohustusi võlausaldaja ees. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on XXXX kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle

viie aasta, mistõttu otsustab kohus XXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 11.01.2018 ära võlgniku ning usaldusisiku. Kohus on 11.01.2018 istungiajast teavitanud ka võlausaldajat. Võlausaldaja istungil ei osalenud. Võlgnik avaldas kohtule, et elab koos ema ja vennaga. Võlgnik töötab, tema sissetulek on ca 500 eurot kuus. Võlgnik ei ela koos oma lapse isaga, lapse isa annab lapsele elatist ca 200 eurot kuus. Võlgnik selgitas, et tema majanduslik olukord on keeruline, kuna võlgniku ülalpidamisel on ka tema pensioniealine ema. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Kohus on hinnanud ja analüüsinud käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente ja tõendeid ning asub seisukohale, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud regulaarset sissetulekut vastavalt oma haridusele ja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et arvestades võlgniku haridustaset, suudaks ta leida kordades kõrgema palgaga töökohta. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest nähtuvalt on võlgnik omandanud peale keskhariduse kosmeetiku eriala. Võlgnik oli perioodil 20.01.2012 – 20.01.2013 töötuna arvel ning tema ainsaks sissetulekuks oli nimetatud perioodil Eesti Töötukassalt saadud koolituse stipendium summas 178,16 eurot. Usaldusisiku aruannetest nähtuvalt on võlgnik töötuna arvel oleku ajal osalenud maniküüri ja pediküüri koolitusel ning viibinud iluteenindajana tööpraktikal. Perioodil 2009-2010 on võlgnik töötanud küünetehnikuna ning alates 2013. a töötab võlgnik Aulis Ilusalong OÜ-s kosmeetik/maniküürija/pediküürijana. Arvestada tuleb asjaoluga, et võlgnik viibis kohustustest vabastamise menetluse kestel lapsehoolduspuhkusel. Kohus on seisukohal, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Menetluse kestel ei ole võlausaldajale väljamakseid tehtud. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud, kuid on seda põhjendanud oma majandusliku olukorraga. Kohus on küsinud võlausaldaja seisukohta võlgniku

kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldaja ees vähimalgi määral vähendanud. Kohus võlausaldaja seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole menetluse jooksul oma kohustust võlausaldaja ees vähendanud, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud lapsehoolduspuhkusel ja teinud tööd, kuid on töötanud minimaalse sissetulekuga sissetulekule lähedase töötasu eest, ei saa antud juhul käsitleda kui võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul tuleb arvestada asjaoludega, et võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, kes sündis 23.11.2013 ning võlgnik viibis kuni detsembrini 2016 lapsehoolduspuhkusel. Sel ajal oli võlgniku sissetulekuks peretoetus ning vanemahüvitis (alates 01.01.2015 summas 314,80 eurot, enne 310,80 eurot). Kohus on eelnevalt leidnud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 kohaselt suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Arvestades võlgniku lapsehoolduspuhkusel viibimise aega, samuti võlgniku sissetuleku suurust, enda ning oma alaealisele ülalpeetava igapäevavajaduste katmise vajadust, ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohtu hinnangul on XXXX kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parima võlausaldaja nõude rahuldamiseks, tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ning ei ole süüliselt jätnud oma kohustusi täitmata. Võlgniku käitumine ei ole olnud võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul on XXXX majanduslik seisund raske, kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik andnud endast parima võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning võlgniku käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et XXXX on isikuks, kellele tuleb anda võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et XXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning XXXX tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.