Jätta määruskaebuse menetlemisega menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
seotud
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Neil OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 23. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.
2.Maakohus algatas 1. novembri 2024. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse, nimetas ettevõtja saneerimisnõustajaks Kristo Tederi (nõustaja), määras saneerimiskava (kava) vastuvõtmise tähtpäevaks 30. detsember 2024 ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 6. jaanuar 2025. Maakohus pikendas 12. detsembri 2024. a määrusega saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaega kuni 30. jaanuarini 2025.
3.Nõustaja esitas 30. jaanuaril 2025 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava ja hääletusprotokolli koos lisadega ning arvamuse ja taotluse saneerimiskava kinnitamiseks, samuti tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse.
4.Luminor Liising AS (Luminor) esitas 30. jaanuaril 2025 kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Luminor hääletas kava vastu. Aluseid saneerimiseks ei esine, ettevõtjal ei ole makseraskuseid. Luminor on saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus kui ta oleks pankrotimenetluses ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamisel. Ettevõtjal puudub 30. jaanuari 2025. a seisuga Luminori ees võlgnevus. Saneerimiskava kohaselt seisnevad ettevõtja makseraskused üksnes selles, et seotud omanikule kuuluval Neil MT OÜ-l (registrikood 12674620) on tekkinud vaidlus töövõtjaga RV OÜ seoses kuivati ehitusega, mida ettevõtja väidetavalt kasutada soovib. Saneerimiskava kohaselt on kuivatamise teenuse ostmine kallis ning ise kuivatamine odavam. Samas nähtub ettevõtja esile toodust, et kuivatamise teenust kavatsetakse osta sisse Neil MT OÜ-lt. Luminori hinnangul peaksid kõnealused tehinguid toimuma turutingimustel. Saneerimiskavas ei ole esile toonud arvutusi kuivati finantseerimiskulu ja teenuse sisseostukulu kohta. 2022. aastal müüdi sertifitseeritud seemneid 908 tonni. Kuivati puudumise tõttu pidi 20232024. a-l ettevõtja igalt vilja tonnilt tasuma kuivatamiseks ja transpordiks umbes 27–30 eurot. Seega on sisse ostetud kuivatamise ja transpordi teenuse hind ca 27 000 eurot. Ettevõtja müügituluga kõrvutades ei ole tegemist märkimisväärse summaga. Saneerimiskava kohaselt sõlmisid Neil MT OÜ ja ettevõtja 4. aprillil 2024 laenulepingu, millega ettevõtja kohustus andma Neil MT OÜ-le laenu 600 000 eurot kuivati ehituseks, mida oleks saanud kasutada ka ettevõtja. Luminori hinnangul on ettevõtja põhjustanud enda väidetavad makseraskused ise, võttes seotud osaühingule ilma majandusliku eesmärgita rahalise kohustuse. Saneerimiskavast nähtuvalt ei ole kuivatuse ja transpordi teenuse sisseostuhind märkimisväärne. Kuivõrd laenuleping on sõlmitud seotud omanikele kuuluvate 2
osaühingute vahel, tuleb makseraskuste ületamiseks ettevõtjale kahjulik laenuleping poolte kokkuleppel lõpetada ning langeb ära ka vajadus ettevõtjat saneerida. Saneerimiskava lisas 1 oleva prognoosi kohaselt oli 2024. aasta igati edukas. Ettevõtjal oli korralik kasum, investeeriti ning suurendati omakapitali 1 360 622 euro võrra. Laenude ja rahavoo suhtarv on 3, mis on sobiv. Luminori nõuded tulenevad liisingulepingutest. Kui liisinguvõtja ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, on liisinguandjal õigus liisingulepingud erakorraliselt enne tähtaegu üles öelda ja liisinguvõtja on kohustatud liisingulepingute esemeks ja liisinguandja omandis olevad varad liisinguandjale tagastama. Liisinguandja võõrandab varad ning liisinguandja arvestab vara võõrandamisel saadu liisinguvõtja kohustuste katteks (VÕS § 367). Juhul, kui liisinguandja ütleks liisingulepingud erakorraliselt üles, saaks liisinguandja oma nõuded rahuldatud suuremas mahus ja oluliselt kiiremini kui saneerimiskava vastuvõtmise korral.