2-10-35078/4 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-10-35078 nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Andmed välisriikides avatud arvelduskontode kohta halduril puuduvad. Nõuded, ettemaksud ja deebitorid Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt puuduvad tal ettemaksed ja debitoorsed nõuded. Viimase aasta jooksul töötas võlgnik MTÜ-s TE(eragümnaasiumis). 2009. aasta eest sai võlgnik Maksuameti poolt esitatud andmete kohaselt maksustatavat tulu kokku 55 ́866 krooni (bruto, s.o. 55 866/12 = 4 ́655,50 krooni kuus bruto). 2010.a. seitsme kuu eest (kuni 31.07.2010) sai võlgnik maksustatavat tulu kokku 57 ́081 krooni (bruto, s.o. 57 ́081/7 = 8 ́154,43 krooni kuus bruto). 19. juulil 2010.a. koondati võlgniku tema viimasest töökohast. Eesti Töötukassa poolt esitatud andmete kohaselt ja võlgnik on töötuna arvele võetud alates 23.07.2010. Tema viimane pöördumine Eesti Töötukassasse oli 19.08.2010.a. Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele, teatas Eesti Töötukassa 13.09.2010.a, et võlgnikule on määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 30.07.2010.a. kuni 25.01.2011.a. vastavalt alljärgnevale graafikule: Vastavalt graafikule makstakse võlgnikule septembris 2010.a. töötuskindlustushüvitist summas 3423,20 neto (3735,20 brutos), mis on vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt alla palga alammäära suurust ning ei kuulu seetõttu arestimisele. Seega, moodustab võlgniku käibevara haldurile esitatud andmete kohaselt aruande koostamise päeva seisuga 241,75 krooni. Põhivara Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 12.08.2010.a. 24,00 krooni (maksuvõlg puudub). Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja AS-i Eesti Väärtpaberikeskuse teatel, ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Maanteeameti vastuse kohaselt ajutise pankrotihalduri järelepärimisele, liiklusregistris seisuga 13.08.2010.a võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Samuti ei ole võlgnik märgitud vastutavaks kasutajaks ühegi sõiduki kehtivale registreerimistunnistusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna teatel ei ole riikliku ehitusregistri elektroonilises andmebaasis võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Harju Maakohtu kinnistusosakonna teatel, ei ole seisuga 10.08.2010 võlgniku nimele kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi andmetel registreeritud kinnisvara Eesti Vabariigis. Kehtetu omanikuna on võlgnik märgitud järgmiste kinnistute registrikaartidele: 1) Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr xxxsisse kantud korteriomand, mille koosseisu kuulub xxxmõttelist osa kinnistus, katastritunnusega xxx, majandusliku otstarbega elamumaa (50%),

Tsiviilasi nr 2-10-35078 ärimaa (50%), asukohaga Xxx, Tallinn pindalaga 2 ́025 m2 ja reaalosa eluruum nr 5, mille üldpind on 78,20 m2 ja mille tähistus plaanil on 5-1 kuni 5-5. 2) Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr xxx sisse kantud korteriomand , mille koosseisu kuulub 140/50482 mõttelist osa kinnistust, katastritunnusega xxx, majandusliku otstarbega elamumaa (50%), ärimaa (50%), asukohaga Xxx, Tallinn, pindalaga 2025 m2 ja reaalosa mitteeluruum nr 88, mille üldpind on 14,00 m2 ja mille tähistus plaanil on 88-1 (s.o. parkimiskoht maja soklikorrusel asuvas garaažis, mis on vormistatud eraldi kinnistuna). Mõlema eelpool nimetatud kinnistu registriosa neljandasse jakku oli kantud hüpoteek summas 3 ́200 ́000,00 krooni Nordea Bank Finland Plc kasuks. Mõlemad eelpool toodud kinnistud võõrandas võlgnik 26.11.2009.a. SM ́le (isikukood XXX, elukoht XXX) Tallinna notari Ants A ́i poolt tõestatud korteriomandite müügilepingu, ühishüpoteegi lõpetamise kokkulepe ja asjaõiguslepingute alusel (notari ametitegevuse raamatu registri number 3221, edaspidi Leping). Lepingu esemeks olid eelpool loetletud korteriomandid. Lepingu punkti 1.4 kohaselt, Müüja (võlgnik) ja Ostja (SM) leppisid kokku, et lepingu eseme koosseisu kuuluvad ka Ostjale üle antavatesse ruumidesse paigaldatud ja/või lepingu eseme ülevaatamise ajal asunud järgmised esemed: - Köögis-elutoas: köögimööbel, koos sellesse integreeritud köögitehnikaga (AEG), nurgadiivan, klaaslaud, monitor + videomakk +kõlarid; - väikeses toas: lahtikäiv diivan, arvutilaud; - magamistoas: suur voodi, pesumasin; - kõikides tubades laelambid (v.a. magamistoas). Eelpool nimetatud korteriomandit oli võlgnik enda seletusel sunnitud müüma hüpoteegipidaja nõuete rahuldamiseks, kuna ei olnud võimeline enam tasuda igakuiseid laenu tagastamismakseid. Peale eelpool nimetatud korteriomandi võõrandamist, elab võlgnik tema poolt esitatud andmete kohaselt ema juures. Müügiks kõlblik vallasvara võlgniku enda kinnitusel tal puudub. Ajutine haldur tegi päringu äriregistrisse ning tuvastas, et võlgnikul puuduvad seisuga 13.09.2010.a. kehtivad ja kehtetud seosed juriidiliste isikutega. Pankrotiavaldusele lisatud varanimekirjas nimetab võlgnik varana DK ́i (sündinud XXX.a.) võlakirja, mis oli koostatud 08.11.2004.a. Vastavalt võlakirjale, võttis DK võlgnikult laenu summas 30 ́000 krooni, tagastamistähtaeg saabus 08.02.2005.a. Võlgniku seletusel, sai ta oma tuttavatelt teada, et DK on ka teiste inimeste käest raha laenanud ning jätnud tagastamata. Selle pärast ei olnud võlgnikul tema väidete kohaselt enam lootust raha tagasi saada. Lisaks peale laenu tagastamistähtaja möödumist ei õnnestunud tal enam saada mitte mingit kontakti DKiga. Võlgniku kinnitusel, ei ole ta kordagi nõudnud DK ́ilt kirjalikult võla tagastamist. Kõiki eelpool nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole ajutise halduri hinnangul praegu enam tõenäoline antud võlakirja alusel väljastatud laenusummat sisse nõuda. Seega on võlgnikul ajutise halduri aruande koostamise päeva seisuga haldurile teadaolevalt vara kokku summas 265,75 krooni.

