Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD

1.25.08.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostja tellimuse alusel viimasele raietööd karjamaade ja kraavide võsast puhastamise-ülestöötamise kompleksteenust, sh küttepuu, xxxx kinnistul, asukohaga xxxx ja xxxx kinnistul, asukohaga xxxx, perioodil august- september 2013. Pooled sõlmisid juulis 2013 suulise lepingu ning vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma kinnistu korrastamise eest hagejale küttepuude ja hakkega. Kuna kostja omastas ülestöötatud küttepuud ja hakkematerjali, kerkisid poolte vahel üles erimeelsused. Hageja esitas osutatud teenuse kohta arve, mida kostja ettenähtud tähtajal ei tasunud. Korduvana hageja esindaja poolt edastatud arvele kostja 27.12.2013 vastas ja kinnitas, et kokkulepe oli puude ja võsa raiumise osas ning et kostja pidi hagejale tasuma raietööde eest küttepuudega. Kostja keeldus arve tasumisest. Tellitud teenus on kostja poolt vastu võetud ja pretensioone teenuse kvaliteedi kohta esitatud ei ole. Kostja vastuse osas leiab hageja, et kostja on saanud kätte kõik küttepuud, sh vedas hageja kostjale traktoriga kostja kinnistule välja Xxxx kinnistust kõik ülestöödeldud küttepuu. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et hageja on omastanud 4 metsaveokit metsamaterjali. Hageja ei ole kostjale osutanud teenust metsamaterjali lõikamise ega ülestöötamise kohta sh väljaveo kohta. Hageja kinnitab, et poolte vahel ei ole olnud mingeid vastastikuste pretensioonide puudumist tõendavaid kokkuleppeid. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et võsa kuulus hagejale ja sel juhul tekib küsimus, et miks kostja selle võõrandas. Ehk tegelikult on kostja hageja arvel aluselt rikastunud. Kui kostja oleks käitunud lepingust tulenevalt, ei oleks ta võõrandanud Xxxx kinnistult saadud võsa/hakkepuitu ilma hagejat sellest teavitamata. 1.1.Kohtuvaidluse kohaselt OÜ Varys sõlmis kostjaga suulise töövõtulepingu st majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tellija ehk kostja vahelise töövõtulepingu, mille esemeks oli kostja tellimuse alusel raietööd karjamaade ja kraavide võsast puhastamise ülestöötamis kompleksteenuse osutamine (sh. küttepuu) Xxxx kinnistul katastritunnus 90201:001:0107; 90201:001:0108 asukohaga xxxx ja Xxxx kinnistul katastri tunnus 90201:001:0293 asukohaga xxxx perioodil august-september 2013. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma kinnistu korrastamise eest hagejale hakkega. Hageja on kostjale üle andnud ülestöötatud küttepuud, mis on tõendatud 01.11.2017 kohtuistungil tunnistajate A Mu, L Mu, L K ütlustega, kes kinnitasid, et nägid kui suur veoauto tõi kostja õuele 1⁄2 auto ja 1⁄2 järelhaagise koormat küttepuid kokku 17 tihumeetrit puid ning 2 tihumeetrit puitu oli varasemalt ladustatud kostja kinnistule lauda taha. Seda on kinnitanud ka kostja ise ning hageja oma vande all antud ütlustega. Lisaks eelnimetatule on hageja esitanud oma väidete tõendamiseks 19.09.2013 tehtud fotod- pildid nr 0228, 0235, 0234. Tunnistajate L K, L Mu, A L ütlustega on tõendatud, et hakke hunnikud olid/jäid ladustatuna seisma hr Sule kuuluvale kinnistule. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks 19.09.2013 tehtud fotod nr 0251, 0254, 0241, 0244. Samuti on tunnistaja A L ütlustega tõendatud, et tema mõõtis üle hakke, mille kogus oli umbes 1200 kuupmeetrit ja hakke hinnaks oli 5,50 eurot

