2-17-3355/23 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Kxxxxx Kxxxxxxxx Ramirent Baltic AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule 02.03.2017 hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 09.09.2016 rendilepingu nr RL631775. Rendilepinguga rentis hageja kostjale korvtõstuki, mille kostja sai rendilepingu sõlmimisel kätte. Kostja haakis ise tõstuki käru enda sõiduauto külge ning sõitis rendiplatsilt minema. Umbes viie-kuue kilomeetri pärast tuli tõstuki käru haakest lahti. Kostja helistas hageja rendipuntki ning selle juhataja läks õnnetuskohta kahju fikseerima. Poolte vahel sõlmitud rendilepinguga on kostja kinnitanud, et on kätte saanud rendilepingu seadmete rendi üldtingimused, nendest aru saanud ja nendega nõustunud. Hageja esitas kostjale renditud esemete kahjustamise eest 16.11.2016 kahjuhüvitise arve nr 26082896 summas 5000 eurot, mille maksetähtpäevaks oli 23.11.2016. Kostja arvet tasunud ei ole. Kostja ei esitanud ka ühtegi kirjalikku pretensiooni arve kohta. Kahju hüvitise suurus tuleneb hageja poolt tasutud remonditööde summast, mida kindlustus ei kata. Laadur OÜ esitas hagejale ülevaate vigastatud seadme detailidest: haakeseade, turvatross, esimese tugiratta fiksaator, korv eest ja põhjast, korvi pööramise mootor, vasak esimene turvakaar ja selle tuled ning tulede kinnituse kronstein, külgmine kollane vasak küljetuli ja selle kronstein on kõver, veotiisel mõlemalt poolt ja tugiratta kronsteini kohalt väändunud, plastist tagapaneel mõlemalt poolt praoga, sisepoomi ots kõver, poomi transpordipesa plastikjuhik katki. Kuivõrd kostja vabatahtlikult hagejale kahju ei hüvitanud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Enne hagiga kohtusse pöördumist alates 06.12.2016 saatis Intrum Justitia AS sissenõudmisosakond kostjale korduvalt kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks, kuid kostja kahju hüvitamise arvet siiski ei tasunud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 40 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt on viivis 0,5%, mille hageja vähendas kolmekordsele seadusjärgsele määrale, s.o 0,066%-le. Hageja on arvestanud viivist arvel maksetähtajale järgnevast päevast 24.11.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.03.2017 323,40 eurot. Hageja nõuab ka jooksvat viivist. 12.06.2017 esitas hageja oma vastuse. Hageja hinnangul ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Hageja sõnul ei ole klienditeenindaja ülesandeks kontrollida, kas klient on tõstuki korralikult kinnitanud sõiduki külge. Klienditeenindaja viibis tõstuki juures, et kontrollida selle tehnilist seisukorda enne tõstuki väljastamist, teha tõstukist pildid ja veenduda koos kliendiga tõstuki korrasolekus ning allkirjastada väljastusleht. Klienditeenindaja sekkub üksnes siis, kui klient midagi väga valesti teeb või jätab olulist tegemata. Kostja ei ole tõendanud, et tõstuk oli rentimise hetkel mittetöökorras. Hageja sõnul on kostja ilmselt silmas pidanud turvatrossi, mitte kinnitustrossi. Hageja selgitas, et õnnetuse hetkel peabki turvatross lahti tulema. Osa trossist oli tõstukit vedanud auto haakekonksu küljes ja teine osa tõstuki piduri küljes. Keegi seda trossi sealt ära ei võtnud, turvatross viidi koos tõstukiga sündmuskohalt ära. Hageja esindaja ei sekkunud kuidagi sündmuskohal asja menetlemisse. Hageja hinnangul on kostja hulgaliselt esitanud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid.

