ETAT FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des domaines’i kaudu) hagi Saku Õlletehase Aktsiaseltsi vastu kaubamärgi VICHY Fresh + kuju õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ETAT FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des domaines’i kaudu) apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): ETAT FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des domaines’i kaudu, asukoht 92, alleé de Bercy, 75012 Pariis, Prantsusmaa), lepinguline esindaja patendivolinik Ingrid Matsina Kostja (vastustaja): Saku Õlletehase Aktsiaselts (registrikood 10030278), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsus jätta muutmata.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
4.Rahuldada kostja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonnakohtus 1 440 eurot ja mõista see summa hagejalt ETAT FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des domaines’i kaudu) välja kostja Saku Õlletehase Aktsiaselts kasuks. Kohustada hagejat tasuma menetluskulude hüvitiselt kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUEELSE MENETLUSE KÄIK
1.Saku Õlletehase Aktsiaselts (kostja) esitas 2. mail 2014 Patendiametile taotluse registreerida kaubamärk VICHY Fresh + kuju (edaspidi „kostja kaubamärk“) kujundusega:
.
2.Patendiamet otsustas registreerida kostja kaubamärgi
2.veebruaril 2015 teate kaubamärgilehes nr 2/2015.
ja
avaldas
selle
kohta
3.ETAT FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des domaines’i kaudu, hageja) esitas
4.TOAK jättis vaidlustusavalduse 15. novembri 2016 otsusega nr 1596-o rahuldamata.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
5.Hageja esitas 15. veebruaril 2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kostja kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks. Hageja väitel: -
-
-
on ta järgmiste Eesti ja Euroopa Liidu (EL) kaubamärkide omanik (edaspidi „hageja kaubamärgid“): (1) CELESTINS VICHY ETAT (Eesti kaubamärk nr 10155) (2) VICHY Celestins + kuju (Eesti kaubamärk nr 36857) järgmise kujundusega
; (3) CELESTINS VICHY ETAT (ELi kaubamärk nr 89219); kostja kaubamärgi registreerimine on vastuolus kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 pga 2. Kostja kaubamärk ei saa omada õiguskaitset, sest on sarnane hageja kaubamärkidega, mis on saanud õiguskaitse kostja kaupadega identsete ja samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja esineb tõenäosus, et tarbija ajab segamini vaadeldavad kaubamärgid (otsese äravahetamise tõenäosus) või seostab vaadeldavate kaubamärkide omanikke (kaudse äravahetamise tõenäosus); hageja on varasema kaubamärgi omanik KaMS § 11 lg 1 p 6 mõttes. Hagejale kuuluvate Eesti ja ELi kaubamärkide taotluste esitamise kuupäevad jäävad vahemikku 17. juuni 1993 – 1. mai 2004 (Euroopa Liidu kaubamärkide Eestis kehtima hakkamise 2 (11)
-
-
-
-
-
kuupäev). Kostja kaubamärgi esitamise kuupäev on 2. mai 2014. Seega on kõik hageja kaubamärgid varasemad kui kostja kaubamärk; kostja kaubamärgil on domineerivaks osaks sõnaline osa VICHY. Sõna VICHY on paigutatud kaubamärgis kesksele positsioonile ja kujutatud teistest elementidest suuremana. Sõna Fresh on kujutatud oluliselt väiksemana, kirjutatud kirjatähtedega ja kujunduslikult paigutatud trükitähtedega kirjutatud sõna VICHY alla. Ka hageja kaubamärkidel on domineerivaks ja meeldejäävamaks elemendiks, mille järgi tarbija kaubamärgi meelde jätab, sõna VICHY. Sõnalistes kaubamärkides (1) ja (3) sisalduvad sõnad CELESTINS (allika nimetus) ja ETAT (pr. k riik) on pigem täpsustavad; visuaalselt on kostja kaubamärk hageja kombineeritud kaubamärgiga (2) väga sarnane. Kostja kaubamärgi kujunduse keskne element on tükitähtedega ja rasvases kirjas sõna VICHY. Selle alla on paigutatud väiksemas kirjas suure algustähega kirjatähtedega kirjutatud sõna Fresh. Hageja kaubamärgis (2) on samuti visuaalselt silmapaistval positsioonil trükitähtedega rasvases kirjas kirjutatud sõna VICHY. Selle all väiksemalt vabakäelise kirjutisena kujutatud sõna Celestins. Kujunduslikult on kostja kaubamärk kujundatud hageja kaubamärgiga samal põhimõttel – domineerib suuremas rasvases kirjas trükitähtedega sõna VICHY, kusjuures ka tähtede kirjastiil on