2-17-2771/15 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

9.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 225 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

kätte 08.01.2018 TsMS § 323 alusel (M. Pereskokov`i korraldusel valvuri A. Samarkanovi kaudu). Kohus, tutvudes Metallehitus OÜ poolt kohtule 20.02.2017 esitatud taotlusega ja töövaidluskomisjoni toimikuga nr. 4-1/2429/16, tuvastas, et taotluse esitaja ei ole ei töövaidluskomisjonile ega ka kohtule sisulisi vastuväiteid/põhjendusi esitanud. Kostja ei ole oma 20.0.2017 taotluses toonud välja mitte ühtegi põhjendust, miks ta ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja esindaja ei ilmunud ei töövaidluskomisjoni istungile, ega ka kohtuistungile. Kohtule jääb mulje, nagu oleks taotlus kohtule esitatud töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise edasilükkamise eesmärgil. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud töölepinguseaduse (TLS) § 19 p 2, § 84 lg 1, § 104 lg 1, § 107, § 109 lg 1, Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg1, § 100; ning § 101 lg 1 p 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 410, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 tuvastab kohus hageja ja kostja vahel 02.01.2015 sõlmitud töölepingu nr. 15/01 ülesütlemise tühisuse alates 02.09.2016; lõpetab hageja ja kostja vahel 02.01.2015 sõlmitud töölepingu nr. 15/01 alates 11.11.2016. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud brutotöötasu summas 1 200 eurot ja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 1 864,80 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja OÜ Metallehitus kanda. RLS § 22 lg 1 p 1, kohaselt, riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis riigilõivuga seotud kulusid hagejal ja kostjal ei tekkinud. Hageja esindaja esitas 17.01.2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja õigusabikulud 150 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.