21.09.2017 toimunud istungil selgitas hageja, et kindlustuse ja hageja vaheline leping on olemas ning omavastutuse summaks on 5000 eurot, mille hageja ka tasus ja mille hüvitamist soovib ta käesolevalt kostjalt. Kui kostja sõlmis kindlustuslepingu ja selle alusel ei makstud hagejale, siis järelikult olid asjaolud sellised, et kindlustusleping ei kohaldunud. 12.10.2017 esitas hageja täiendavad seisukohad. Koos rendilepinguga sõlmis kostja hagejaga RAMI Riskikaitse, mis on hageja poolt rentnikule lisatasu eest pakutav rendilepingu lisaks olev eraldi sõlmitav kokkulepe, mis vähendab rentniku rendilepingust tulenevat rahalist vastutust rentniku valduses oleva seadme hävimise või kahjustumise korral. Kostja on RAMI Riskikaitse üldtingimused kätte saanud ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Kostja paigutas ise korvtõstuki sõiduauto külge, kuid ei olnud hoolas. Seejuures ei palunud kostja hageja töötaja abi ega ei näidanud ka muul viisil välja, et vajab tõstuki kinnitamisel abi. Kuivõrd kahju tekkis kostja raske hooletuse tõttu, siis RAMI Riskikaitse ei kohaldu. Hageja juhtis tähelepanu sellele, et renditud seadme väljastamisel kontrolliti korvtõstukit (renditavat seadet). Hagiavalduse lisas 1 olevale rendilepingule järgneb teine lehekülg, milleks on tõsteseadme väljastuskontroll. Kontrolli tulemusena on renditud seade täielikult korras, kontroll-lehele on alla kirjutanud kostja. Seega ei saa kostja hiljem väita, et seadmel esinesid puudused. 21.12.2017 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et hageja esindaja kohapeal ei kontrollinud, kas tõstuk on kinnitatud või mitte. Seadme kinnitamise ja kontrollimise kohustust hageja töötajal ei ole ja seda ta ei teinud. Trossi eesmärk on tõmmata haagise lahti minemise hetkel käsipidur tööle. Hageja selgitas, et kui tõstuk auto tagant ära tuli, läks käru tiisel vastu maad.. Kostja vastuväited 25.05.2017 esitas kostja oma vastuväited. Kostja sõnul oli Ramirendi platsile saabudes kaasas tema poeg. Kostja täitis kontoris vajalikud paberid tõstuki rentimiseks ning läks seejärel välja. Ramirendi töötaja veendus, et tõstuk oli nõuetekohaselt sõiduki külge kinnitatud. Autost nägi seda ka tema poeg. Kostja oli seisukohal, et kui tõstuk oleks valesti kinnitatud olnud, oleks tõstuk juba hoovis ära kadunud. Kostja hinnangul oli tõstuk väljarentimise hetkel mittekorras. Tõstuki küljes asuv kinnitustross tuli õnnetuse ajal tõstuki küljest koheselt lahti. Kui õnnetus juhtus, üritas Ramirendi esindaja pidevalt kinnitustrossiga minema jalutada. Kostja poeg pidi paluma politseinikul Ramirendi esindaja korralekutsumist ja asitõendi kohapeale jätmist. Ramirendi esindaja jäi pärast politsei lahkumist veel sündmuskohale tõstuki kallal askeldama. Kostja ei tea, mida ta seal tegi. Kostja väitel on tal kõigest olemas fotod, kuid kohtule ta neid ei esitanud. 21.09.2017 toimunud kohtuistungil väitis kostja, et tõstuk ei olnud korras juba siis, kui ta selle sai. Haagise konks ei olnud lukustusasendis, kui ta ära tuli. Ramirendi töötaja ütles veel, et peaks tooma tavotti, aga saab hakkama., töötaja ei viitsinud minna seda tooma. Kostja avaldas, et ei ole nõus hagejale midagi maksma ja õnnetuses süüdi ei ole. Kui asi saab selgeks, siis saab vaadata kes kellele maksab. Kostja ei vailendu vastu tõstuki vigastustele kostja vastu ei vaielnud, ja kahju summat kommenteerida ei osanud. Kostja avaldas, et sõlmis kohapeal lisaks rendilepingule ka kindlustuslepingu. 09.10.2017.a esitas kostja kohtule rea fotosid, millele ei olnud aga selgitusi. 21.12.2017 toimunud kohtuistungil jäi kostja selle juurde, et tõstuk ei olnud selle üle andmise ajal ilmselt korras. Kui seade oleks olnud terve, siis pidanuks tõstuk olema haakimise ajal lukus asendis, näidik on rohelise perimeetri peal. Kostja kirjeldas tõstuki haakimist järgmiselt:

