OÜ Tammiku Maja hagi S. H.i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3 828, 24 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
24.08.2017.a, 14.12.2017.a,
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Tammiku Maja (registrikood 10317790, aadress: Estonia pst 38, Kohtla-Järve, e-post: [email protected])
Hageja esindaja:
Rea Tamm
Kostja:
S. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx x-x, Kohtla-Järve, epost: xxx)
Kostja esindaja:
R. H.
RESOLUTSIOON
1.OÜ Tammiku Maja hagi rahuldada.
2.Välja mõista S. H.ilt (nimetavas H.) OÜ Tammiku Maja kasuks võlgnevus 3 828 (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot 24 senti (sh põhivõlg 3 197,45 eurot, viivis 630,79 eurot).
Välja mõista S. H.ilt OÜ Tammiku Maja kasuks hageja menetluskulude katteks 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE JAMENETLUSE KÄIK
1.OÜ Tammiku Maja esitas 15.09.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. H.ilt 902 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 23.09.2017. a makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.11.2017. a määrusega anti avaldaja nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt hooldab hageja korteriühistut Kasteheina x, Kohtla-Järve linnas hoolduslepingu alusel ja tasub korteriühistule esitatud arved. Kostja S. H. on Kohtla-Järve Kasteheina x korter x omanik. Kostja ei tasu kommunaal- ja hooldustasu makseid. S. H. on ajavahemikus 01.02.2016-01.11.2016. a jätnud tasumata arveid kokku 1 287,48 euro eest (põhivõlg 1173,37 eurot ja viivis 114,11 eurot). Hageja esitas kohtule nõude suurendamise avalduse ning märkis, et kostja võlgneb hagejale perioodil 01.11.2016. a kuni 01.11.2017. a 2 540,76 eurot (põhivõlgnevus 2024,08 eurot ja viivis 516,68 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista kokku põhivõla 3 197,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 630,79 eurot ning riigilõivu summas 325 eurot jätta kostja kanda.
3.Selgituseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja väide nagu hageja oleks talle tundmatu ettevõte on ebaõige väide. Kostja isiklikult on tasunud korrapäraselt 2011 – 2014. a aasta juulini hageja arveldusarvele korteriomandi Kasteheina x - x majapidamiskulusid. Hiljem tasus majapidamiskulusid ebakorrapäraselt, mille tagajärjel tekkis korteriomandil võlgnevus. Kostja abikaasa R. H. on ainuisikuliselt, mil ta oli korteriühistu Kasteheina x juhatuse liige, avanud pangas korteriühistu nimele arveldusarve. Korteriühistu ei kasuta nimetatud arvet ega esita ka korteriomanikele majandamisarveid. Hageja jääb esitatud nõude juurde.
4.14.12.2017. a kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kohtule on esitatud dokumendid millest nähtub, kuidas on arvutatud nii kommunaalkulud kui ka hooldustasu. Põhivõlg ja viivised on välja toodud. Kostja ei ole makseid teostanud. Hageja nõude summaks on 3 828, 24 eurot ja menetluskulud summas 325 eurot. Hageja esindaja palub hagi rahuldada.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja märgib maakohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 85-88), et ta hagi ei tunnista ja vaidleb hagile kogu ulatuses vastu. Kostja märgib, et poolte vahel on vaidlus palju peab kostja maksma majandamiskulude eest. Kostja selgitab et hageja, OÜ Tammiku Maja, on täiesti tundmatu ettevõte. Kostja on küll KÜ Kasteheina x liige ja vastavalt hageja poolt esitatud elamu teenindamise lepingule on leping sõlmitud OÜ Tammiku Maja ja KÜ Kasteheina x vahel. Kostja ei ole hagejalt mingeid teenuseid saanud ega seda ka palunud. KÜ Kasteheina x ei ole kostjale ühtegi arvet majandamiskulude tasumiseks esitanud. Kostjale jääb
selgusetuks, mille alusel hageja esitab majandamiskulude arveid, kuna korteriühistul on olemas juhatus, arveldusarve, miks ühistu ise arveid ei esita. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõenditest ei selgu, kui palju peab majapidamiskulude eest maksma. Hagile lisatud tõenditest kostja ei saa aru. Kostja on seisukohal, et tõendamata on asjaolu, millele hageja nõuded tuginevad, mille eest ja millisel õiguslikul alusel hageja kostjalt tasu nõuab. Hageja ei ole esitanud ühtegi arvestust ja tõendit soojuse tariifi kujunemise kohta. Tõendamata on, kui suured olid tervikuna korteriühistu majapidamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud põhinõuet, mis ei kuulu rahuldamisele siis on viivisenõue põhjendamatu juba seetõttu, et põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja enda kanda.
