Tartu, 22. aprill 2025 Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post [email protected])
Tsiviilasja number
2-24-129477
Tsiviilasi
OÜ EMAJÕE KINNISVARA hagi P.I vastu 2880 euro ja viiviste saamiseks
Hagi hind
2894 eurot 47 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ EMAJÕE KINNISVARA (registrikood 10880611, aadress XXX-i), seaduslik esindaja juhatuse liige Y.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Evelin Jõgar (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ, e-post XXX) Kostja P.I (isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistris xxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata, e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
22.04.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ EMAJÕE KINNISVARA 31.10.2024 hagi P.I vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista P.I-lt OÜ EMAJÕE KINNISVARA kasuks välja 2626 eurot 3 senti, millest 2373 eurot 60 senti on põhivõlg (mis tuleneb pooltevahelisest eluruumi üürilepingust ja nende vahel 27.09.2024 sõlmitud võlgnevust kinnitavast kokkuleppest) ning 252 eurot 43 senti on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis, mis on 22.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud.
Mõista P.I-lt OÜ EMAJÕE KINNISVARA kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (2373 eurot 60 senti) alates 23.04.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.
4.Võtta vastu OÜ EMAJÕE KINNISVARA 22.04.2025 kohtuistungil avaldatud loobumine põhivõla nõudest 100 euro ulatuses, sest P.I tasus talle selle summa 04.04.2025.
5.Jätta menetluskulud P.I kanda.
6.Mõista P.I-lt OÜ EMAJÕE KINNISVARA kasuks välja menetluskulud 990 eurot 60 senti (sh km) ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ EMAJÕE KINNISVARA (hageja) esitas 14.08.2024 P.I (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 2091 eurot 61 senti, sest pooled sõlmisid 16.07.2020 üürilepingu (leping), mida nad hiljem pikendasid ja mille järgi üüris kostja hagejalt eluruumina xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–x, kuid on jätnud alates 2024. aasta märtsist üüri- ja kommunaalkulude arved tasumata. Hageja märkis, et tal on selle kohta tõendina esitada leping ning kostjale esitatud arved nr 7772,7817, 7864, 7918 ja 7974. Pärnu Maakohus tegi 16.08.2024 määrusega kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 17.10.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Viru Maakohus andis 18.10.2024 määrusega hagejale puuduste kõrvaldamise tähtaja. Hageja esitas 31.10.2024 Viru Maakohtule täiendatud hagiavalduse. Viru Maakohus keeldus 04.11.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning andis asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks üle Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 31.10.2024 täiendatud hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks lepingust ja poolte vahel 27.09.2025 sõlmitud võlgnevust kinnitavast kokkuleppest tulenevalt: põhivõlg 2473 eurot 60 senti, 31.10.2024 seisuga sissenõuetavaks muutunud viivis 117 eurot 85 senti
2
edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni selliselt, et viivis mõistetakse kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest
Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 844 eurot 20 senti, mis hõlmab järgmisi komponente: 385 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv, 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 mõttes, 439 eurot 20 senti (sh km) lepingulise esindaja kulu, mis hõlmab kolme tundi tööd, mis kulus hagiavalduse koostamisele tunnihinnaga 120 eurot + km (146 eurot 40 senti sh km).
3.Tartu Maakohus võttis 22.11.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja andis kohtule 18.12.2024 saadetud e-mailis aadressilt XXX kohtule teada: „Tere olen paberid lätte saanupd olen nõus tasuma antud välga aga p. omastas evaswasyslikult minu vara olen nõus tasuma summat kui minu vara on terve ja ei esine kahjustusi kui aga minu vara on lõhutud ja katki sius keeldun võla tasumisest ma soovin veenduda et minu vara on terve“. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid seega kätte hiljemalt 18.12.2024. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimisteks kuni 13.03.2025, kuid hagejal ei õnnestunud kostjaga eespool mainitud e-maili aadressilt ühendust saada, kostja kontakttelefonidelt samuti mitte. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.
4.Kohus määras asja arutamiseks 22.04.2025 kohtuistungi, millele ilmusid hageja seaduslik ja lepinguline esindaja, kuid mitte kostja. Kohus oli kostjale kohtukutse 31.03.2025 kätte toimetanud samale e-maili aadressile, millelt kostja oli kohtule vastanud.
4.1.Hageja esitas taotluse lahendada asi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega. Hageja esitas istungil ka taotluse, milles soovis TsMS § 429 lg-te 1–4 kohaselt loobuda põhinõudest 100 euro ulatuses, sest kostja tasus hagejale 04.04.2025 100 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Hageja kinnitas kohtuistungil, et hageja käes üürileandja pandiõiguse kohaselt olnud kostja esemed on hoiustatud aadressil xxxxxxx asuvas hoiuruumis, sektsioonkapp asub korteris, esemed on säilinud ja korras ning hageja on hoiuruumis asuvate asjade kohta saatnud ka kostja e-mailile foto.