koos Ramirendi töötajaga tõmbas ta tõstuki välja, üksi poleks jõudnud. Kostja hakkas ratast üles keerama ja töötaja hoidis käepidemest kinni ja lasi konksu peale. Kostja keeras ratast nii palju, et tõstuk kukkuks kolks auku sisse, töötaja tonksas jalaga üle. Kostja pani turvatrossi enne ja siis keeras ratas ning pani külge ka tule juhtme. Tegevuste ajal oli üks ühel pool ja teine teiselpool tiislit. Kostja jäi selle juurde, et tõstuk ei olnud korrektselt hooldatud, konks oli täitsa roostes. Kõik seadmed olid seal sellised ja kostja ei näinud mõtet midagi kirja panna. Tross oleks pidanud olema tõstuki küljes, aga oli ebakorrektselt kinnitatud ja tuli sealt lahti. Haakekonks ei saanud õnnetuse ajal kunagi vastu maad käia, sest on ka tugiratas, mis on palju madalamal. Nõude hinnale kostja vastu ei vaielnud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  Hageja ja kostja sõlmisid 09.09.2016 rendilepingu nr RL631775 (tl 8);  Hageja töötaja ja kostja allkirjastasid 09.09.2016 tõsteseadmete väljastuskontrolliakti (tl 9);  09.09.2016 tuli tõstuk sõiduauto haakest lahti ning sai kahjustada;  Renditud esemele tekkinud kahju kõrvaldamise maksumus on 9628.22 eurot (t lk 2526), millest 4628.22 on hüvitanud kindlustus. Kostja on seisukohal, et tema kahju tekkimise eest ei vastuta ning kahju tekkis tõstukile seetõttu, et renditud korvtõstuk oli juba kostjale üleandmise hetkel mittekorras. Kostja kinnitas korvtõstuki nõuetekohaselt ja seda kontrollis ka hageja töötaja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Poolte vahel on sõlmitud tähtajaline rendileping üheks päevaks. Hageja andis kostjale kasutamiseks korvtõstuki ning kostja kohustus tõstuki rentimise eest maksma tasu. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödudes. Seega lõppes pooltevaheline rendileping ühepäevase tähtaja möödumisel. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldisetega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingu lõppemisel tagastatud tõstuk oli kahjustunud. Kostja sõnul tema tõstukile kahju tekkimise eest ei vastuta, sest hageja andis temale üle mittenõuetekohases korras oleva tõstuki. VÕS § 334 lg 2 näeb ette, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eelnimetatud sätetest lähtuvalt eeldatakse, et rentniku valduses oleva asja kahjustamise eest vastutab rentnik, kui tema ei tõenda vastupidist. Eeltoodust järelduvalt lasub kostjal käesolevalt kohustus tõendada, et tema kohustuse rikkumise ja seega kahju tekitamise eest ei vastuta ning et temale antud tõstuk ei olnud nõuetekohases seisukorras. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Kostja ei ole kohtule esitanud enda vastutust välistavaid tõendeid. Kostja esitas kohtule ainsate tõenditena fotod sündmuskohalt (tl 62-68) ning oma poja Wxxxxx Kxxxxxx poolt koostatud kirjaliku tunnistuse (tl 61). Kirjaliku tunnistuse osas märgib kohus, et ei arvesta tunnistust tõendina, kuivõrd Wxxxxx Kxxxxx on 21.12.2017 toimunud kohtuistungil tunnistajana suuliselt ja vahetult ära kuulatud. Kostja poolt esitatud fotod on tehtud sündmuskohal ning tõendavad üksnes asjaolusid, mille osas pooltel vaidlust ei ole, st õnnetuse toimumist ning millised vigastused mh rendilepingu esemele tekkisid. Fotosid tõstuki kinnitamisest kostja sõiduki külge ning tõstuki tehnilisest seisundist selle üle andmisel kostja esitanud ei ole. Hageja töötaja ja kostja allkirjastasid 09.09.2016 tõsteseadmete väljastuskontrolliakti, milles pole tõstuki osas ühtegi puudust välja toodud. Nimetatud akti on lisaks Ramirendi töötajale ka kostja allkirjastanud, st kinnitanud, et akt on tõene. Kuivõrd tõstuki rentimisel on välja antud üleandmisakt, siis tuleb eeldada, et tõstuk sellises seisundis ka välja anti. Vastupidist peab tõendama kostja. Kostja teatas, et tunnistaja Wxxxxx Kxxxxx kinnitab tema väiteid, sest Wxxxxx Kxxxxx oli kostjaga tõstuki rentimisel kaasas. Wxxxxx Kxxxxxx ütlused ei kinnitanud aga kostja väiteid, kuna