praktiliselt samasugune. Tarbija jaoks pole silmatorkav ega meeldejääv, et kostja kaubamärgil on sõna VICHY alumine osa kujundatud kaarjalt, sest sõna Fresh on kirjutatud selle alla sirgjooneliselt ja märgi allserv on seega visuaalselt sirgjooneline nagu ka hageja kaubamärgil (2). Kostja kaubamärgi visuaalne sarnasus hageja sõnamärkidega (1) ja (3) tuleneb ühisest sõnast VICHY, mis on kaubamärkide domineeriv element; kostja kaubamärgi sõnalised elemendid on Prantsuse linna Vichy nimi, mida hääldatakse [viš`ii] ja ingliskeelne sõna Fresh, mida hääldatakse [freʃ]. Hageja kaubamärgid (1) ja (3) koosnevad prantsuskeelsetest nimedest ja sõnast, kuid arvestades Eesti tarbijate vähest prantsuse keele oskust peab hageja tõenäoliseks, et Eesti tarbija hääldab talle tundmatuid prantsuskeelseid sõnu eesti hääldusreeglite kohaselt. Seega on nende kaubamärkide tõenäoline hääldus [selestins viš`ii etat]. Hageja kaubamärk (2) koosneb sõnadest VICHY Celestins ja Eesti tarbija hääldab neid tõenäoliselt kui [viš`ii selestins]. Kaubamärkide kui tervikute hääldamisel on foneetiline sarnasus keskmisest väiksem, kuid tõenäoliselt kutsub Eesti tarbija kõiki neid kaubamärke foneetiliselt eelkõige domineeriva osa VICHY järgi ja sellisel juhul on nad foneetiliselt identsed; ka kontseptuaalselt on kaubamärgid väga sarnased. Kostja kaubamärk koosneb sõnadest VICHY ja Fresh ning kujundusest. Sõna Fresh tähendab inglise keeles „värske, karge, jahutav“. Kõik need on omadussõnad, mis kirjeldavad taotletavaid klassi 32 kaupu. Arvestades Eesti tarbijate kõrget inglise keele oskust ja asjaolu, et tegemist on inglise keele baassõnavarasse kuuluva sõnaga ja see sõna on toiduainete kirjeldamisel turul kasutusel, siis võib eeldada, et Eesti tarbijad tajuvad sõna Fresh kirjeldavas tähenduses. Seega on kaubamärgi kontseptuaalne tähendus „värske, karge, jahutav Vichy“. Hageja kaubamärgis (2) on visuaalselt silmapaistval positsioonil trükitähtedega kirjutatud sõna VICHY. Selle all väiksemalt vabakäelise kirjutisena sõna Celestins, mis on Eesti tarbija jaoks vähem silmatorkav, vähem arusaadav ja vähem meeldejääv. Seega on hageja kombineeritud kaubamärk tarbija jaoks kontseptuaalselt tajutav kui Vichy-märk. Ka hageja sõnamärkide puhul on Eesti tarbija jaoks tuttav ja meeldejääv element sõna VICHY. Kaubamärkides sisalduvad sõnad CELESTINS ja ETAT on pigem täpsustavad. Seega tajuvad Eesti tarbijad kõiki võrreldavaid kaubamärke viitavatena Prantsusmaal asuvatele Vichy mineraalveeallikatele; poolte kaubamärgid on registreeritud suures osas identsete kaupade tähistamiseks, mis tingib suurendatud äravahetamise tõenäosuse. Kaubamärgiga tähistatavateks kaupadeks on joogid, st igapäevaselt ostetavad toidukaubad, mille hind on madal või 3 (11)
-
mõõdukas. Selliste kaupade tarbijaks võib lugeda kõik Eestis elavad isikud, ehk kaupade lõppkasutajad on samad; toidukaupade puhul pöörab tarbija ostuotsuse tegemisel tähelepanu eelkõige värskusele, maitseomadustele ja hinnale ning vähem kauba välimusele, sh kaubamärgile. Seetõttu on keskmise tarbija tähelepanelikkuse tase kaubamärgi suhtes pigem madalam ja kaubamärkide äravahetamise oht sellevõrra kõrgem. Tarbijal ei ole reeglina võimalik eri kaupade vahel valiku tegemisel ja ostu sooritamisel kaubamärke vahetult võrrelda ja ta peab tegema valiku lähtuvalt ebatäiuslikust mälupildist. Kostja kaubamärgil on domineerival positsioonil sama element, mis hageja kaubamärkidel. Hageja kaubamärgi (2) puhul lisandub visuaalne sarnasus. Seetõttu on tõenäoline, et tulenevalt ebatäiuslikust mälupildist võib keskmine tarbija (kelle tähelepanelikkus ei ole antud kaupade puhul ostuhetkel eriti kõrge) arvata, et kostja ja hageja kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Tarbijad on ka harjunud, et kaubamärgiomanikud kasutavad oma kaubamärke nii sõnalises vormis kui ka erinevate kujundustega. Kui ühel isikul on sõnaline kaubamärk ja teine isik kasutab sarnast kaubamärki kujundatuna, või kui kahel kujundatud kaubamärgil on kokkulangev domineeriv element, siis seostavad tarbijad seda kujundatud kaubamärki väga suure tõenäosusega sõnalise kaubamärgi omanikuga ja eeldavad, et need kaubamärgid tähistavad sama päritoluga tooteid.