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus tegi 21. märtsil 2025 määruse, millega kinnitas kohtule esitatud vastuvõtmata saneerimiskava Neil OÜ saneerimismenetluses. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on hiljemalt 21. märts 2029 (60 kuud saneerimiskava kinnitamisest). Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Kristo Teder. Maakohus määras kindlaks K. Tederi tasu suuruse ja maksis selle välja ettevõtja kohtule tasutud deposiidi arvelt. Saneerimiskavas on piisava põhjalikkusega analüüsitud saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud saneerimisvajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist. Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Ettevõtja esitas kohtule taotluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks 30. jaanuaril 2025, seega SanS § 29 lg-st 2, § 10 lg 2 p-st 3 ja §-st 36 1 ning 12. detsembri 2024. a määrusest tuleneva tähtaja jooksul. Vastavalt Sans § 29 lg-le 3 on 30. jaanuaril 2024 esitatud kohtule ka saneerimiskava koos lisadega, 30. jaanuari 2025. a hääletusprotokoll ning nõustaja arvamus SanS § 291 järgi. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad SanS § 24 lg 2 nimetatud põhimõttele. Kava vastu hääletanud puudutatud isik Luminor esitas kohtule taotluse vastuvõtmata kava kinnitamata jätmiseks 30. jaanuaril 2025, seega SanS § 29 2 lg-st 2 tuleneva tähtaja jooksul, st 14 päeva jooksul 30. jaanuaril 2025 Ametlikes Teadaannetes SanS § 29 lg-s 5 nimetatud vastuvõtmata kava kinnitamise taotluse kohtule esitamise teate avaldamisest. Luminor leiab, et ettevõtja ei ole makseraskustes ning võlausaldaja õigusi on oluliselt rikutud ja järgitud ei ole § 26 lg 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi. SanS § 28 lg 5 p 7 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui selgub, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud SanS § 26 lg 1 p 11 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. SanS § 26 lg 2 kohaselt tuvastatakse võlausaldajate huvide testiga, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. 3
Võlausaldajate testist tulenevalt saab Luminor ühe lepingu katteks 13 976 eurot + 5% intressi, kokku 14 674 eurot 98 senti ja teise lepingu katteks 51 149 eurot 65 senti + 5% intress, kokku 53 706 eurot 65 senti. Pankrotimenetluse korral oleksid need vastavalt 1817 eurot 8 senti vähem ja 6648 eurot 97 senti vähem. Kava kohaselt nõudeid ei vähendata, võlgnik tasub nõuded 100% + 5% intressi. Pankrotistsenaariumi korral tuleb liisinguesemed tagastada ja realiseerida väljaspool pankrotimenetlust. Arvestades et liisinguesemeteks on põllumajandustegevuseks vajaminevad masinad, puudub kindlus, et need suudetakse realiseerida kasumlikult. Maakohtu hinnangul oli nõuete ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ettevõtja saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 2). Seejuures tuleb arvestada ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvidega ja kaitsta nende õigusi (SanS § 1). Seega on ettevõtja saneerimismenetluses isikute huvid vastandlikud. Ühelt poolt ettevõtja, kes soovib ajutistes majandusraskustes olles saneerimise teel kohustuste vähendamise abil ettevõtet säilitada, ja teiselt poolt võlausaldaja, kellel on õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate õiguste kahjustamisele. Siiski ei tohi võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral (RKTKm 3-2-1-25-11, p 51). Kava kinnitamise vastu hääletanud võlausaldajad ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks saneerimiskava jätta kinnitamata. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et saneerimiskava täitmise õnnestumise olulised eeltingimused on täidetud. Saneerimiskava koostamisel on lähtutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest, saneerimismenetluses ei ole koheldud nõudeid pankrotimenetlusega võrreldes halvemini. Saneerimisnõustaja leiab, et saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajate suhtes on järgitud SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi. Saneerimiskava p 6 kohaselt on kavandatavaks saneerimismeetmeks kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, mis on eesmärgipärane ja asjakohane saneerimisabinõu. Maakohus oli seisukohal, et ettevõtja on veenvalt põhjendanud nõuete ümberkujundamise vajalikkust ja puuduvad alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. SanS § 36 lg 1 tingimused on täidetud. Ei ole teada, et oleks rikutud SanS § 28 lg-s 5 sätestatud tingimusi, saneerimiskava on heaks kiitnud kaks rühma, kõikide rühmade nõuded täidetakse 100% ulatuses. Ettevõtja on veenvalt põhjendanud saneerimisabinõude rakendamise vajalikkust. Kava koostamisel on lähtutud 5-aastasest tähtajast, saneerimiskava p 7 kohaselt on kava täitmise aeg tingitud asjaolust, et viimase viie aasta jooksul on esinenud mitme aasta vältel ebasoodsad ilmastikutingimused, mille tagajärjel on saak oluliselt vähenenud. Ettevõtja arvestas saneerimiskava täitmise tähtaja määramisel, et halvad ilmastikutingimused võivad esineda ka paari järgmise aasta jooksul, millisel juhul on ettevõtjal võimalik pikema saneerimiskava tähtaja määramisel halbadest ilmastikutingimustest tingitud raskem perioodi üle elada. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist ebamõistlikult pika saneerimiskava täitmise perioodiga, see on SanS § 1 kohaselt eesmärgipärane, kuna ümberkujundatavate kohustuste maht on suur ning põllumajandussektoris on määrava tähtsusega ilmastikuolud, kohustuste kiirem tasumine ei ole realistlik. Saneerimiskavas on sarnaste õigustega võlausaldajaid nende nõuete ümberkujundamisel võrdselt koheldud. Kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral või esinevad muud SanS § 51 lg-s 1 sätestatud eeldused, tühistatakse saneerimiskava ning 4
muuhulgas taastub võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses arvestades saneerimiskava täitmise käigus saadut (SanS § 51 lg 2). Võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esinevad kõik alused, seega tuleb saneerimiskava kinnitada. Saneerimismenetluse läbiviimine on ettevõtjale parim võimalus pankrotimenetluse vältimiseks, saneerimiskava alusel on ettevõtja makseraskuste ületamine ning kasumlikkuse taastamine kohtu hinnangul realistlik.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Luminor esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus. Määruses ei ole sisuliselt analüüsitud, kas ettevõtja vajab saneerimist. SanS §-st 2 tulenevalt on saneerimiskava kinnitamise eelduseks, et ettevõtjal on ületamist vajavad majanduslikud raskused. Praegusel juhul neid ei esine. Määruse p-s 25 on viidatud Luminori seisukohale, et ettevõtja ei ole makseraskustes. Maakohus ei ole seda väidet analüüsinud ega sellele vastanud. Ettevõtjal puudus 30. jaanuari 2025. a seisuga Luminori ees võlgnevus. Ettevõtjal puudub ka määruskaebuse esitamise seisuga Luminori ees võlgnevus. Saneerimiskavaga hõlmati Luminori ja ettevõtja vahelised liisingulepingud nr 202017748 (jääk 13 975 eurot 98 senti) ja nr 202004847 (jääk 51 149 eurot 65 senti). Liisingulepingu nr 202004847 tähtaeg on saabunud ning ettevõtja on 6. märtsil 2025 jääkmaksumuse tasunud. Ettevõtjal puuduvad makseraskused ning saneerimiskava kinnitamine on olnud põhjendamatu. Saneerimiskava lisas 1 oleva prognoosi kohaselt oli 2024. aasta igati edukas. Ettevõttel oli korralik kasum, investeeriti ning suurendati omakapitali 1 360 622 euro võrra. Laenude ja rahavoo suhtarv on 3, mis on igati sobiv. Seega ei kinnita ka eeltoodu ületamist vajavate makseraskuste olemasolu. Maakohus ei ole