kuupmeetri kohta, seega summas 6600 eurot, mida ta oli valmis tasuma hagejale hakke võõrandamisel. Kostja võõrandas hagejale lepingu alusel lubatud tasu hakke Xxxx OÜ, mida hageja on tõendanud 17.11.2016 hageja seisukohale kostja vastusele lisatud lisa nr 1 Xxxx OÜ arvega nr 118. Kostja on 01.11.2017 kohtuistungil vande all ütlustes kinnitanud hakke võõrandamist. Kostja tellimuse alusel raietööd karjamaade ja kraavide võsast puhastamise, ülestöötamise kompleksteenuse, osutamine hageja poolt on kostja poolt vastu võetud, pretensioone teenuse kvaliteedi kohta esitatud ei ole. Kostja jättis omapoolse kohustuse hageja ees täitmata. Lisaks võõrandas hagejale kuuluva hakke, mistõttu esitas hageja oma osutatud teenuste kohta arve, mida kostja ei ole kuni käesoleva ajani tasunud. Hageja on esitanud 12.04.2017 tõendid lisa nr 6 tööajatabelid, millest nähtub töö tegemiseks kulunud aeg ning mis on kajastatud hageja poolt kostjale esitatud arvel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal ja millises koguses on hageja varastanud/ära viinud Xxxx või Xxxx kinnistult küttepuid. Ka tunnistajad oma 01.11.2017 ütlustes on kinnitanud, et ei ole näinud sealt küttepuude äravedu. Hageja on vande all kohtuistungil kinnitanud, et ei ole sõlminud ühtegi teist lepingut kostjaga, millega oleks ta kokku leppinud, et kostjale jääb hake. Lisaks on hageja seaduslik esindaja vande all kinnitanud, et 18.09.2013 koostas ta kirjaliku õiendi, millega lubas kostjale autojuhi poolt ekslikult ära viidud 17 tihumeetri puidu tagastamist ja millele kirjutasid alla tunnistajad L M ja A P koos temaga. Ka tunnistaja L M kinnitas 01.11.2017 kohtuistungil, et A kirjutas kokkuleppe ja kokkuleppe sõlmimise juures oli A, L Mu ja traktorist. 19.09.2013 toodi veoautoga kostjale tagasi küttepuud, mis 17.09.2013 oli ekslikult ära viidud. Seega tunnistajate L K, A M, L Mu 01.11.2017 kohtuistungil antud kinnitused, et pooled sõlmisid sellel päeval veel täiendavaid kokkuleppeid, pole tõesed. 18.09.2013 ei olnud kohal tunnistajat L Ki, samuti ei lahendatud sellel päeval kostja poolt traktori vabastamist konstaabli juuresolekul. Lisaks on tunnistaja L K kinnitanud, et hageja seaduslik esindaja ei olnud lepingu sõlmimise juures ja hoidis eemale- seega on tõendatud asjaolu, et hageja ei sõlminud mingeid lepinguid kostjaga. Kostja on omastanud ka hakke, mis tuli teistelt kinnistutelt, s t. RMK ja Su kinnistult. Hageja palub VÕS § 28, 76, 101 ja 108 alusel kostjalt välja mõista 7116,96 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja andmetel veeti hageja poolt välja 4 metsaveokit koos järelhaagisega täis metsamaterjale, millest kostja sai tagasi ainult pool koormat. Seega on pigem hageja kostjale võlgu, sest sisuliselt varastas hageja kostjalt materjali. 2.1.Kohtuvaidluse kohaselt sõlmitakse leping VÕS § 9 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlust ei ole selle üle, et käesoleval juhul sõlmisid 2013 hageja, kostja ja L M lepingu selles, et OÜ Varys teostab kostjale kuuluval Xxxx kinnistul ja L Mu kasutuses oleval Xxxx kinnistul võsapuhastamise töid ja et hageja saab töö tasuks võsa/hakke. Seega olid pooled kokku leppinud selles, et hagejale ei maksta tehtud tööde eest tasu rahas, vaid ta saab endale võsa (hakke). Nimetatud asjaolu on kinnitanud kõik tunnistajad, sh. ka hageja tunnistaja A L selles osas, et temalt tellis hageja nimetatud kinnistutelt tekkinud võsa töötlemise hakkeks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooled oleksid kokku leppinud muul viisil tööde eest tasumises. Seega kuna leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13), puudus hagejal alus hakata esitama arvet ning nõudma tasu tehtud töö eest muul viisil kui oli kokku lepitud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tasumise osas olid ka muud kokkulepped. Ka hageja on vande all kinnitanud, et kokkulepe oli selles, et tema saab hakke. Asjaolu, et hageja esitas arve, ei kinnita tema nõuet. