Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 22. aprill 2025
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-16157 Neil OÜ saneerimismenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. märtsi 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Luminor Liising AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Luminor Liising AS (registrikood 10237140), volitatud esindaja Madis Meristo
Menetlusosalised ja nende esindajad
Neil OÜ (registrikood Klaarika Johanson
11092293), seaduslik esindaja
Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Kristo Teder
Liising
AS-i
määruskaebus
seotud
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
osaühingute vahel, tuleb makseraskuste ületamiseks ettevõtjale kahjulik laenuleping poolte kokkuleppel lõpetada ning langeb ära ka vajadus ettevõtjat saneerida. Saneerimiskava lisas 1 oleva prognoosi kohaselt oli 2024. aasta igati edukas. Ettevõtjal oli korralik kasum, investeeriti ning suurendati omakapitali 1 360 622 euro võrra. Laenude ja rahavoo suhtarv on 3, mis on sobiv. Luminori nõuded tulenevad liisingulepingutest. Kui liisinguvõtja ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, on liisinguandjal õigus liisingulepingud erakorraliselt enne tähtaegu üles öelda ja liisinguvõtja on kohustatud liisingulepingute esemeks ja liisinguandja omandis olevad varad liisinguandjale tagastama. Liisinguandja võõrandab varad ning liisinguandja arvestab vara võõrandamisel saadu liisinguvõtja kohustuste katteks (VÕS § 367). Juhul, kui liisinguandja ütleks liisingulepingud erakorraliselt üles, saaks liisinguandja oma nõuded rahuldatud suuremas mahus ja oluliselt kiiremini kui saneerimiskava vastuvõtmise korral.
Võlausaldajate testist tulenevalt saab Luminor ühe lepingu katteks 13 976 eurot + 5% intressi, kokku 14 674 eurot 98 senti ja teise lepingu katteks 51 149 eurot 65 senti + 5% intress, kokku 53 706 eurot 65 senti. Pankrotimenetluse korral oleksid need vastavalt 1817 eurot 8 senti vähem ja 6648 eurot 97 senti vähem. Kava kohaselt nõudeid ei vähendata, võlgnik tasub nõuded 100% + 5% intressi. Pankrotistsenaariumi korral tuleb liisinguesemed tagastada ja realiseerida väljaspool pankrotimenetlust. Arvestades et liisinguesemeteks on põllumajandustegevuseks vajaminevad masinad, puudub kindlus, et need suudetakse realiseerida kasumlikult. Maakohtu hinnangul oli nõuete ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ettevõtja saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 2). Seejuures tuleb arvestada ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvidega ja kaitsta nende õigusi (SanS § 1). Seega on ettevõtja saneerimismenetluses isikute huvid vastandlikud. Ühelt poolt ettevõtja, kes soovib ajutistes majandusraskustes olles saneerimise teel kohustuste vähendamise abil ettevõtet säilitada, ja teiselt poolt võlausaldaja, kellel on õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate õiguste kahjustamisele. Siiski ei tohi võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral (RKTKm 3-2-1-25-11, p 51). Kava kinnitamise vastu hääletanud võlausaldajad ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks saneerimiskava jätta kinnitamata. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et saneerimiskava täitmise õnnestumise olulised eeltingimused on täidetud. Saneerimiskava koostamisel on lähtutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest, saneerimismenetluses ei ole koheldud nõudeid pankrotimenetlusega võrreldes halvemini. Saneerimisnõustaja leiab, et saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajate suhtes on järgitud SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi. Saneerimiskava p 6 kohaselt on kavandatavaks saneerimismeetmeks kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, mis on eesmärgipärane ja asjakohane saneerimisabinõu. Maakohus oli seisukohal, et ettevõtja on veenvalt põhjendanud nõuete ümberkujundamise vajalikkust ja puuduvad alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. SanS § 36 lg 1 tingimused on täidetud. Ei ole teada, et oleks rikutud SanS § 28 lg-s 5 sätestatud tingimusi, saneerimiskava on heaks kiitnud kaks rühma, kõikide rühmade nõuded täidetakse 100% ulatuses. Ettevõtja on veenvalt põhjendanud saneerimisabinõude rakendamise vajalikkust. Kava koostamisel on lähtutud 5-aastasest tähtajast, saneerimiskava p 7 kohaselt on kava täitmise aeg tingitud asjaolust, et viimase viie aasta jooksul on esinenud mitme aasta vältel ebasoodsad ilmastikutingimused, mille tagajärjel on saak oluliselt vähenenud. Ettevõtja arvestas saneerimiskava täitmise tähtaja määramisel, et halvad ilmastikutingimused võivad esineda ka paari järgmise aasta jooksul, millisel juhul on ettevõtjal võimalik pikema saneerimiskava tähtaja määramisel halbadest ilmastikutingimustest tingitud raskem perioodi üle elada. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist ebamõistlikult pika saneerimiskava täitmise perioodiga, see on SanS § 1 kohaselt eesmärgipärane, kuna ümberkujundatavate kohustuste maht on suur ning põllumajandussektoris on määrava tähtsusega ilmastikuolud, kohustuste kiirem tasumine ei ole realistlik. Saneerimiskavas on sarnaste õigustega võlausaldajaid nende nõuete ümberkujundamisel võrdselt koheldud. Kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral või esinevad muud SanS § 51 lg-s 1 sätestatud eeldused, tühistatakse saneerimiskava ning
muuhulgas taastub võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses arvestades saneerimiskava täitmise käigus saadut (SanS § 51 lg 2). Võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esinevad kõik alused, seega tuleb saneerimiskava kinnitada. Saneerimismenetluse läbiviimine on ettevõtjale parim võimalus pankrotimenetluse vältimiseks, saneerimiskava alusel on ettevõtja makseraskuste ületamine ning kasumlikkuse taastamine kohtu hinnangul realistlik.
kohaselt oleks pankrotimenetluse korral 1817 euro 8 sendi võrra väiksem. Selle summa kujunemist ei ole määruses selgitatud ega esitatud arvutuskäike. Seega ei ole määrus nõuetekohaselt põhjendatud. Üksnes 5% suurune intressimakse summas 698 eurot 80 senti ei ole aluseks väitmaks, et pankrotimenetluse korral saaks Luminor vähem kui saneerimise korral. Vara tagastamisel ja võõrandamisel saaks liisinguandja oma nõuded rahuldatud mh kiiremini kui saneerimise korral. Paljasõnaline on väide, justkui ei oleks liisingueseme näol tegemist likviidse varaga. Liisingulepingu nr 202017748 ese on haagis Umega SPC 30. Tegemist on tavapärase põllumajanduses kasutatava esemega. Saneerimiskava alusel tasutav intress on madalam VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavast viivitusintressist. Käesoleval ajal on seadusjärgse viivitusintressi määr 11,15%.
ettevõtja vastu. Seega on pahatahtlik väita, et ettevõtja pankroti korral liisinguesemete tagastamisel oleks võlausaldaja paremas seisus kui liisingulepingu ja ettevõtja tegevuse jätkamisel. Maakohtu määrus on selles osas selge ja jälgitav. Arusaamatuks jääb Luminori väide, et saneerimiskava alusel tasutav 5% intress on madalam VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivitusintressist, mistõttu on ebaõige kohtu seisukoht nagu saaks Luminor pankrotimenetluse korral vähem kui saneerimise korral. Nagu ka Luminor ise on määruskaebuses esile toonud, ei ole ettevõtjal võlausaldaja ees võlgnevusi. Viivitusintressi on võimalik nõuda üksnes juhul, kui rahalise kohustuse täitmisega ollakse viivituses. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt, mistõttu ei saaks Luminor nagunii viivist nõuda. Seega on ebaõige võlausaldaja väide, et pankrotimenetluse korral oleks Luminor paremas seisus kui saneerimise korral.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Luminor taotluses kava kinnitamata jätmiseks ega määruskaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks jätta saneerimiskava kinnitamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.