eeltoodut määruses käsitlenud. Saneerimiskava kohaselt seisnevad ettevõtja väidetavad makseraskused üksnes asjaolus, et seotud omanikule kuuluval Neili MT OÜ-l on tekkinud vaidlus töövõtjaga RV OÜ seoses kuivati ehitusega, mida ettevõtja väidetavalt kasutada soovib. Maakohus ei ole eeltoodut määruse põhjendustes käsitlenud. Sisse ostetud kuivatamise ja transpordi teenuse hind on ca 27 000 eurot. Ettevõtja müügituluga kõrvutades ei ole tegemist märkimisväärse summaga. Vilja kuivatamise kulu ei ole põhjustanud ettevõtja makseraskuseid. Väidetavad makseraskused seisavad üksnes ettevõtja võetud kohustuses anda Neili MT OÜ-le laenu 600 000 eurot kuivati ehituseks. Kuivõrd ettevõtja ja Neili MT OÜ on omavahel seotud isikud, ei saa olla mõistlikke takistusi kõnealuse laenulepingu lõpetamiseks ja seeläbi väidetavate makseraskuste ületamiseks. Maakohus asus ebaõigele ja põhjendamatule seisukohale, et pankrotimenetluse korral saaks Luminor vähem kui saneerimise korral. Pankrotimenetluse korral tagastataks vara liisinguandjale, kes need võõrandab ja arvestab vara võõrandamisel saadu liisinguvõtja kohustuste katteks (VÕS § 367). Seega juhul, kui liisinguandja ütleks liisingulepingud erakorraliselt üles, saaks liisinguandja oma nõuded rahuldatud suuremas mahus ja oluliselt kiiremini kui saneerimiskava vastuvõtmise korral. Luminorile jääb arusaamatuks määruse p-s 26 märgitud arvutuskäik. Saneerimiskava kohaselt on kavaga hõlmatud liisingulepingu nr 202017748 põhinõue 13 757 eurot 4 senti ja kõrvalnõue 218 eurot 94 senti, kokku 13 975 eurot 98 senti. Saneerimiskava kohaselt on tasutav intress 698 eurot 80 senti (13 757,04 * 5%). Jääb arusaamatuks, milliste põhjenduste 5
kohaselt oleks pankrotimenetluse korral 1817 euro 8 sendi võrra väiksem. Selle summa kujunemist ei ole määruses selgitatud ega esitatud arvutuskäike. Seega ei ole määrus nõuetekohaselt põhjendatud. Üksnes 5% suurune intressimakse summas 698 eurot 80 senti ei ole aluseks väitmaks, et pankrotimenetluse korral saaks Luminor vähem kui saneerimise korral. Vara tagastamisel ja võõrandamisel saaks liisinguandja oma nõuded rahuldatud mh kiiremini kui saneerimise korral. Paljasõnaline on väide, justkui ei oleks liisingueseme näol tegemist likviidse varaga. Liisingulepingu nr 202017748 ese on haagis Umega SPC 30. Tegemist on tavapärase põllumajanduses kasutatava esemega. Saneerimiskava alusel tasutav intress on madalam VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavast viivitusintressist. Käesoleval ajal on seadusjärgse viivitusintressi määr 11,15%.
ETTEVÕTJA SEISUKOHT
7.Ettevõtja leiab, et määruskaebuses toodu ei anna alust määruse tühistamiseks ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on määruse p-s 22 toonud esile, et saneerimiskavas on piisava põhjalikkusega analüüsitud ettevõtte saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud saneerimisvajaduse. Samuti on maakohus määruse p-s 31 selgitanud, et ettevõtja on piisavalt põhjendanud nõuete ümberkujundamise vajalikkust ja puuduvad alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kuivõrd ettevõtjal puudub Luminori ees võlgnevus, ei kahjusta saneerimiskava kuidagi tema õigusi. Saneerimiskava on suunatud mh sellele, et ettevõtjal oleks võimalik täita oma tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi võlausaldajate ees. Saneerimise eelduseks ei ole ettevõtja suur kahjum, maksejõuetus või tõsised makseraskused, vaid tõenäoliselt tulevikus tekkida võiva maksejõuetuse vältimine (SanS § 7 lg 2 p 1). Isegi kui ettevõtja lõpetaks laenulepingu Neili MT OÜ-ga, oleks ettevõtjal endiselt vajalik makseraskuste ületamine, mille üheks võimaluseks on saneerimismenetlus. Ettevõtja makseraskused on tingitud suuresti ebasoodsatest ilmastikutingimustest 2023. ja 2024. aastal ning maailmamajanduses toimuvast. Samuti on RV OÜ esitanud kohtusse ettevõtja vastu hagi, mis on tekitanud ettevõtjale rahalisi kulusid õigusabile ning millest ei ole võimalik vabaneda pelgalt laenulepingu lõpetamisega. Luminori väide, mille kohaselt kuivati puudumise tõttu tekkinud kulu on vaid u 27 000 eurot, on ebaõige. Kuivatamise teenust pakuvad suurettevõtjad, kellelt teenuse sisseostmine on oluliselt kallim. Sertifitseeritud seemnevili ei tohi seguneda muu viljaga. Ettevõtja ja Neili MT OÜ on juba teinud olulisi kulutusi kuivati ehitamiseks. Majanduslikult mõistlikum on jätkata kuivati ehitamisega kui need kulutused lihtsalt n-ö maha kanda. Märja vilja müügihind on kuiva vilja omast oluliselt madalam. Kuivati olemasolu võimaldaks kuivatatud vilja müügimahtu oluliselt kasvatada, seeläbi säästetud summa oleks oluliselt suurem kui 27 000 eurot. Sertifitseeritud seemnete müük tõi ettevõtjale varem sisse u 200 000–300 000 eurot aastas. Maakohus on asunud õigesti seisukohale, et saneerimismenetluse korral ei oleks võlausaldaja ebasoodsamas seisus kui pankrotimenetluse läbiviimisel. Kui ettevõtja saneerimismenetluse tulemusena tegevust jätkab, saab ettevõtja jätkata liisinguesemega seonduvate maksete tegemist võlausaldajale. Võlausaldajal ei ole hetkel sissenõutavaks muutunud nõudeid 6
ettevõtja vastu. Seega on pahatahtlik väita, et ettevõtja pankroti korral liisinguesemete tagastamisel oleks võlausaldaja paremas seisus kui liisingulepingu ja ettevõtja tegevuse jätkamisel. Maakohtu määrus on selles osas selge ja jälgitav. Arusaamatuks jääb Luminori väide, et saneerimiskava alusel tasutav 5% intress on madalam VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivitusintressist, mistõttu on ebaõige kohtu seisukoht nagu saaks Luminor pankrotimenetluse korral vähem kui saneerimise korral. Nagu ka Luminor ise on määruskaebuses esile toonud, ei ole ettevõtjal võlausaldaja ees võlgnevusi. Viivitusintressi on võimalik nõuda üksnes juhul, kui rahalise kohustuse täitmisega ollakse viivituses. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt, mistõttu ei saaks Luminor nagunii viivist nõuda. Seega on ebaõige võlausaldaja väide, et pankrotimenetluse korral oleks Luminor paremas seisus kui saneerimise korral.
SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT
8.Saneerimisnõustaja leiab, et määruskaebuses toodu ei anna alust määruse tühistamiseks ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata Võlausaldaja on toonud välja, et ühest liisingulepingust tulenevad kohustused on täidetud, mis justkui viitab sellele, et ettevõtja ei ole makseraskustes. Viidatud makse on tehtud põhjusel, et see muutus sissenõutavaks enne saneerimiskava kinnitamist. Seega pidi ettevõtja leidma võimaluse selle tasumiseks, kuivõrd tasumata jätmisel ei oleks seda nõuet saanud enam SanS § 221 lg-st 2 lähtudes ümber kujundada ehk tasumise aega aasta võrra edasi lükata. Tasumata jätmisel oleks võlausaldaja saanud teha etteheite, et sissenõutavaks muutunud kohustust, mida saneerimiskavaga ei saa ümber kujundada, ei täideta ja see oleks viidanud rahavoolisele maksejõuetusele. Saneerimiskava ei kahjusta võlausaldaja õigusi, kuna on mh suunatud sellele, et ettevõtjal oleks võimalik täita oma tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi võlausaldajate ees, lisaks määruskaebuse esitajale puudutab see ka teisi võlausaldajaid. Saneerimise eelduseks on tulevikus tekkida võiva maksejõuetuse vältimine (SanS § 7 lg 2 p 1), mida ettevõtja peab põhistama ja mida kohus on antud juhul piisavalt kontrollinud. Lisaks eelnevale nõustub saneerimisnõustaja ettevõtja seisukohaga määruskaebuse kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
10.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud Luminor Liising AS-i 2. veebruari 2025. a arve nr 17203922 ja selle tasumist tõendava maksekorralduse asja materjalide juurde.