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-72-15 p. 10 kohaselt üksnes koostatud ja esitatud arvest ei teki nõuet. Arve esitamise aluseks peab olema kokkulepe, leping vm. Isegi siis, kui hageja väidab, et jäi oma hakkest/võsast ilma ja sellega kostja ja L M rikkusid poolte vahel sõlmitud lepingut, ei anna see õigust arve esitamiseks, vaid hagejal oleks olnud õigus kasutada VÕS § 101 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Hageja ei saa aga ühepoolselt muuta lepingus kokkulepitud tasumaksmise tingimusi. Järgnevalt- kas ja milliseid kokkuleppeid 18.09.2013 sõlmiti ning kas üldse hagejal tekkis õigus nõuda tasu. Hageja tunnistajana ülekuulatud A L kinnitas, et pidi sealt tulema ja tegema hakkepuitu, samuti kinnitas, et seal oli ka küttepuid ja A L näitas, kust hunnikust võtta ning ära viidi sealt kaks koormat, ühe koorma viis Ale koju xxxx. Samuti kinnitas L, et tema sai aru, et kõik puud tuli sealt ära viia. Seega kinnitab ka hageja tunnistaja asjaolu, et küttepuid viidi sealt ära, xxxx, kusjuures tema teadmisel tuli ära tuli viia kõik küttepuud. Kostja poolt ülekuulatud tunnistajate A M ja L M ütlused kinnitavad seda, et kuigi oli kokkulepitud, et küttepuud jäävad K ja L Mule – siis neid puid seal ühel päeval ei olnud ning selgus, et puud oli ära viidud hageja poolt. K M on andnud ütlusi, kuidas ta üritas takistada viimase koorma lahkumist temale kuuluvalt kinnistult, kuid ikkagi viidi ka see koorem minema, kuigi kokkulepete järgi pidid küttepuud jääma temale ja ta isale L Mule. Seega kinnitavad kostja tunnistaja ja ka kostja ise vande all seda, et küttepuud hageja poolt ära viidi, millega rikuti kokkulepet. Enamik puid viidi ära Xxxx kinnistult, mida kasutas L M, mitte K M. Ka hageja ise on kinnitanud, et K Muga sõlmiti kokkulepe vaid K Muga renditavate maaüksuste kohta. Samas aga Xxxx kasutaja oli L M, kes on kinnitanud, et temaga sõlmiti kokkulepe temale kuuluvate ja kasutatavate kinnistute puhastamiseks võsast, samuti oli ta arvestanud, et saab maha lõigatud puud endale talvekütteks. Samas on hageja aga esitanud kogu nõude ainult K Mu vastu. Asjaolu, et tegelikult L Muga lepiti kokku Xxxx osas, kinnitab ka see, et arve nr. H 09/12/13 esitati ainult K Mule ning sellest nähtub, et nõutakse tasumist Xxxx maaüksusel tehtud tööde eest.

Ütlused lähevad lahku selles osas, kas ja milline kokkulepe seal sõlmiti. Hageja väidab, et tema pidi ikkagi saama hakke (kuigi tunnistas puude äraviimist), kostja ja kostja tunnistajad A M, L M ja L K kinnitavad, et pooled leppisid kokku, et hake/võsa jääb kostjale hüvitisena ära viidud puude eest. See, et seal kinnistult viidi ära küttepuid, on A L ka tunnistajana kinnitanud. Tunnistaja rääkis erinevalt hagejast just kahest ära viidud koormast, hageja sõnul viidi valesti ära vaid üks poolik koorem. Seega saab järeldada, et küttepuid viidi ära suuremas koguses, kui hageja on seda omaks võtnud. Samuti on hageja ja tunnistaja A Le ütlustes erinevus selles, et hageja sõnul viidi võsahunnikud ära novembris (kui xxxx käis seal, see võis olla novembri lõpp/detsembri algus), A L sõnul käis ta aga seal viimati septembris. Kostja on aga vande all kinnitanud, et võsa viidi ära alles detsembri lõpus ning seda kinnitab ka asjaolu, et Xxxx OÜ tasus hakke eest 2014 aasta alguses, s.o. 07.01.2014. Seega ei ole hageja tõendanud usutavalt isegi seda, millal võsa ära viidi ehk millal siis toimus väidetavalt lepingu rikkumine. See, et tegelikult hagejal ei olnud õigust võsa saada ning selles ka tõepoolest kokku lepiti, kinnitab see, et kui A L avastas, et võsa ei ole alles ja sellest hagejat teavitas, siis ei järgnenud hagejalt kostja suunas ühtegi pöördumist selgituste saamiseks ega nõuet lepingu täitmiseks, s.o. hakke üleandmiseks