6.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
kaubamärgi osa, millele hageja viitab kui äravahetamise riski põhjustavale, on mittekaitstav ja vaba kõigile kasutamiseks. Tähis VICHY ei ole ei hageja ega kostja kaubamärkides eristav ega domineeriv element õiguslikku tagajärge omaval viisil; kostja kasutab mittekaitstavat tähist VICHY häid äritavasid järgides; hageja kaubamärgid ja kostja taotletud kaubamärk VICHY Fresh + kuju ei ole sarnased selliselt, et oleks tõenäoline nende äravahetamine tarbija poolt. Kostja kasutatav tähistus on Eestis tuntud ja selle segiajamine hageja kaubamärgiga pole tõenäoline; kostja on kasutanud tähist VICHY alates 1995. aastast. Seda on kasutatud kostja registreeritud kaubamärkide koosseisus 14 aastat ja teiste ettevõtjate kaubamärkide koosseisus 20 aastat ning hageja on seda vastuväideteta talunud.
MAAKOHTU OTSUS
7.Maakohus jättis 2. oktoobri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa.
7.1.Maakohus tuvastas, et nii hageja kui ka kostja kaubamärgi puhul on tegemist identsete või samaliigiliste kaupadega, mis kuuluvad 15. juuni 1957 märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni käsitleva Nizza kokkuleppe klassi 32 (õlu; gaseer- ja mineraalvesi ning muud alkoholivabad joogid; puuviljamahlad ja -joogid; siirupid ja teised), ning kostja kaubamärgi registreerimiseks puudub hageja nõusolek.
7.2.Kui taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varesemate kaubamärkidega tähistatavad kaubad on samaliigilised, identsed, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb lähtuda vastuolus olevate märkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest. Eelkõige tuleb võtta arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente. Sarnasuse analüüsil tuleb arvestada, et turul on hulgaliselt erinevat gaseeritud ja mineraalvett, sh erinevate tootjate vett ning tarbija on sellest teadlik. Seega on tarbija tähelepanelik valimaks vett, mida tema eelistab ja mille tarbimisega ta on harjunud. 4 (11)
7.3.Visuaalse ja foneetilise sarnasuse osas leidis maakohus, et hageja ja kostja kaubamärgid ei ole sarnased määral, mis võimaldaks neid segi ajada. Hageja omistab ülemäärast tähtsust sõnale VICHY, mis on Prantsusmaal asuva linna nimetus. Geograafilise tähisena ei ole see sõna kaubamärgis kaitstavaks osaks ning on vabaks kasutamiseks kõigile. Isegi kui lugeda sõna VICHY hageja kombineeritud kaubamärgi puhul domineerivaks osaks suurusest ja keskel asumisest tulenevalt, ei saa väita, et see kaubamärgi osa seostub tarbijal hageja kaubamärkidega. Arvestades, et kostja on oma toodete tähistamiseks väga pikka aega kasutanud tähist, mis sisaldab sõna VICHY, on see sõna tarbija jaoks tavapärane. Pigem jääb tarbijale hageja kombineeritud kaubamärgi puhul silma sõna Célestins, mis on samuti asukohalt kaubamärgi keskel ja oluliselt silmapaistvamas ja meeldejäävamas šriftis kui sõna VICHY. Visuaalselt on hageja ja kostja kaubamärkides sõna VICHY erinevad selle poolest, et kostja kaubamärgis on sõna alumine osa kaarjas, mistõttu sõna II ja IV täht on väiksemad kui I ja V täht ning keskmine ehk III täht on väiksem kui II ja IV täht.
7.4.Kontseptuaalse sarnasuse kohta märkis maakohus, et Vichy on Prantsusmaal asuv linn, mis on kuulus oma mineraalvee allikate poolest. Eesti tarbija võib, aga ei pruugi seda teada. Sõna Célestins tõenäoliselt ei oma Eesti asjaomase tarbija jaoks selget ja kindlaksmääratud tähendust nii, et tarbija seda kohe tajuks. Sõna Fresh kostja kaubamärgist on tarbijale tõenäoliselt arusaadav, kuna tegemist on inglisekeelse baassõnavarasse kuuluva sõnaga.
