Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

ASJAOLUD

TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ esindaja esitas 28.12.2017 Viru Maakohtule hagi KÜ Kiviõli Uus 1 vastu 01.10.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei võetud 16.09.2017 toimunud üldkoosolekul vastu otsust juhatuse liikmete tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise kohta, sest koosolekul osales vähem korteriomanikke, kui oli kvoorumiks vajalik. 01.10.2017 toimunud korduval koosolekul aga rikuti koosoleku läbiviimise, s.h. hääletamiskorda ehk kolmel koosolekul osalenud ja hääletanud isikul puudus selleks vastav volikiri. Selle tulemusel jäi juhatus tagasi kutsumata ja uus juhatus valimata. Hageja esitas vastavasisulise vastuväite, mis kanti protokolli. Hageja palub tunnistada korduva üldkoosoleku otsuse kehtetuks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 alusel seoses MTÜS § 21 lg 5 ja kostja põhikirja punkti 7.6.5 rikkumisega. 1(2)

2-17-19323

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavaldusega, leiab et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagi rahuldamine, so. üldkoosoleku kehtetuks tunnistamine ei annaks hagejale midagi enamat võrreldes olukorraga kus hagi poleks kohtule esitatud. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine ei too endaga kaasa juhatuse tagasikutsumist ja uue juhatuse valimist. Teisiti öeldes, isegi juhul kui kohus hagi rahuldaks ei oleks selle tagajärjeks juhatuse vahetus. Kohus saab tunnistada kohtuotsuse resolutsioonis üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kuid ei saa lisaks omaalgatuslikult juhatust tagasi kutsuda, valida uut juhatust ja teha vastavaid kandeid registrisse, või siis kohustada kedagi seda tegema. Kõike eeltoodut ei ole võimalik saavutada üldkoosoleku otsuse, millega jäi juhatus tagasi kutsumata ja uus juhatus valimata kehtetuks tunnistamisega. Samuti ei saa hageja nõuda ja kohus kohustada kostjat vastu võtma hagejale meelepärast otsust. Muud õiguslikku huvi ja eesmärki otsuse vaidlustamiseks, kui juhatuse vahetuse saavutamine ei ole võimalik hagist järeldada. Eeltoodu alusel leiab kohus et hagi on perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud hageja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.