temale ning selle võimatusel vastavate õiguskaitsevahendite kasutamist. Selle asemel esitati hoopis arve ning alles ca 3 aasta möödudes esitati see nõue kohtusse, kusjuures ka selle 3 aasta jooksul mitte kordagi ei pöördutud kostja ega L Mu poole nõudega arve tasumiseks ega ka kahju hüvitamiseks. Samuti esinevad erinevused hakke kogustes, kuna kostja sõnul oli seda 390 kanti ning selle suurust kinnitab ka Xxxx OÜ arve, kellele kostja selle müüs. Samas on hageja väitnud hoopis teisi koguseid. Seega on hageja nõue alusetu ja tõendamata, kuna tegelikult puudus tal üldse alus nõuda haket, sest ta oli saanud tasuna küttepuid, teiseks puudus tal õigus arve esitamiseks, kuna sellises tasuviisis ei olnud kokkulepitud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest (nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest. Kui töövõtjal ei ole hinnakirja või sellega sarnaseid tasumääranguid, siis on tavaline tasu asjaoludest lähtuvalt tasu, mida sama töövõtja sellise töö eest varem on nõudnud. Kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb töövõtjale maksta mõistlik tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust. Antu juhul see regulatsioon kohtu hinnangul aga ei kohaldu, sest pooled on tasus – hakkes- kokku leppinud. Riigikohtu lahendite 3-2-1-145-14 ja 3-2-1-86-16 kohaselt, seda, kas tellijal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17). (p 14) 3.3.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, ehk vastavasisuliste tahtevalduste korral peab olema piisavalt selge, mille osas pooled saavutasid kokkuleppe. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et juulis 2013 sõlmiti nende vahel suuline töövõtuleping, mille sisuks hageja on nimetanud karjamaade ja kraavide võsast puhastamise-ülestöötamise kompleksteenust ja kostja on nimetanud sanitaarraiet. Igal juhul oli pooltel ühtne arusaamine selles, et hageja oma teenuse osutamise raames nn töötleb kostja kinnistut selliselt, et saadava puitmaterjali küttepuudena saab kostja ja hagejale jääb tehtava/tehtud töö tasuks kinnistult saadav/tekkiv hake. 3.4.Kohus leiab, et poolte esiletoodud viisil tasu kokkuleppe sõlmimine iseenesest on võimalik, kuid see produtseerib ka vaidlusi, sest puudub konkreetne kokkulepe nii hakke koguse kui ka selle väärtuse osas. Sellest aspektist vaadatuna peab kohus nentima, et vaidlusaluse õigussuhte soorituse kirjeldus- hageja tasu on hake- ei ole määratletud sellise täpsusega, mis võimaldaks rahuldada soorituse täitmisele sundimise nõuet ja see pole ka sundtäidetav. Selge kokkuleppe puudumine selles osas, kes ja millal ja kuidas mõõdab ja fikseerib tasuks määratud hakke koguse, mille järgi hakke hind määrata, kes ja millal hakke kinnistult välja veab, on tekitanud lahkhelid ja käesoleva vaidluse. 3.5.Hageja väitel (I kd tlk 108) on ta töid teinud mitmel kinnistul (Xxxx ja Xxxx) ja ka hagi aluseks oleval arvel olevad teenused on osutatud mitmel kinnistul. Kostja märgib, et ta ei saa üldse aru, millise kinnistu kohta fotod tehtud on ja et osa fotosid on üldse Xxxx osast, kes tegi teeääri puhtaks. Et samaaegselt tegid nimetatud piirkonnas naaberkinnistul ja teeäärtes töid ka teised metsaülestöötajad (OÜ Xxxx, M N), on tõendatud hageja ütlustega. Saadud materjali, nii küttepuude kui hakke-võsa, ladustamine mitte kostja kinnistule ei võimalda aga sellest tulenevalt olla tõsikindlalt veendunud, kelle materjal, kui suures koguses, kelle töö ja vahendite kasutamise tulemusena ühte hunnikusse ladustatud oli. 3.6.Vaidlust ei ole selles, et puitmaterjal saadi ja hake tekkis (I kd tlk 109) Hageja on aga mõneti ebajärjekindel selles, kas ta mingi osa hakkest sai kätte ja kui suure osa või ei saanud ta seda üldse.