7.5.Kuna Eesti tarbija jaoks võrreldavatel kaubamärkidel semantiline sisu on kaheldav, tuleb eristusvõime hindamisel omistada rõhku visuaalsele ja foneetilisele aspektile. Kaubamärkide sõnalisele sarnasusele hinnangu andmisel tuleb lähtuda kaubamärgi sõnaliste osade kui terviku võrdlemisest. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on kaubamärgi reproduktsioon, mis tähendab, et kaubamärki tuleb vaadata sellisena, nagu see on registreerimiseks esitatud. Tervikuna võrreldes on kaubamärgid sõnalises osas foneetiliselt ja kirjapildilt erinevad. Hageja kaubamärgi koosseisu kuulub sõna Celestins, mis kostja kaubamärgi koosseisus puudub, aga kostja kaubamärgis on sõna Fresh, mis puudub hageja kaubamärgis. Peale selle sisaldab kostja kaubamärk kujundelementi (hoone kuju, mille kohal on kaar kirjaga touched by silver).
7.6.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et tervikuna hinnates on sõnaühendid „VICHY Célestins“, „CELESTINS VICHY ETAT“ ja „VICHY Fresh“ erinevad nii kirjapildilt kui kõlalt. Kaubamärgid ei ole segiaetavad kirjapildilt ka seetõttu, et need on kujutatud erinevas šriftis. Domineerivaks osaks sõnalise osa kõrval on ka kaubamärkide kujundus, mida tuleb arvestada kaubamärkide kui tervikute visuaalsel võrdlemisel. Visuaalselt on poolte kaubamärgid kujunduselt erinevad. Õige on kostja väide, et kostja on kasutanud mitmeid teisi tähiseid, kus esines sõna VICHY. Kostja toodetud veed on Eestis laialt levinud, seetõttu ei ole tõenäoline, et Eesti tarbija ajaks segi vaidlusalused kaubamärgid. Kõnealused kaubamärgid on üldmuljelt piisavalt erinevad, et eristada ühe tootja kaupu teise omadest ning seetõttu ei esine kaubamärkide segiajamise tõenäosust, sh vaidlustatud kaubamärgi assotsieerumist varasemate kaubamärkidega.
7.7.Kostja on kasutanud VICHY kaubamärke igapäevases äritegevuses alates 1995. aastast, seega üle 20 aasta. Tulenevalt KaMS § 16 lg-st 2 puudub hagejal õigus keelata kostjal kaubamärgi ega hilisema õiguse kasutamist. Hageja pidi sellest teadlik olema arvestades kostja poolt tähise VICHY pikaajalist kasutamist ning ka seda, et kolmandatele isikutele ja kostjale on registreeritud hulgaliselt kaubamärke, mis sisaldavad sõna VICHY.
5 (11)
7.8.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.
POOLTE SEISUKOHAD
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või teise võimalusena saata asi uuesti lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
8.1.Esiteks kohaldas maakohus ebaõigesti KaMS § 10 lg 1 p 2.
8.1.1.Mineraal- ja gaseervesi ning muud alkoholivabad joogid on kaubad, mille ostmise kulu on väike, need on maitseomaduste poolest küllaltki sarnased ja kiiresti äratarbitavad (pole mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks). Selliste kaupade puhul ei uuri tarbija kaupa ja kaubamärki ostu sooritades põhjalikult ja kaubamärkide äravahetamise oht on kõrgem.
8.1.2.Maakohus vähendas põhjendamatult ühise domineeriva elemendi VICHY osatähtsust võrreldavates kaubamärkides. Kostja kaubamärgil on domineerival positsioonil sama element, mis hageja kaubamärkidel. Hageja kombineeritud kaubamärgi puhul lisandub eeltoodule veel silmapaistev visuaalne sarnasus. Seetõttu on tõenäoline, et tulenevalt ebatäiuslikust mälupildist võib keskmine tarbija arvata, et kostja ja hageja kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Kaupade osalise identsuse tõttu on tegemist suurendatud äravahetamise tõenäosusega. Tarbijad on harjunud, et kaubamärgiomanikud kasutavad oma kaubamärke nii sõnalises vormis kui ka erinevate kujundustega, näiteks varieerivad või täiendavad kaubamärke vastavalt tootegrupile või konkreetse toote omadustele. Samuti uuendavad kaubamärgiomanikud aegajalt oma kaubamärkide kujundust. Seetõttu, kui ühel isikul on varasem sõnaline kaubamärk ja teine isik hakkab kasutama sarnast kaubamärki kujundatuna, või kui varasemal ja hilisemal kujundatud kaubamärgil on kokkulangev domineeriv element, siis seostavad tarbijad hilisemat kaubamärki väga suure tõenäosusega varasema kaubamärgi omanikuga ja eeldavad, et need kaubamärgid tähistavad sama päritoluga tooteid.
8.1.3.Maakohus võttis ebaõigesti arvesse kostja kolmandate, antud vaidlusega mitte seotud kaubamärkide mainet turul. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võetakse äravahetamise tõenäosuse hindamisel vajadusel arvesse varasemate (hageja) kaubamärkide mainet, tuntust ning seeläbi kõrgenenud eristusvõimet. Hilisema (kostja) kaubamärgi mainet arvesse ei võeta.
8.2.Teiseks kohaldas maakohus ebaõigesti KaMS § 16 lg 1, eelkõige selle p 3. Kui kostja või kolmandad isikud ka on kasutanud sõna VICHY sisaldavaid tähiseid, siis ei järeldu sellest, et sõna VICHY oleks keskmise tarbija jaoks tavapärane. Lisaks ei tulene ELi õigusest, et tavapärasust maakohtu rakendatud tähenduses saaks võtta arvesse käesolevaga sarnasel juhul kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kontrollimisel, selles osas võib KaMS § 16 lg 1 p 3 olla ebaõigesti Eesti õigusesse üle võetud ja seda ei saa kohaldada.
8.3.Kolmandaks kohaldas maakohus ebaõigesti KaMS § 16 lg 2. Nimetatud säte ei kohaldu registreerimisvaidluses, vaid ainult rikkumisvaidlustes. Hageja ei saa olla kostja vaidlustatud kaubamärgist teadlik üle viie aasta, sest kostja esitas kaubamärgitaotluse 2014. aastal. Hageja sai sellest taotlusest teada pärast selle avaldamist vaidlustamiseks veebruaris 2015. Maakohus tugines ebaõigesti kostja tõendile tähise VICHY, mitte vaidlusaluse kaubamärgi, kasutamise kohta kostja poolt, sest see ei tõenda hageja teadmist kostja 2015. aastal vaidlustamiseks avaldatud kaubamärgi kasutamist.
6 (11)
KaMS § 16 lg 2 kohaldamisel on asjassepuutumatud ka kohtu viidatud kostja ja kolmandate isikute kaubamärgiregistreeringud, sest registreerimine ei tõenda kaubamärkide kasutamist ega seda, et hageja oli või pidi olema kaubamärkide kasutamisest teadlik.
9.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus ei ole edukas ja hageja kannab apellatsioonimenetluse kulud.
11.Hageja nõude õiguslik alus on KaMS § 10 lg 1 p 2. Selle sätte kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sh kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Menetluslikult on hageja vaidlustanud Patendiameti otsuse KaMS § 41 lgs 2 ette nähtud korras ja vaidlustusavalduse lahendamisel tehtud TOAKi otsuse KaMS § 41 lg 5 järgi. Pärast hagimenetluse tulemusena tehtud kohtulahendi jõustumist jätkab Patendiamet vastavalt KaMS § 41 lgle 6 kostja taotluse menetlust, lähtudes kohtulahendiga kindlaks tehtud asjaoludest.
12.Pooled, TOAK ja maakohus on vaidluse lahendamisel põhjendatult lähtunud lisaks KaMSi käsitlevale siseriiklikule kohtupraktikale Euroopa Liidu Kohtu, st Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikast (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 31 esimene lõik). Ühest küljest tuleneb see tõsiasjast, et KaMS § 10 lg 1 p 2 võtab Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 direktiivi (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) art 5 lg 1, mis on sisult identne ajaliselt eelnenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008 direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art 4 lgga 1. Teisest küljest on Euroopa Liidu kohtud kujundanud arvukalt praktikat ka ELi kaubamärki käsitlevate sarnase sisu ja eesmärgiga sätete kohta. Käesoleval ajal on selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017 määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta art 8 lg 1, mis on sisult identne nõukogu 26. veebruari 2009 määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta art 8 lgga 1.
13.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et hageja kaubamärgid on kostja kaubamärgist varasemad ja mõlema poolte tähiste õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes on identne (15. juuni 1957 märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe klass 32). Vaidlus on küsimuses, kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine Eesti tarbija poolt, sealhulgas (kostja) kaubamärgi assotsieerumine varasema (hageja) kaubamärgiga. Hageja arvates tuleks sellist tõenäosust jaatada, aga maakohus asus vastupidisele seisukohale – nõustudes seega nii kostja kui ka TOAKiga. Maakohus tuvastas õigesti, et asjaomane avalikkus on poolte kaubamärkide registreerimisel märgitud kaupade lõpptarbijad ehk Eesti elanikkond. Samuti viis maakohus õigesti läbi kaubamärkide võrdluse visuaalsest, foneetilisest ja semantilisest aspektist, mille põhjal tegi järeldused äravahetamise tõenäosuse kohta. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut 7 (11)
tuvastamist vajalikuks. Vastavalt TsMS § 652 lgle 5 ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Käesolevas punktis märgitud kaalutlustel lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Esimese väitega heidab hageja maakohtule ette KaMS § 10 lg 1 p 2 ebaõiget kohaldamist. Tegemist on kaebuse keskse väitega, sest ka hagi esitas hageja eesmärgil saavutada kostja kaubamärgi registreerimata jätmine just KaMS § 10 lg 1 ps 2 märgitud õiguskaitset välistava suhtelise asjaolu esinemise tõttu.
