Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 22.01.2018, kuhu kostja lepinguline esindaja ega kostja XXX ei ilmunud. Kostja lepingulisele esindajale oli kohtukutse kätte toimetatud, millega luges kohus kutse kättetoimetatuks ka kostjale. Kostja lepinguline esindaja ei teatanud kohtule istungile mitteilmumisest. Kostja XXX selgitas, et tema kostjaga XXX ei suhtle ning teda menetluses ei esinda, lepinguline esindaja on vist välismaal. Hageja tegi taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 410 alusel. Hageja jäi hagiavalduses esitatud asjaolude juurde, täpsustas nõuet ning sõlmis kohaletulnud kostjaga XXXga võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Kohus kinnitas hageja ja XXX vahel kohtuistungil sõlmitud kompromissi ning lõpetas tsiviilasjas menetluse Korteriühistu Liikuri 40 hagis XXX vastu võlgnevuse nõudes. Hageja on kohtuistungil teinud taotluse tagaseljaotuse tegemiseks XXXi osas. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et kostjad ei ole vastu väidelnud võlgnevuse olemasolule ja selle suurusele (kostjate 13.11.2017 menetlusdokument). Kohus muid kostjate vastuväiteid põhjendatuks ei pea, välja arvatud solidaar- või osavõlgnikeks olemist, muutes seega oma varasemat seisukohta. Nimetatu kohta leiab kohus, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 63 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Käesolevas asjas on kostjad osavõlgnikud.

Kuivõrd hageja nõuab majandamiskulude võlgnevuse katteks perioodi 01.04.2015 – 31.05.2017 eest 2732,73 eurot (millest põhivõlgnevus on 1882, 09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 850,64 eurot) ning kostjad on võrdsetes osades osavõlgnikud, siis tuleb kostjalt XXXilt välja mõista võlgnevuse katteks 1366, 37 eurot. Samas suuruses on hageja ja kostja XXX sõlminud ka kohtuliku kompromissi, mille kohus kinnitas. Põhjendatud on ka XXXilt Korteriühistu Liikuri 40 kasuks välja mõista viivis 0,07% päevas tasumisele kuuluvast põhinõudest (1366,37 eurot) alates 01.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui tasumisele kuuluv põhinõue. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on hagi rahuldanud, mistõttu on tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatud hageja menetluskulude jätmine kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud kokku 1405 eurot, ilma käibemaksuta (sh 22.01.2018 istungi kulu). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud pooles ulatuses, so kokku 852, 50 eurot (sh 150 eurot riigilõivu katteks ja 702, 50 eurot õigusabikulude katteks) osavastutuse alusel. Hageja taotlusel määrab kohus, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.