3.7.Tunnistaja A Le väitel tema käis haket vaatamas ja hiljem ka mõõtmas kahel enne xxxx vasakut kätt asuval kinnistul ja ta eeldab, et tegemist oli Xxxx ja Xxxx kinnistuga. Temal oli kokkulepe hakkega seonduvaga (mõõtmiseks, ostmiseks, äravedamiseks) tegemiseks A L. Tema hinnangul oli haket 12 autokoormat ehk 1200 kuupmeetrit, mõõtmise teostas mõõdulindiga ja ka silma järgi. Kokku leppis ta ka hinnas ja kuna ta ei nimeta enda suhtluspartnerina kedagi teist peale A L, on kohtu hinnangul võimalik järeldada, et mõõtmise korraldamisest, selle tulemusest ning hinnast ei ole ta juttu teinud K Muga. Ka A Lega olid kokkulepped kõneks alles peale seda kui hake oli valmis, ehk et lepingu sõlmimisel ei teadnud ega saanudki kumbki lepingupooltest teada, mis saab olema lepingu tasuna kokkulepitud hakke kogus ja selle väärtus. Mälu järgi nimetab kokkulepitud hinnaks 5,5 eurot kuupmeetri kandi eest. Kinnitab, et hakke eest tasumiseks on vaja teada selle täpne kogus ja see selgub, kui see on läbi lastud ja koorem ära viidud. 3.8.Tunnistaja A M ei oska hinnata tema poolt nähtud võsa hunnikut ja tööde teostamiseks sõlmitava kokkuleppe sõlmimise juures tema ei olnud. 3.9.Tunnistaja L M ei nimeta, et ta oleks hakke kogust mingilgi viisil mõõtnud. Väidab kord, et ta ei pannud haket tähelegi ja et sealt ei saanudki palju haket tulla, sest tegemist oli pikkade puudega, mille otsas oli natuke oksi ja teisalt, et hakke hunnik oli suur, kuid et ta ei tea ruummeetreid ja kordab, et ta võsa ei näinud. Mis puudutab algset tööde tegemise/teenuse osutamise kokkulepet ja sealjuures kokkulepet tasuna hakke saamise osas, siis tunnistaja kinnitab, et tema esialgse kokkuleppe sõlmimise juures ei olnud ja hakke jäämisest kostjale teab rääkida vaid seoses 18.09.2013 toimunuga. Hiljem kinnitab, et oli juures kui töö tegemisega oli juba alustatud ja et siis lepiti kokku, et hageja teeb töö ja kostja saab võsa omale. Kinnitab ka seda, et kostjal oli õigus majandada ka tema kinnistuga. Kohus peab tunnistaja L Mu ütlusi vastuolulisteks, kuivõrd üheselt ei selgu, kas ta oli kokkuleppe sõlmimise juures või mitte, kas ta nägi haket või mitte, kas kogus oli suur või mitte ja seetõttu ei saa neid ütlusi asja lahendamisel arvestada. On arusaadav, et tegemist on vajadusega rekonstrueerida aastaid tagasi toimunu ja et tegemist on juba eakama tunnistajaga, mistõttu mingid asjaolud võivad omavahel segi minna, aga see toobki kogumis kaasa ütluste vastuolulisuse ja seetõttu nende muutumise ebausaldusväärseks. 3.10.Tunnistaja L K ei viibinud algse kokkuleppe sõlmimise juures ja seega kohtu hinnangul enda vahetu teadmisena ei saa rääkida milliseid kokkuleppeid millise kinnistu kohta ja kelle vahel sõlmiti, milline pidi olema tasu ja kes, kuidas ja millal pidanuks hakkega tegelema. Tunnistaja on küll tegelenud hagi aluseks oleva arvega ja on sellele arvele kirjutanud vastulause, kuid seda sai ta teha üksnes 18.09.2013 kuuldust, vahetult tajutust tulenevalt, mistõttu ei ole arvestatav ka tema väide, et arves olid kaks korda kõrgemad hinnad, kui ei järgne selgitust, millega võrreldes olid hinnad kõrgemad. Ta väidab küll olevat näinud kahte hakke hunnikut, ühte suurt ja ühte väikest, kuid hakke kogust ei nimeta. 3.11.Hageja seadusliku esindaja A Le vande all antud ütlustega on tõendatud lepingu sõlmimine OÜ Varys ja K M vahel ja kokkulepe, et tasuks saab-jääb hake. Samal ajal ei ole ütluste alusel võimalik aru saada, kes ja kuhu ja kelle hakke ladustas. Hageja väidab, et ka RMK maa-alalt tuli haket ja teeäärsete raadamistöid tegi ka OÜxxxx ja M N, kes ka said sealt haket ja ladustasid selle Su kinnistule. Väidetavalt oli see hakke hunnik küll eraldi, kuid see on üksnes hageja väide. Kohtu hinnangul on suuremat sorti segadus selleski osas, kes kõik samaaegselt metsades tegutsesid, kes haket kogusid, kuhu see paigutati ja kui palju seda oli. Lisaks A Le poolt mõõdetud hunnikutele on hageja väitnud, et osa tema poolt üles töötatud hakkest jäi ka metsast välja vedamata ja seega ei ole seda kogust ka keegi mõõtnud. Kogust ei oska ka hageja öelda, tema väitel võis Su maal ladustatud hakke kogus olla 500.