15.Esimese väite esimese osaväite kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tarbija tähelepanelikkust mineraal- ja gaseervee valikul.
15.1.Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile (Riigikohtu 29. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 11 teine lõik, ning selles viidatud Euroopa Kohtu 11. novembri 1997 otsus kohtuasjas C251/95, SABEL vs. Puma, ECLI:EU:C:1997:528, p 23, ja 22. juuni 1999 otsus kohtuasjas C342/97, Lloyd Schuhfabrik Meyer vs. Klijsen Handel, ECLI:EU:C:1999:323, p 25, aga ka nt Üldkohtu
25.septembri 2015 otsus kohtuasjas T684/13, Copernicus-Trademarks vs. Bolloré, ECLI:EU:T:2015:699, p 42, ja selles viidatud Euroopa Kohtu 12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333, pd 34–36).
15.2.Kõnealusest aspektist hindamise korraldamisel tuleb eeldada, et keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (vrd nt Euroopa Kohtu 20. juuli 2017 otsus kohtuasjas C93/16, Ornua Co-operative vs. Tindale & Stanton, ECLI:EU:C:2017:571, p 41, ning seal viidatud 25. juuni 2015 otsus kohtuasjas C147/14, Loutfi Management Propriété intellectuelle, ECLI:EU:C:2015:420, pd 21 ja 25). Siiski võib keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev, kusjuures odavate ja igapäevaste kaupade puhul on see pigem madal (vt nt Üldkohtu
25.septembri 2014 otsus kohtuasjas T474/12, Giorgio Giorgis, ECLI:EU:T:2014:813, pd 16 ja 17, samuti seal ps 16 viidatud 15. märtsi 2006 otsus kohtuasjas T129/04, Develey, ECLI:EU:T:2006:84, p 46, ja 12. detsembri 2013 otsus kohtuasjas T156/12, Sweet Tec, ECLI:EU:T:2013:642, p 14). Selles osas on siinkohal uuritav osaväide põhimõtteliselt õige, sest maakohus ei võtnud selget seisukohta, kas ja kuidas mõjutab mineraal- ja gaseervee üldjuhul madal hind tarbija tähelepanu.
15.3.Samas lähtus maakohus põhjendatult sellest, et ka tarbija tähelepanu hindamise eesmärk on selgitada välja vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud toodete äravahetamise tõenäosus. Sarnaselt ELi kaubamärgiga tuleb KaMS § 10 lg 1 p 2 sisustada selliselt, et äravahetamine (liidu õiguses kasutati varem sõna „segiajamine“) on tõenäoline, kui üldsus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (Üldkohtu 25. septembri 2015 otsus kohtuasjas T684/13, CopernicusTrademarks vs. Bolloré, ECLI:EU:T:2015:699, p 37; Euroopa Kohtu 12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333, p 33, ning selles viidatud 22. juuni 1999 otsus kohtuasjas C342/97, Lloyd Schuhfabrik Meyer vs. Klijsen Handel, 8 (11)
ECLI:EU:C:1999:323, p 17, ja 6. oktoobri 2005 otsus kohtuasjas C120/04, Medion, ECLI:EU:C:2005:594, p 26).
15.4.Eelmises ps 15.3 kirjeldatud käsitlus lähtub kaubamärgi põhifunktsioonist garanteerida tarbijale või lõppostjale kauba või teenuse päritoluidentiteet, st võimaldada eristada kaupa või teenust teistest kaupadest või teenustest, ilma et tekiks äravahetamisoht (vt Riigikohtu
29.septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 14, ja 25. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 19 neljas lõik, samuti neist viimases viidatud Euroopa Kohtu 6. mai 2003 otsus kohtuasjas
C104/01,
Libertel vs. Benelux-Merkenbureau, ECLI:EU:C:2003:244, p 62, ja 12. novembri 2002 otsus kohtuasjas C206/01, Arsenal vs. Matthew Reed, ECLI:EU:C:2002:651, pd 48–50, aga ka nt hiljutine Euroopa Kohtu 8. juuni 2017 otsus kohtuasjas C689/15, W. F. Gözze Frottierweberei ja Wolfgang Gözze vs. Bremer Baumwollbörse, ECLI:EU:C:2017:434, p 41). Päritoluidentiteet selles tähenduses ei viita kauba geograafilisele päritolule (Euroopa Kohtu 20. septembri 2017 otsus liidetud kohtuasjades C673/15 P – C676/15 P, The Tea Board vs. Delta Lingerie, ECLI:EU:C:2017:702, p 43), mistõttu ei ole asjakohased hageja esile toodud asjaolud Prantsusmaal asuva Vichy linna ja piirkonna kohta.
