Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-16579 rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankrotti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

ASJAOLUD, PANKROTIAVALDUSE PÕHJENDUSED

06. november 2017 saabus Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajja V Ni avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks. 24.11.2017 määrusega võttis kohus menetlusse Võlgniku pankrotiavalduse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre, kes kohustus esitama käesoleva aruande hiljemalt 07.12.2017 ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi 15.12.2017a. Võlgnik V N ( isikukood XXXXXXXXXX) taotleb enda pankroti välja kuulutamist, kuna ta ei ole suuteline tasuma maksukohustusi ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Vastavalt esitatud avaldusele on võlgnik põhjendab oma maksejõuetust alljärgnevalt: 1999.a. registreeris ta ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE-ks) ja asus tegelema Haapsalus autoremondiga, millega tegutses rendipinnal aadressil XXXXXX. 2005.a. müüdi see tegutsemise koht pankrotivarana maha. Uus omanik asus rendihinda tõstma. Uue omanikuga oli temal rendipinna kasutamiseks suuline kokkulepe. Uus omaniku tegevuse ja nõudmiste tõttu jäi ta ilma võimalusest oma äritegevust jätkata. Lisaks muutunud majandusliku olukorra tõttu paljud senised kliendid ei tellinud enam temalt autoparandusteenust. See olukord tekitas temas stressi, mis kujunes püsivaks depressiooniks. Olukord kujunes edasi selliseks, et temal tekkisid makseraskused, ta ei olnud enam suuteline tasuma renti üüripinna eest ega täitma FIE-na oma kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees. Kuna ta ei olnud suuteline emotsionaalselt asuma tekkinud võlgasid vähendama siis kuhjusid võlad pidevalt kuni selle ajani mil ta pöördus 2017.a. suvel

2-17-16579 võlanõustaja vastuvõtule, kes aitas temal FIE tegevuse lõpetada. Oma kohustuste tasumisega ta kahjuks toime ei tulnud ja need asjaolud ongi aluseks pankrotiavalduse esitamisele kohtule. Avalduse kohaselt töötab võlgnik XX OÜ-s üldehitajana ning kasutab elamiseks tööandja poolset elamispinda. Ta elab perekonnast eraldi ja sissetulekuks on ainult miinimumpalk 470 eurot, millest tööandja peab veel kinni majutamisega seotud kulud. Võlgnik leiab, et on muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita ka pikema ajaperioodi jooksul. Avaldusele on lisatud PankrS § 13 lg2 alusel võlgade nimekiri ja nimekiri võlgniku vara kohta. Nimekirja kohaselt on nõudeid võlgniku vastu kokku umbes summas 18742, 35 eurot. Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankroti menetlus, kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palub riigipoolset menetlusabi jättes menetluskulud riigi kanda. .

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

Ajutise halduri aruandes on märgitud võlgniku kohta järgmist:

teostatud

päringu

kohaselt

ei

ole

Võlgnik

liitunud

Eesti Patendiameti kodulehel olevate andmebaaside vahendusel teostatud päringute kohaselt puuduvad Võlgnikul kaubamärgid, leiutised, patendid ja tööstusdisainilahendused. Maanteeameti andmetel on Võlgnik järelkäru , motorolleri ja sõiduki omanik. Haldur ei oska hetkel öelda võimalikku vara väärtust. Ilmselt on tegemist pigem väheväärtusliku varaga, kuna sõiduk ja käru on 80-ndate lõpu mudelid. Motoroller on 2007.a mudel. Seega selgub vara turuväärtus pankrotimenetluses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teatel ei ole Võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju.

2-17-16579 Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt oli Võlgnik perioodil 01.01.2000 – 04.06.2017 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Isik ei ole perioodil 01.01.2014 – 31.10.2017 saanud maksustatavat tulu. Abieluvararegistri ei ole Võlgnikul abieluvaralepingut.

2-17-16579 Vastavalt PankrS § 23 lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

2-17-16579 sellest 79,40 eurot tuleb tasuda käibemaksuna, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr: EE100768145). Kohtu taotlusel täpsustas ajutine haldur, et on nõus seoses võlgniku taotlusega kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kohese pankroti väljakuulutamisega ja jätkama pankrotihaldurina.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik. PankrS § 31 lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg. 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 39 102,80 eurot, varad sisuliselt puuduvad . Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg. 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et V N on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Terje Eipre, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 02. veebruar 2018.a. kell 12.00 Haapsalu kohtumajas. PankrS § 86. lõike 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Lõike 2 kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vandega kinnitama tema poolt vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust.

2-17-16579 PankrS § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 65 lg. 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 1036,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ning ajutise halduri kulu summas 47, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.