Hageja on väitnud, et kuna kunagi ei ole teada hakke hind, siis see on ongi töövõtja risk. Antud juhul jääb see risk paraku hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada ei kostja kinnistu(te) hakke kogust ega ka kokkulepet selle väärtuse kohta. Kui hageja lõppkokkuvõttes ei tea, st ei ole usutavalt tõendanud, kuipalju ta kostja kinnistu(te)lt haket sai, siis ei saa ta ka lepingujärgse tasuna, eeldades, et tõele vastab väide kostja poolt hakke äraviimise ja realiseerimise kohta, kostjale esitada hakke andmise asenduskohustusena nõuet vastavas rahalises ulatuses. See eeldanuks, et pooltel oli sõlmitud vastava võimalusega kokkulepe (hake või selle võimatusel raha) ja et kostjal oli teada hakke hind. Hageja kinnitab et kokkulepet hakke asendamiseks töötasu nõudega poolte vahel ei olnud. Pooled ei olnud kokku leppinud võimalust arvestada sellega, et kui kostja ei anna-ei jäta hagejale kokkulepitud tasuna haket, siis on tal kohustus hüvitada selle väärtus rahas või et hagejal on õigus esitada mingil muul arvestuslikul alusel põhinev rahaline nõue. Omakorda selline hüvituskohustus eeldanuks sel juhul läbirääkimisi ja kokkulepet hakke hinna osas poolte vahel ja mitte hageja ning A Le vahel. 3.12.Ka kostja K Mu vande all antud ütlused kinnitavad kokkuleppe sõlmimist OÜ Varys ja kostja vahel Xxxx ja Xxxx kinnistul, muuhulgas kraavide puhastamiseks ja tasuna hakke töötegijale jäämises. Hakke koguse osas tugineb kostja OÜ-lt Xxxx saadud andmetele, ehk isikule, kellele ta enda väitel müüs kogu Xxxx hakke ja kes peale hakke töötlemist ja selle käigus toimunud mõõtmist talle koguse numbri ütles. Kinnitab, et mingeid muid kokkuleppeid tasu osas ei sõlmitud, ei töötasusid, ajaühikuid. 3.13.Küsimus sellest, kas ja kes ja millises koguses saadud küttepuid põhjendamatult ära viis ja/või tagasi tõi, ei muuda kohtu hinnangul töövõtulepingus tasu osas kokkulepitut, sest hagejale makstav tasu ei olnud seostatud küttepuudega. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks ka hinnata ja analüüsida 18.09.2013 kokkusaamisel toimunu kohta esitatud asjaolusid ja tõendeid ehk tunnistajate A M, L M, A L, L Ki ja poolte vande all antud ütluseid ning kirjalikku kokkulepet (I kd tlk 141). 3.14.Sellele vaatamata, et poolte vahel ei ole vaidlust kokkuleppes tööde teostamise eest makstava tasu osas - et hageja tasuks pidi jääma hake (I kd tlk 110) ehk võsa, mitte ei tulnud tasu maksta rahas - oleks kohtu hinnangul lisaks lepingus tasu suhtes kokkulepitule, võimalik arvestada hea usu põhimõtet ning VÕS § 76 lg 2 tulenevat kohustuse täitmise üldpõhimõttena ka alati kehtivat mõistlikkust. Mõistlikkus tuleb siinkohal arvesse sel viisil, et kohustuse täitmine muul viisil kui rahaliselt saab toimuda siis, kui see on poolte poolt selliselt kokku lepitud, ehk et mõistlik on järeldada, et teenuse eest rahas tasumise asemel on kokku lepitud tasumine muul viisil ehk hakkena, mis omakorda printsiibis on rahasse ümberarvestatav. Antud juhul tähendaks see seda, et kui kostja tegevuse (kostja kinnitab vande all, et realiseeris hakke) tulemusena ei ole hagejal võimalik saada enam tasuna esemeliselt kokkulepitud haket, oleks tal õigus nõuda olemas olnud hakkekoguse väärtust rahas, kuna hakke näol on tegemist liigitunnustega asjaga ning see on reeglina asendatav. See realiseeruks siiski vaid juhul, kui oleks üheselt selge, millises koguses haket kokkulepitud kinnistu(te)l töötamise järgselt oli ja mis oli selle rahaline väärtus. Sellised üheselt arusaadava andmed, kokkulepped ja neid kinnitavad tõendid antud asjas puuduvad. Hageja esitatud Xxxx OÜ 04.01.2014 arve nr 118 (I kd tlk 34, 35) näitab küll, et 180 + 390 kanti haket katastriüksuselt nr 90201:001:0107 realiseeriti, kuid see ei selgita, kuidas ja mil viisil tekkisid arvesse just sellised kogused, sellise hinnaga. Ja mis takistas hagejal kohe peale tööde lõpetamist talle kuuluvat haket ära viia, sest tõendist nähtuvalt on kostjaga seotud isik seda realiseerinud mitmeid kuid hiljem. 