Tsiviilasi nr 2-10-35078 EEK V Š käest võttis võlgnik laenu eesmärgiga tasuda kosmeetiku koolituse eest ning alustada peale seda tegevust kosmeetikuna. Laenu tagastamistähtaeg saabus 5.02.2009.a. Määratud tähtajaks ei suutnud võlgnik võlausaldajale laenu tagastada, kuid lootis siiski saada vahendeid laenu tagastamiseks korteri müügist. Kuid ka korterimüügist saadud vahendeid ei jätkunud V Š käest võetud laenu tagasimaksmiseks, kuna kõik vahendid läksid Nordea Pangast saadud eluaseme- ja tarbimislaenude tagasimaksmiseks. Hetkel puuduvad halduril andmed võlgniku muude võimalike kohustuste kohta, samuti võlgniku ülalpeetavate kohta. Lähtudes ülaltoodust, on võlgnikul seisuga 13.09.2010.a. haldurile teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 594 ́152,63 krooni. Halduri hinnang võlgniku majanduslikule seisule ja pankroti põhjustele Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik JA. Pankrotiavalduse kohaselt, sattus võlgnik makseraskustesse ning töötuna jäämise tõttu 2010.a. juulis ei suuda enam oma võlgasid tagasi maksta. Võlgniku hinnangul on ta maksejõuetu ning see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Nõude tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul on vara hinnanguliselt u. 265,75 krooni ja kohustusi on vähemalt 594 ́152,63 krooni, ületavad võlgniku kohustused varasid suures ulatuses. Nõuete täielik rahuldamine ei ole võimalik. Nõudeid on ajutise pankrotihalduri hinnangul võimalik tasuda vaid võlgniku potentsiaalsest tulevasest sissetulekust juhul, kui võlgnik leiab töökoha ning tema töötasu suurus leitud töökohal ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumi. Kui suures ulatuses on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, selgub edasise pankrotimenetluse käigus. Arvamus maksejõuetuse kohta Esimesed makseraskused tekkisid võlgnikul septembris-oktoobris 2007.a., kui ta sõlmis Nordea Bank Plc Eesti Filiaaliga alles XXX.a. sõlmitud Laenulepingu (eluasemelaen korteriomandi ostmiseks aadressil , 88) Lisa nr 1 (lepingu muudatus). Antud lepingu lisa kohaselt, lähtudes laenusaaja soovist nõustus pank võimaldama laenusumma põhiosa tagasimaksete teostamise osas maksupuhkust 6 kuud alates 24.10.2007.a. Lepingu lisa sõlmimisel tõusis krediidi kulukuse määr 3,78 %-st 5,07%-le. 2009. aasta teisel poolel sai võlgnik aru, et ei suuda enam täita laenulepingust tulenevaid kohustusi ning otsustas võõrandada laenu abil soetatud kinnisasja. Selleks ajaks aga langes kinnisasja hind juba peaaegu poole võrra alla ning kinnisasja võõrandamisest saadud vahenditest ei jätkunud kogu laenusumma (koos intressidega) tagasimaksmiseks. Lisaks eluasemelaenule pidi ta hiljemalt 1. detsembriks 2009 tagastama Nordea Pangale ka 21.06.2006.a. võetud tarbimislaenu summas EUR 5 ́792,73 (s.o. 90 ́656,22 EEK).

Tsiviilasi nr 2-10-35078 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara esialgse väärtusega hinnanguliselt 265,75 krooni ning tal puudub antud ajal töökoht ja sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 594 ́152,63 krooni eest. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Terje E tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele vähendatud suuruses, kuna taotletud suuruses on kohus kohtu hinnangul liialdatud. Arvestades füüsilisest isikust võlgniku pankroti eelmenetluse lihtsust, leiab kohus, et tunnihinne 1000,00 kr/ tund vastab rohkem ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Seega on mõistlikuks töötasuks 18 000,00 kr. Tehtud kulutused tuleb välja mõista täies ulatuses. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku juhatuse liikmeid ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 2, 13. oktoobril 2010, kell 11.00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.