11.Saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib SanS § 29 2 lg 1 järgi esitada kohtule põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui: 1) ei ole järgitud SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi; 2) SanS § 36 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus ei ole täidetud; 3) muu SanS § 36 lg-s 1 sätestatud tingimus kava kinnitamiseks ei ole täidetud. Kohus võib SanS § 36 lg 1 järgi kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad ei võtnud vastu, kui on täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1–4 ja SanS § 28 lg-s 5 sätestatud tingimused (v.a SanS § 28 lgs 5 viidatud SanS § 24 lg 4 kohane poolthäälte tingimus). 7
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Luminor taotluses kava kinnitamata jätmiseks ega määruskaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks jätta saneerimiskava kinnitamata.
12.SanS § 2 järgi eeldab saneerimine majanduslike raskuste olemasolu. SanS § 7 lg 2 p-st 1 ja § 8 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab saneerimismenetluse algatamise eeldusena ettevõtja põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Praegusel juhul on ettevõtja seda teinud ja määruskaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks asuda seisukohale, et ettevõtjal ei ole ületamist vajavaid makseraskuseid.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et saneerimiskavas on piisava põhjalikkusega analüüsitud ettevõtja saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud saneerimisvajaduse. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühe võlausaldaja ees võlgnevuse puudumisest ja ühe liisingulepingu jääkmaksumuse tasumisest järeldada ettevõtjal makseraskuste puudumist. Ettevõtjal makseraskusete puudumist ei kinnita ka saneerimiskava lisas 1 (dtl 108) toodud oodatavate rahavoogude prognoos. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väited, mille kohaselt seisnevad väidetavad makseraskused üksnes asjaolus, et koostööpartneril Neili MT OÜ-l on tekkinud vaidlus seoses kuivati ehitusega, ja ettevõtja võetud kohustuses anda Neili MT OÜ-le laenu kuivati ehituseks. Makseraskuste tekkimise põhjusena on lisaks tuginetud ebasoodsatele ilmastikutingimustele 2023. ja 2024. aastal ning maailmamajanduses toimuvale (2022. a energiakriis, viimaste aastate kõrge inflatsioon, vilja hinna langus maailmaturul, järsk sisendite hinna tõus). Määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et makseraskuste ületamiseks piisaks sellest, kui ettevõtja lõpetaks laenulepingu Neili MT OÜ-ga.
14.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi on järgitud. SanS § 26 lg 2 kohaselt võlausaldajate huvide testiga tuvastatakse, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Saneerimiskavaga on hõlmatud Luminori nõuded ettevõtja vastu, mis tulenevad liisingulepingutest nr 202004847 ja 202017748. Määruskaebusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et ettevõtja on enne saneerimiskava kinnitamist täitnud kohustused Luminori ees, mis tulenevad liisingulepingust nr 202004847. Maakohus on liisingulepingust nr 202017748 tulenevate kohustuste osas märkinud, et pankrotimenetluse korral saaks võlausaldaja 1817 eurot 8 senti vähem. Maakohus ei ole määruses nimetatud summa kujunemist küll selgitanud ega esitanud arvutuskäike, kuid see nähtub saneerimiskava lisas 6 olevast tabelist (dtl 115). Saneerimiskavaga on hõlmatud liisingulepingust nr 202017748 tulenev põhinõue 13 757 eurot 4 senti ja kõrvalnõue 218 eurot 94 senti, kokku 13 975 eurot 98 senti. Saneerimiskava kohaselt tasutav intress on 699 eurot. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et Luminor saaks pankrotimenetluse korral oma nõuded eeltoodust suuremas mahus rahuldatud. Ringkonnakohus nõustub, et pankrotimenetluse korral võib Luminor saada oma nõuded rahuldatud kiiremini kui saneerimise korral. Raha väärtuse vähenemise kompenseerimiseks makstakse võlausaldajale intressi 5% aastas, mis on suurem kui VÕS § 94 lg 1 järgne seadusest tulenev intressimäär (vt ka RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 50). PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega ei ole asjakohane määruskaebuse väide, mille kohaselt saneerimiskava alusel tasutav intress on madalam VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. 8
15.Määruskaebuse menetlemisega seotud ettevõtja kulud jäävad ettevõtja ning võlausaldajate kulud nende endi kanda (SanS § 41 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.