6.Kohtuistungil 24.08.2017. a esitas kostja esindaja 26.08.2014. a korduvkoosoleku protokolli (I kd tl 111-113). Protokollist nähtub, et koosolekul otsustati lõpetada teenuste osutamise OÜ-lt Tammiku Maja. Kostja ei ole teadlik, kes hetkel maja haldab. Korteriühistu ei ole kostjale arveid esitanud. 26.08.2014. a oli kostja esindaja R. H. korteriühistu Kasteheina x juhatuse liige. Lepingu ülesütlemisest OÜ-ga Tammiku Maja teavitati S. Kaninat isiklikult 2014. aasta septembris. Teenindamislepingu nr 32 p 5.3 kohaselt lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatavad pooled teisele poolele kirjalikult 60 päeva ette (I kd tl 37-39). Nimetatud teadet S. Kanina keeldus vastu võtmast ja allkirjastamast. Teade on kostja esindaja käes. Kostja esindaja selgitas, et kui dokument sai S. Kaninale suuliselt ette loetud, jõudis tahteavaldus kohale. Septembris 2014. a astus kostja esindaja R. H. KÜ Kasteheina x juhatuse liikme kohalt tagasi. Kostja on seisukohal, et OÜ-l Tammiku Maja ei ole õigust arveid esitada. Kostja kolis korterisse x aadressil Kasteheina x novembris 2010. a. Hageja poolt on esitatud 01.12.2010. a üldkoosoleku protokolli osaline väljavõte (I kd tl 40) ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele. Esitamata on tõendid soojuse tariifi kujunemise kohta. Hooldustasu tariif on protokollis 0,54 eurot aga esitatud arvetel 0,39 eurot. Kostja väidab, et 01.12.2010. a koosolekut ei ole toimunudki. Kostja on seisukohal, et neil ei ole hagejaga mingit kokkupuudet.
7.14.12.2017. a kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kostja ei ole hooldustariifiga nõus, seda tariifi ei ole kinnitatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta aadressil Kasteheina x asuvat maja hooldab. Samuti ei ole kostja saanud kätte küttekulude jaotust ja arvestust, kuidas see tariif kujunes. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta maja hooldab ja midagi seal majas teinud on. Kostja jääb väite juurde, et OÜ Tammiku Maja on kostjale tundmatu organisatsioon. Kostja esindaja sõnul oli ta Kasteheina x KÜ juhatuse liige 20132014. a sügis ning alates 2017. a juunist valiti ta tagasi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
10.VÕS § 3 tulenevalt on leping üks võimalikest võlasuhte tekkimise alustest (§ 3 p 1). Võlasuhe võib aga tekkida muuhulgas ka lepinguvälistest võlasuhetest, nt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest (§ 3 p 3 ja 4).
11.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
12.OÜ Tammiku Maja ja KÜ Kasteheina x vahel on 01.01.2009. a sõlmitud teenindamisleping nr 32 (I kd tl 37-39).
13.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostja on jätnud kostjale teeninduslepingu alusel esitatud arved maksmata.
14.Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Kasteheina x-x, Kohtla-Järve (registriosa 214307, I kd tl 18). Kasteheina x elumajas on moodustatud korterühistu, mis on kantud mittetulundusühingute registrisse 10.03.1997. a (registrikood xxxxxxxx, II kd tl 55-58). Kostja on korteriomanikuna korteriühistu Kasteheina x liige vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § -le 1 lg 4.
15.Kostja väidab, et 01.01.2009. a sõlmitud leping ei kehti, kuna KÜ Kasteheina x 26.08.2014. a korduvkoosolekul otsustati lõpetada Tammiku Maja OÜ-ga leping (I kd tl 110). Koosolekut juhatas ja protokollis kostja esindaja, kes oli koosoleku toimumise ajal KÜ Kasteheina x juhatuse liige.
16.Teenindamisleping nr 32 p 5.3 kohaselt „lepingu ennetähtaegselt lõpetamisest teatavad pooled teisele poolele kirjalikult ette 60 päeva“ (I kd tl 38).