15.5.Seetõttu ei mõjutanud maakohtu lõppjäreldust võimalik eksimus selles, et ta hindas keskmise tarbija tähelepanu astet keskmisena, kuigi oleks kaebuse esimese väite esimese osaväite kohaselt pidanud hindama seda madalana.
16.Esimese väite teise osaväite kohaselt vähendas maakohus põhjendamatult vaidlusaluste kaubamärkide ühise domineeriva elemendi VICHY osatähtsust. Hageja hinnangul tuleneb selle elemendi suurest osatähtsusest järeldus, et tegemist on suurendatud äravahetamise tõenäosusega.
16.1.Äravahetamise tõenäosuse hindamisel tuleb ühe tegurina mh arvestada varasema kaubamärgi eristusvõimet (Riigikohtu 29. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 13; Üldkohtu 13. detsembri 2007 otsus kohtuasjas T134/06, pagesjaunes.com, ECLI:EU:T:2007:387, p 70, ja selles viidatud Euroopa Kohtu 29. septembri 1998 otsus kohtuasjas C39/97, Canon, ECLI:EU:C:1998:442, p 24). Siinjuures ei ole kohtupraktika järjekindel küsimuses, kas varasema kaubamärgi nõrga eristusvõime korral peaks äravahetamise tõenäosust jaatama üksnes juhul, kui varasema kaubamärgi täielik jäljendus võetakse üle taotletud kaubamärki (jaatavalt Euroopa Kohtu 27. aprilli 2006 määrus kohtuasjas C235/05 P, L’Oréal, ECLI:EU:C:2006:271, p 45, aga kriitiliselt Üldkohtu
28.jaanuari 2015 otsus kohtuasjas T123/14, BSH Bosch und Siemens Hausgeräte, ECLI:EU:T:2015:52, p 50; 13. detsembri 2007 otsus kohtuasjas T134/06, pagesjaunes.com, ECLI:EU:T:2007:387, p 71, ja neist viimases viidatud Euroopa Kohtu 15. märtsi 2007 otsus kohtuasjas C171/06 P: T.I.M.E. ART vs. Devinlec, ECLI:EU:C:2007:171, p 41).
16.2.Siiski tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tähenda segiajamise tõenäosuse esinemise väljaselgitamisel kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine seda, et arvesse tuleb võtta vaid mitmeosalise kaubamärgi ühte koostisosa ja võrrelda seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida igat kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et mitmeosalisest kaubamärgist asjaomase üldsuse mälus tekkinud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosadest (vt Euroopa Kohtu 12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333, p 41, samuti selles viidatud
28.aprilli 2004 määrus kohtuasjas,
C3/03 P,
Matratzen Concord, ECLI:EU:C:2004:233, p 32, ja 6. oktoobri 2005 otsus kohtuasjas C120/04, Medion, ECLI:EU:C:2005:594, p 29). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib sarnasust hinnata ainult domineeriva osa põhjal (Euroopa Kohtu 12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333 p 42). 9 (11)
16.3.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul vaidlusaluste kaubamärkide ühise domineeriva elemendi VICHY osatähtsust samuti hinnata aspektist, kas keskmine tarbija võib arvata, et nendega tähistatud kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt (vt selle kohta ka eespool p 15.3, aga vrd ka Üldkohtu 13. detsembri 2007 otsus kohtuasjas T134/06, pagesjaunes.com, ECLI:EU:T:2007:387, p 72). Kostja tõi maakohtus esile, et Eesti turul on mitmeid tooteid samas kaubaklassis, mille tähises sisaldub sõna VICHY. Kostja väide on ka tõendatud (tl 46– 52, 56) ja hageja ei esitanud sellele vastuväiteid. Seetõttu ei saa eeldada, et tarbija teeb pelgalt kõnealuse sõna põhjal otsustuse, et toode pärineb kindlalt ettevõtjalt. Järelikult ei ole poolte vaidlusaluste kaubamärkide ülejäänud osad tähtsusetud ja neid tuleb äravahetamise tõenäosuse hindamisel arvesse võtta. Maakohus tegi poolte kaubamärke tervikuna võrreldes õige ja põhjendatud järelduse, et need ei ole segiaetavad erineva kirjapildi ega kõla sarnasuse tõttu ning visuaalselt on kaubamärgid erinevad.
16.4.Eeltoodust erinevat seisukohta ei toeta hageja 14. detsembri 2017 seisukoha ps 2.9 märgitu ja seal viidatud kohtupraktika. Sõna VICHY ei osutu poolte kaubamärkide võrdlemisel ainumääravaks muudel eelnevas kirjeldatud põhjustel, mitte aga pelgalt seetõttu, et on geograafilise koha nimetus ega ole sellisena kaitstud.