enamuse tõstuki üle andmise ajast istus ta autos ning ei näinud täpselt tõstuki kinnitamist. See, mida Wxxxxx Kxxxxx autost nägi ei ühtinud kostja enda kirjeldusega tõstuki rentimise kohta: tunnistaja väitel olevat Ramirendi töötaja seisnud haakimise ajal kõrval ja lihtsalt veendunud, et tõstuk paigaldati korrektselt. Samas ei osanud Wester Kallas öelda, kes mida konkreetselt tegi, sest ta ei saanudki näha. Tunnistaja väitel nägi ta, kuidas kostja ise proovis kätega kinnitust. Wxxxxx Kxxxxx tõstukit selle üle andmise ajal üle ei vaadanud ega saa seetõttu anda ütlusi selle seisundi kohta. Tunnistaja väitel ei toimunud tõstuki ülevaatust ka Ramirendi töötaja poolt. Kohtu hinnangul ei kinnita protokollist nähtuvalt tunnistaja ütlused kostja vastuväiteid tõstuki seisukorra ega selle kinnitamise asjaolude kohta. Kohus leiab, et kostja pole tõendanud, et temale renditi puudustega tõstuk. Samuti pole tõendamist leidnud asjaolu, et Ramirendi töötaja oleks ise tõstuki sõiduki külge kinnitanud või kinnitamise üle kontrollinud. Kostja väited selles osas on paljasõnalised ning tunnistaja ütlused tema väiteid ei kinnita. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja kinnitas tõstuki ise sõiduki külge ning kuna kahju tõstukile tekkis selle kostja valduses olemise ajal ning kostja pole tõendanud enda vastutust välistavaid asjaolusid, siis vastutab kostja hageja tõstukile tekkinud kahju eest. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 5000 eurot, milleks oli hageja omavastutus ja millise summa osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Hageja on hagiavalduse kohaselt arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist kolmekordse seadusjärgse määra ulatuses, s.o 0,066% päevas alates arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni (02.03.2017). Hageja on viivist arvestanud kokku summas 323,40 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Poolte vahel sõlmitud lepingus on kokkulepitud viivise määraks 0,5%, mille hageja on vähendanud kolmekordsele seadusjärgsele määrale (0,066%) Riigikohtu seisukohtadele tuginedes. Kuivõrd pooled on kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast erineva viivisemäära, kohaldub käesoleval juhul lepingujärgne viivis 0,066%. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist. Kohus kontrollis hageja viivise arvestust ning leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 323,40 eurot. Hageja nõuab lisaks viivisele ka seadusjärgset viivist, mis pole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, s.o jooksvat viivist alates hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast 03.03.2017, kuid mitte rohkem kui 636,60 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Perioodi 03.03.2017 kuni 10.01.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 344,11 eurot (8,00%/365p/100x5000€x314p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 667,51 eurot (323,40+344,11). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määra tagastamata põhisummalt 5000 eurot, kuid mitte rohkem kui 636,60 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Asjas on tõendatud, poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline rendileping kestusega 1 päev. Rendileping sõlmiti 09.09.2016 ning lõppes ühe päeva möödudes. Hageja on enne hagiavalduse kohtusse esitamist nõudnud võlga Intrum Justitia AS vahendusel, kes on kostjale saatnud korduvalt kohtuväliseid nõudekirju (tl 27-29). Kuna leping kostjaga on lõppenud, hageja nõue on üle 1000 euro ja kostjale on saadetud korduvalt kirju võlgnevuse tasumise osas, on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid summas 40 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5707,51 eurot, millest 5000 eurot moodustab põhivõlg, 40 eurot sissenõudmiskulud ja 667,51 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Kostja enda menetluskulude nimekirja ei esitanud.