2.Välja mõista kostjalt AS Tesatrans hageja (likvideerimisel) kasuks menetluskulud 2 105 eurot.
Osaühing
Euronurk
Spedition
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il Tesatrans tasuda Osaühingule Euronurk Spedition (likvideerimisel) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel) hagi Aktsiaseltsi Tesatrans vastu võla nõudes. 07.12.2016.a kohtuotsusega jättis maakohus hagi
rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 31.08.2017.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu 07.12.2016.a otsus, tehti uus otsus, millega hagi rahuldati ja maakohtu ning ringkonnakohtu menetluskulud jäeti kostja kanda. Nimetatud otsus on jõustunud.
2.Hageja esitas 12.11.2017.a Harju Maakohtule oma käesoleva tsiviilasja menetluskulud, milles palub kostjalt välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 2 105 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja menetluskuludelt välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.
3.Kohus toimetas kohtukirjaga hageja menetluskulud kostjale kätte ning andis kostjale tähtaja hageja menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele 22.11.2017.a. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
4.Kostja leiab, et juristi Anastasia Nezgovorova tunnitöö hinnaks on 90 eurot (hind ei sisalda k/m) ning menetluses oli kokku kulutatud õigusabi osutamisele 19,5 tundi, mida ei saa kostja hinnangul lugeda põhjendatuks arvestades töö kergust. Kostja arvab, et õigusabi osutamise kulud ja töömaht 19,5 tundi ei ole mõistlikud. Hagiavalduse sisu on lihtne – hageja nõuab kostjalt arve tasumist. Kostja arvab, et hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 1 tund.
5.Ei ole põhjendatud hageja nõue volikirja tõlkimise osas. Hageja ei ole esitanud kohtule tõlke kulude kandmise tõendavaid dokumente.
6.Kostja arvab, et ei ole põhjendatud hageja ajakulu 30 minutit kostja 15.06.2016 vastuse analüüsimiseks. Eelnimetatud kostja vastus on 0,5 lehel.
7.Kostja ei ole nõus hageja väitega, et 07.12.2016 Harju Maakohtu otsuse analüüsimiseks on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi.
8.Samuti ei ole kostja nõus, et apellatsioonkaebuse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 4 tundi, kuna apellatsioonkaebuse suuremas osas kordab hageja poolt 08.09.2015 kohtule esitatud seisukohas märgitud asjaolusid.
9.Kostja arvab, et hageja 06.02.2017 vastusega tutvumine 1 tunni jooksul ja 15.08.2017 apellandi seisukohaga tutvumine 1,5 tunni jooksul ei ole põhjendatud, kuna 06.07.2017 saatis Tallinna Ringkonnakohus pooltele teate, et kohus lahendab apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja andis aega kuni 15.08.2017 esitada kulude nimekiri. Kuna asja sisuline arutamine oli lõppenud, siis hagejal puudus vajadus esitada täiendavad seisukohad. Seega, kostja arvab, et hageja nõue 06.02.2017 vastusega tutvumine ning apellandi seisukoha vastustaja 06.02.2017 vastuse peale ettevalmistamine ja menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 2,5 tunni ulatuses, summas 275 eurot, on täiesti põhjendamatu. Kohtumääruse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
13.Hageja esitas 12.11.2017.a Harju Maakohtule oma käesoleva tsiviilasja menetluskulud, milles palub kostjalt välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 2 105 eurot. Lisaks palub hageja menetluskuludelt välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.