4.2.Hageja täpsustas enda nõuet ning palus kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista: põhivõlg 2373 eurot 60 senti, 252 eurot 43 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis, mis on 22.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud ning arvutatud lähtudes sellest, et kostja on vahepeal tasunud hagejale 04.04.2025 põhivõlana 100 eurot edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni selliselt, et viivis mõistetakse kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 990 eurot 60 senti, mis hõlmab järgmisi komponente: 385 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv, 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 mõttes, 585 eurot 60 senti (sh km) lepingulise esindaja kulu, mis hõlmab kolme tundi tööd, mis kulus hagiavalduse koostamisele tunnihinnaga 120 eurot + km (146 eurot 40 senti sh km) ning tundi aega kohtuistungil osalemise ning kohtuistungiks ette valmistamise eest.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus võib TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui hageja on taotlenud kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist ning kui hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tee TsMS § 413 lg 3 kohaselt tagaseljaotsust, kui 3
kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, hageja on taotlenud 22.04.2025 toimunud kohtuistungil kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid TsMS § 413 lg 3 mõttes ei esine. Kohus kutsus kostja kohtuistungile õigel ajal ja toimetas talle kohtukutse kätte samale e-mailile, millelt ta oli kohtule vastanud 31.03.2025, kohtuistung toimus 22.04.2025, kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ega olnud ka märkinud, et on nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
7.Kohus rahuldab hagi, lahendab käesoleva kohtuotsusega hageja osalise nõudest loobumise. Hageja esitas istungil ka taotluse, milles soovis loobuda põhinõudest 100 euro ulatuses TsMS § 429 lg-te 1– 4 kohaselt, sest kostja tasus hagejale 04.04.2025 100 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 kohaselt hagist, sh osaliselt, loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas hagist 100 euro ulatuses loobumise avalduse kohtuistungil, kohus protokollis selle. Kohus leiab, et 100 euro ulatuses hagist loobumisega ei rikuta TsMS § 429 lg 4 mõttes olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise TsMS § 429 lg 1 kohaselt 100 euro osas vastu käesolevas otsuses.
8.Kohus täpsustab edasiulatuva põhivõlalt viivisenõude arvutamist. Hageja on TsMS § 367 kohaselt palunud kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamises kuni kohustuse täitmiseni. Õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas on leitud, et viivise väljamõistmisel tulevikku suunatuna tuleb arvestada kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga, et üldjuhul ei ole põhjendatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suurema viivise väljamõistmine. Kohtul on õigus tulevikku suunatud viivisenõuet omaalgatuslikult põhivõla suurusega piirata. Võlausaldaja kes nõuab seaduses sätestatud määrast suuremat viivist tulevikku suunatuna põhivõlga ületavas summas, peab tõendama, et talle tekkis kahju suuremas ulatuses (RKTKo 16.11.2016, 3-21-118-16, p 19). Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud sellele, et tal oleks tekkinud põhivõlga ületav kahju. Seega rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 23.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni edasiulatuva viivise põhivõlalt (2373 eurot 60 senti), kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.
9.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab ühtlasi TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 kohaselt kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus hagiavalduse ja kohtuistungil esitatud täpsustuste kohaselt kostjalt välja mõista menetluskulud 990 eurot 60 senti, mis hõlmab riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja lepingulise esindaja tasu nelja tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (+ km).
9.1.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses riigilõivu kokku 385 eurot (65 + 320 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Hageja on palunud hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus määrab maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 kohaselt lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt hagimenetluse kulude hulka. Hageja nõue 20 euro saamiseks on seega põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4
9.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista 585 eurot 60 senti (sh km) lepingulise esindaja kulu, mis hõlmab kolme tundi tööd, mis kulus hagiavalduse koostamisele tundi aega kohtuistungil osalemise ja istungiks valmistumise eest. Lepinguline esindaja osutas 120 eurot + km (146 eurot 40 senti sh km) suuruse tunnihinnaga õigusabi. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 kohaselt kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
9.3.Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ületa juristi tunnitasu 120 eurot + km (146 eurot 40 senti) sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Keskmine juristide tunnitasu on 100–120 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu ja ajakulu neli tundi arvestades on hageja lepingulise esindaja kulu 585 eurot 60 senti tervikuna põhjendatud. Kohus arvestab seejuures, et ühest küljest on tegemist väikese nõudega, nõue on hagiavalduses arusaadavalt ja täpselt lahti kirjutatud, faktilisi asjaolusid ja hagile lisatud dokumente on rohkem, mille jaoks oli põhjendatud ajakulu kolm tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtistungil osalemise kulu kokku tund aega on põhjendatud ja vajalik ega ole üle paisutatud. Hageja lepinguline esindaja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
10.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 990 eurot 60 senti (sh km) (385 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, 585 eurot 60 senti (sh km) lepingulise esindaja kulu. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.