3.15.Kohus ei pea võimalikuks lähtuda hakke koguse osas hageja esitatud fotomaterjalist (I kd tlk 61-65) kuna nende puhul ei ole vaidlusteta (I kd tlk 109 kostja vastuväide istungil) selge nende geograafiline asukoht, s.t seos hagis märgitud kinnistutega, veel vähem ei saa aga fotode järgi,

tagantjärgi, hinnata hakke kogust. Hageja on 12.04.2017 (I kd tlk 122) väitnud et võsa on ühe foto kohaselt hunnikus 450-500 m3, teisel pildil ca 500 m3. A Le väitel oli koguseks 1200 m3. Erinevus on oluline. Hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt ei paigutatud haket mitte kostja kinnistule vaid naaberkinnistule, mille omanik oli väidetavalt hr S, kellega hageja sõlmis selliseks paigutamiseks vastava kokkuleppe. Veel kinnitab hageja, et Su kinnistule paigutatud hakke-võsa hulgas oli lisaks Xxxx (ka Xxxx?) kinnistult saadule ka hr Su kinnistult kogutu. Ehk et kui „kõik võsa ladustati ühte hunnikusse“, siis sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks lähtuda koguse osas A Le mõõtmistulemusest. Mõõtes ära kõik talle näidatud võsahunnikud, kuhu eeltoodust järelduvalt oli ladustatud lisaks hagis märgitud kinnistutele ka kokkuleppega mittehõlmatud hr Su kinnistult kogutud võsa, siis saadud kogus 1200 m3 ei lange kokku OÜ xxxx arves märgitud kogusega 180+390 ehk kokku 570 kandiga. 3.16.Vaidlus (I kd tlk 7- kostja esitab vastuväite arvele ja lk 20- kostja vastuse asjaolud) on selle üle, kas hagejal oli õigus, saamata lepingus kokkulepitud tasu ehk haket, esitada kostjale arve (I kd tlk 5), mille sisalduvad osised kajastavad osutatud teenuste tasu, aga mitte näiteks vähimalt hakke väärtust. 3.17.Kohus nõustub kostja käsitlusega, mis on tõendatud mõlema poole vande all antud ütlustega, et kuivõrd kokkulepe tasu osas oli üksnes hakkena ja mitte muul viisil tasumisena, siis 09.12.2013 arve nr H 09/12/13 esitamine teenuse eest ei ole poolte vahelise lepingu alusel lubatud ja asjakohane õiguskaitsevahend. 3.18.Vaidlust ei ole selles, et hageja haket ei saanud, kuna tõendatud on see, et hake on realiseeritud (I kd tlk 34) kostja poolt. Tõendis on küll müüjaks märgitud mitte füüsilisest isikust kostjaks olev K M, vaid Xxxx ST OÜ, kuid ei ole vaidlust selles, et raietööd toimusid Xxxx kinnistul, mistõttu ka täiendavaid tõendeid juurde kogumata on tuvastatav seos kostjaga olemas. Kas kostja realiseeris (millist tegevust ta ei eita) üksnes lepingus viidatud kinnistult saadud hakke või hageja väitel veel ka teistelt kinnistutelt (Su RMK) ja nii hageja kui OÜ Xxxx ja M. N samaaegse tegevuse tulemusena Su kinnistule ladustatud haket, teebki omakorda võimatuks tuvastada realiseeritud/edasimüüdud hakke koguse seose antud lepinguga. 