14.Hageja soovib kostjalt välja mõista hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu. Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu ning leiab, et hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohus ei nõustu kostja esitatud vastuväitega, kuivõrd kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hagiavaldus on kohtule esitatud viiel lehel, millest sisuline osa moodustab ca 4 lehekülge. Kohus on seisukohal, et sellises mahus hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud suurem ajakulu kui kostja poolt märgitud 1 tund, mistõttu leiab kohus, et hageja poolt menetluskulude nimekirjas väljatoodud hagiavalduse koostamise ajakulu on igati põhjendatud ja vajalik.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud volikirja tõlkele 20 eurot. Kostja leiab, et nimetatud kulu ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule tõlkekulude kandmist tõendavaid dokumente. Kohus leiab, et kuigi hageja poolt ei ole kohtule esitatud tõlkekulusid tõendavaid dokumente, võib siiski kohtutoimikus sisalduvatest menetlusdokumentidest eeldada ja järeldada, et hageja on kandnud seoses venekeelse volikirja tõlkimisega eesti keelde tõlkekulusid. Kohtule on esitatud volikiri nii vene kui eesti keeles. Samuti ei ole tõlkekulu kokku summas 20 eurot märkimisväärne, arvestades tavapäraseid tõlkehindasid. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja poolt esitatud tõlkekulu põhjendatuks ja vajalikuks.
16.Hageja menetluskuluks on ka kostja 15.06.2015.a vastuse analüüsimine 30 minuti ulatuses. Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu, kuivõrd kostja vastus oli esitaud vaid 0,5 lehel. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik, kuivõrd tegemist on sisuliselt kostja esimese vastusega hagile, mille analüüsimiseks peab kohus kulutatud ajakulu 30 minuti ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab sealhulgas, tutvudes esitatud dokumendi sisuga, et olgugi, et kostja esitas dokumendi sisulises osas ca 0,5 leheküljel, oli selles esitatud konkreetselt vajalik informatsioon vastuseks hagile, mille analüüsimine võis põhjendatult kesta 30 minutit.
17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud Harju Maakohtu 07.12.2016.a otsuse analüüsile kokku 1,5 tundi. Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud ajakulu Harju Maakohtu 07.12.2016.a otsusega tutvumiseks on põhjendatud ja vajalik, arvestades nimetatud otsuse sisu ja mahtu.
18.Hageja on enda menetluskuluna esitanud veel apellatsioonkaebuse koostamise kulu, milleks on 4 tundi. Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu, kuna apellatsioonkaebuse suuremas osas kordab hageja poolt 08.09.2015 kohtule esitatud seisukohas märgitud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud ajakulu seoses apellatsioonkaebuse esitamisega on põhjendatud ja vajalik. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et apellatsioonkaebus on esitatud 11-l lehel, millest sisuline osa on ca 8 lehekülge. Kuigi kohus nõustub osaliselt kostja vastuväitega, et osaliselt on hageja korranud enda varasemaid seisukohti, on siiski tegemist täiesti uue menetlusdokumendiga, mis ei sisalda ainult varasemaid seisukohti. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks 4 tunni ulatuses.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud 06.02.2017.a seisukohaga tutvumisele kokku 1 tund ja vastuse ettevalmistamine seisukohale kokku 1,5 tundi. Esmalt leiab kohus, et ajakulu seisukohaga tutvumisele 1 tunni ulatuses on esitatud seisukoha sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ning kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguline esindaja ületanud mõistlikku aega dokumendiga tutvumisele. Samuti on põhjendatud vastuse ettevalmistamise kulu 1,5 tunni ulatuses, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on andnud pooltele tähtaja taotluste, avalduste esitamiseks. Kostja leiab, et hageja on arvestanud nimetatud ajakulu sisse ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Hageja on selgitanud, et vastav märgitud ajakulu ei hõlma menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Kohus leiab, hinnates esitatud vastuse sisu ja mahtu, et ajakulu 1,5 tunni ulatuses on kasutatud põhjendatult just vastuse koostamiseks. Kohus leiab, et juhul, kui hageja oleks soovinud välja mõista nimetatud menetlusdokumendi koostamise eest ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu, oleks hageja esindaja poolt kuvatud ajakulu pidanud olema suurem.
20.Kohus, hinnanud teiste menetluskulude kindlaksmääramise taotluses maakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses maakohtu kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
21.Samuti peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot (2 x 175 eurot).
22.Seega loeb kohus kokku kostja menetluskulusid seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega põhjendatuks summas 2 105 eurot, millest 350 eurot menetluses tasutud riigilõiv ning õigusabikulud summas 1 755 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 105 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.