17.Esimese väite kolmas osaväide on etteheide, et maakohus võttis asjatult arvesse kostja kolmandate, käesoleva vaidlusega mitteseotud kaubamärkide mainet turul. See etteheide ei ole päris täpne. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks omistanud tähtsust kostja kasutatavate tähiste mainele. Maakohus sedastas, et kostja on kasutanud teisi tähiseid, kus esineb sõna VICHY, ja kostja toodetud veed on Eestis laialt levinud. Koosmõjus eespool ps 16.3 märgitud asjaoluga, et ka teised tootjad kasutavad samaliigiliste kaupade märkimiseks sõna VICHY sisaldavat tähist, on maakohus teinud õige järelduse, et ei esine kaubamärkide segiajamise tõenäosust, sh vaidlustatud kaubamärgi assotsieerumist varasemate kaubamärkidega. Siinjuures ei sõltunud see järeldus kostja varasemate kaubamärkide mainest.
18.Vahekokkuvõttena saab märkida, et esimene väide tervikuna ei ole edukas. Maakohus ei eksinud KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamisel ja tuvastas õigesti, et ei esine otsese ega kaudse äravahetamise tõenäosust kostja varasemate kaubamärkide ja hageja kaubamärgi vahel.
19.Teine väide rajaneb eeldusel, et maakohus kohaldas KaMS § 16 lg 1, eelkõige selle p 3. See eeldus ei ole õige, mistõttu kaebuse teine väide on ainetu. Maakohus ei kohaldanud vaidlustatud otsuse lk 13 eelviimases lõigus KaMS § 16 lg 1, sh selle p 3. Maakohus uuris seal küsimust, kas sõna VICHY on tarbija jaoks tavapärane. Kohaldatav norm oli siiski KaMS § 10 lg 1 p 2, st maakohtu mõttekäiku järgides on sõna „tavapärane“ kasutatud kaubamärkide sarnasuste tavapärase tajumise vaatekohast. Kostja viidatud KaMS § 16 lg 1 p 3 on sisult ja eesmärgilt seostatav KaMS § 9 lg 1 pga 4 ja § 53 lg 1 pga 1. Üldkohus kasutas
13.detsembri 2007 otsuses (kohtuasi T134/06, pagesjaunes.com, ECLI:EU:T:2007:387, p 54) sama sõna, kui hindas, kas avalikkus võib teatavad tähised omavahel segi ajada. Sellele otsusele viitas maakohus samas lõigus (kuigi viide on vormistatud poolikult).
20.Kolmas väide käsitleb KaMS § 16 lg 2 kohaldamist. Maakohus märkis vaidlustatava otsuse sisuliste põhjenduste viimases lõigus, et tulenevalt KaMS § 16 lgst 2 puudub hagejal õigus keelata kostjal kaubamärgi ega hilisema õiguse kasutamist. Kuigi maakohtu põhjendused on sisuliselt õiged ja ringkonnakohus ka nendega nõustub, siis tuleb nentida, et need pole vaidluse lahendamiseks otseselt vajalikud. Hageja esitas hagi eesmärgiga tuvastada kostja kaubamärgi osas suhtelise õiguskaitset välistava asjaolu esinemine. Kuna maakohus sellist asjaolu ei tuvastanud, siis oli see juba piisav hagi rahuldamata jätmiseks. Sellises olukorras pole vaja täiendavalt hinnata, kas kostjal võib olla mõni muu õigustus tema kaubamärgile vastava tähise kasutamiseks. 10 (11)
21.Eelnevast tuleneb, et kaebuse ükski väide ei anna alust maakohtu otsust muuta või tühistada. Seega jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata.
22.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb need kindlaks määrata kostja nimekirja alusel.
22.1.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 17,9 t ja õigusabi osutati tasumääraga 180 eurot tunnis. Selliselt kujunes apellatsioonimenetluse kuludeks kokku 3 032 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on neist kuludest põhjendatud ja vajalik õigusteenuse osutamine 8 t ulatuses, mis hõlmab nii kaebusega tutvumist kui ka sellele vastamist ja ülejäänud toiminguid apellatsioonimenetluses. Vaidlus ei olnud mahukas ega keerukas ja hageja ei toonud kaebuses esile uusi asjaolusid või vaidluse uusi aspekte. Vastaspool ei pea hüvitama esindaja tehniliste toimingutega seonduvaid kulusid. Bürookulud sisalduvad eelduslikult advokaaditeenuse tunnihinnas (vt Riigikohtu 31. juuli 2014 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3, ning selles viidatud 25. novembri 2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p-de 7 ja 14). Lähtudes põhjendatud ja vajalikust õigusteenuse osutamise mahust 8 t ning tunnitasust 180 eurot, kujuneb hüvitatavaks summaks 1 440 eurot ( = 8 × 180). Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse kulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
22.2.Juhindudes TsMS § 177 lgst 4 ja kostja taotlusest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.