3.19.Kuna hageja on selgelt pidanud vajalikuks ja võimalikuks tugineda vaid lepingulisele alusele, teades küll samal ajal ka kostja vastuväidet, kelle arvates arve esitamine pooltevahelise lepingu alusel pole võimalik ja ei ole pidanud vajalikuks tugineda nõude esitamisel nt kahju hüvitamise asjaoludele ja normidele, siis ei saa ka kohus sellest lähtudes hagi lahendada. Hageja on küll 17.11.2016 menetlusdokumendis (I kd tlk 31) märkinud, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud, kuid kohtu täpsustava küsimuse peale enne kohtulikku vaidlust on hageja selgesõnaliselt soovinud vaidluse lahendamist üksnes lepingulisel alusel. 3.20.Arve esitamine väljub poolte vahel kokku lepitust ja seetõttu kohus leiab, et kostja on küll omapoolset lepingulist tasumaksmise kohustust rikkunud ehk omapoolse sooritusena hakke hagejale üleandmata jätnud, kuid kostja vastu ei saa hakke kui (liigitunnustega asja) tasu üleandmise nõude asemel esitada erinevate teenuseliikide tunni- ja tükiarvestusel põhinevat arvet. 3.21.Kostja eitab, vande all antud ütlustes, ühegi arves nimetatud osise osas kokkuleppe saavutamist lepingu sõlmimisel ja hageja ei ole vastaval viisil kokkuleppe sõlmimist tõendanud. Arves märgitud kokkulepe saavutamist selle kohta, et raietöö, maksumusega 10 eurot tund, kestusega 355 tundi, väljaveoteenus, maksumusega 30 eurot tund, kestusega 72 tundi, küttepuude transporditeenus, tükihinnaga on 220.80 eurot, ei ole tõendatud ühegi kirjaliku ega nn isikulise tõendiga. Isegi kui lepingu sõlmimise ajal mõistlikult võttes ei olnud ja ei saanudki olla teada teenuse osutamise ajaline kestus tunni täpsusega, siis miski ei seganud kokku leppimast tunni

hinda. Tunnihinna kokkuleppe sõlmimist hageja esile toonud ja tõendanud ei ole. Ka ei nähtu hagis esitatud asjaoludest, millest nähtuvalt peaks küttepuude transportteenuse kokkulepitud hind olema tükihinnaga ja justnimelt 220,80 eurot. 17.11.2016 menetlusdokumendis (I kd tlk 31) hageja kinnitab, et ta ei ole kostjale osutanud väljaveoteenust. Väide on vastuolus hagi aluseks oleva arvel märgitud artikkel p 2 märgituga, mille kohaselt hageja soovib saada justnimelt väljaveoteenuse katteks 72 tunni eest 2160 eurot. Kohus leiab, et ainuüksi sellest tulenevalt on arve esitamine teenuse eest põhjendamatu. 3.22.Selgitusi, justkui oleks lepingu osapooleks ka L M, kohus ei arvesta, sest hageja sellele ei ole nõude esitamisel tuginenud ja ei ole tema vastu ka nõuet esitanud. Kui hageja ka tegi hilisemalt selgunu (seda kinnitavad nii K M kui L M) kohaselt mingeid töid L Mu kinnistul, siis hagi asjaolude kohaselt on need tehtud kostja tellimusel ning sellest tulevalt puudub alus analüüsida, kas, mida ja millal leppisid kokku hageja ja L M. Tuleb eeldada, et kostjal oli volitus oma isa kinnistutel tehtavate tööde osas lepingu sõlmimiseks. 3.23.Kostja etteheidet selles osas, miks hageja alles 3 aastat pärast arve esitamist on kohtusse pöördunud, kohus ei arvesta. Kostja ei tugine sellele, et hageja nõue oleks aegunud ja selleks poleks ka alust. Riigikohus märgib lahendis 3-2-1-25-15, et kuna töövõtulepingut iseloomustab VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tasu maksmine mingi vastastikuse soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist TsÜS § 147 lg 3 (vt ka Riigikohtu

MENETLUSKULUD

4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei rahuldata, siis jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 4.1.Kostja menetluskulude nimekirja (II kd tlk 15, 17) kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 2175 eurot. Õigusabi kokkuleppeline tunnitasu on 150 eurot käibemaksuga. Kostja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid:

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.