17.VÕS § 13 lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
18.Kostja esindaja väitel ei võtnud teine lepingupool kirjaliku teadet vastu, teade on kostja esindaja käes. Lepingu p-s 5.3 on pooled sõnaselgelt kokku leppinud lepingu lõpetamise alused kirjalikus vormis. Sellist kirjalikus vormis dokumenti kohtule esitatud ei ole. Tõenditest ei nähtu, et KÜ Kasteheina x oleks teinud Tammiku Maja OÜ-le kirjalikult teatavaks soovist lepingu lõpetamisest. Samuti tuleb arvestada ka lepingupoole käitumist lepingu täitmisel. KÜ Kasteheina x oma käitumisega ei andnud alust Tammiku Maja OÜ-l kahelda lepingu kehtivuses. Kohus juhib kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja, olles KÜ Kasteheina x juhatuse liige saatis 24.07.2017. a Tammiku Maja OÜ-le Katuselahendused OÜ poolt koostatud arve, paludes tasuda KÜ Kasteheina x arve. Arvest nähtub, et töö tellijaks on KÜ Kasteheina x ja kliendiks Tammiku Maja OÜ (I kd tl 164-165). Seega ei saa OÜ Tammiku Maja olla kostjale tundmatu organisatsioon, kuna kostja esindaja on isiklikult edastanud Tammiku Maja OÜ-le arved paludes need KÜ Kasteheina x poolt tellitud tööde eest tasuda. Lepingupooled on oma käitumisega näidanud ühist tahet mitte lõpetada 01.01.2009. a sõlmitud teenindamislepingut. Hageja on kohtule esitanud tõendid, selle kohta, et hageja on hooldanud elumaja (I kd tl 165-173, 179-197). Seega kostja väide, et 01.01.2009. a sõlmitud teenindamisleping on lõpetatud, on põhjendamata ja väär, nimetatud leping kehtib. Kohus märgib, et ka juhul, kui puuduks kehtiv hooldusleping, tuleneks kostja kohustus tasuda hagejale elamu hooldamise kulud käsundita asjaajamise sätete kohaselt (VÕS § 1018).
19.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning palub kostjalt välja mõista kokku 3 828,24 eurot. Hageja nõue tuleneb Kasteheina x-x korteriomanikule
koostatud arvetest, millest nähtub, et kostjale arvestati soojusenergiat, hooldustasu (hooldustasu hulka arvestati elamu remont, valvevalgustus, hooldustööd, sanitaarpuhastus ja prügivedu), sooja vee kaudsed kulud ja koristusteenuse eest (koristaja) (I kd tl 21-29, II kd tl 38-49).
20.Kostjal ei ole sisuliselt vastuväiteid, et tal on võlgnevus hageja ees. Kostja vaidleb määratud hooldustasu tariifi suuruse üle, kuna ei ole näinud üldkoosoleku otsust, millest nähtuks, hooldustariifi suuruse vastuvõtmist.
21.Teenindamislepingu (I kd tl 37) punkti 1.4 järgi teenindaja (OÜ Tammiku Maja) kogub korteriomanikelt iga kuu fikseeritud igakuulise tariifi järgi hooldustasu, mis lepingu sõlmimise ajal (01.01.2009. a) oli 5,30/6,30 kr/m2 koos käibemaksuga, makseid kommunaalteenuste eest (nende teenuste suuruse määravad ettevõtted, kes neid teenuseid müüvad). Maksed kogutakse OÜ Tammiku Maja arveldusarvele järgneva kuu 20. kuupäevaks. 01.12.2010. a KÜ Kasteheina x üldkoosoleku protokollist nähtub, et maja hooldustasu tariifi suuruseks määrati 0,540 eurot/m2.
22.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-53-10, 3-2-1-116-11).
23.Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks 2010. aastast kuni antud menetluse ajani ühistu üldkoosoleku otsust või hooldustasu tariifi suurendamise osas otsuse punkti vaidlustanud. Samas on arvetelt näha, et enamus arved on esitatud kostjale hooldustasu tariifiga 0,39 eurot.
23.KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
24.Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et kostjale on selline käitumine (korteriomandi majapidamiskulude ja hooldusteenuste eest arvete tasumata jätmine) tavapärane. Kostja oma käitumisega näitab, et ta ei järgi hea usu põhimõtet ega arvesta teiste õigustatud huve.
25.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 01.02.2016. a kuni 01.11.2017. a esitatud arvete eest kokku põhivõlgnevuse 3 197, 45 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustust hageja ees ei ole, samuti pole kostja tõendanud, et ta oleks kohustuse hageja ees täitnud.
26.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, milline on kostja kohustus soojusenergia eest tasumiseks. Hageja on kohtule esitanud soojuskulude arvestuse (I kd tl 123163, II kd tl 1-25).
27.Hageja viivisenõue.
27.1.Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt.
27.2.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
27.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
27.4.Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista seisuga 01.11.2017. a summas 630,79 eurot.
28.Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Kohus mõistab S. H.ilt välja võlgnevuse 3 197,45 eurot ja viivise 630,79 eurot, kokku 3 828, 24 eurot.
Menetluskulude jaotus
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
29.1.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
29.2.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja.
29.3.Hageja menetluskulu on 325 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv.