Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-6664
Tsiviilasi
OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) hagi AS-i Tesatrans vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Euronurk apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
837.28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel; registrikood 11270599), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Spedition
(likvideerimisel)
Vastustaja/kostja AS Tesatrans (registrikood 10105013), lepinguline esindaja Marina Smirnova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.12.2016 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista AS-ilt Tesatrans välja OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) kasuks põhinõue 720 eurot, 31.08.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 154.41 eurot, edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 nimetatud ulatuses arvates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni ning võla sissenõudmise kulud 40 eurot. Muuta menetluskulude jaotust ja jätta nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud AS-i Tesatrans kanda.
Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) hagi rahuldada; 2) Mõista AS-ilt Tesatrans välja OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) kasuks põhinõue 720 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot, viivis perioodi 30.12.2014-31.08.2017 eest 154.41 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse §-s 113 nimetatud ulatuses arvates 01.05.2015 kuni põhinõude rahuldamiseni; 3) Jätta menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus AS-i Tesatrans kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus; 4) Jätta rahuldamata OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
3.OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldada. Selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel; hageja) esitas Harju Maakohtule 30.04.2015 hagi AS-i Tesatrans (kostja) vastu ning palus mõista kostjalt välja põhivõla 720 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 19.32 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja lisanduva viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 2011.a oktoobris suulise lepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale õigusabiteenust Moskva Arbitraažikohtus kolmes tsiviilasjas (nr A40-1180/12-32-11, nr A40-57395/13 ja nr A40-141571/2013). Kohtumenetluses olid kostja kahjunõuded Venemaa äriühingu ZAO Šenker vastu. Kostja tasus kõik käsunduslepingu alusel esitatud arved kuni 12.06.2014. Samal kuupäeval sõlmisid kostja ja hageja kirjaliku nõude loovutamise lepingu, millega kostja loovutas tasuta hagejale kõik nõuded, mille sissenõudmiseks oli ta esitanud hagiavaldused Moskva Arbitraažikohtusse ZAO Šenker vastu eelnimetatud kohtuasjades. Pärast nõude loovutamist kutsus kostja Venemaa kohtust tagasi hagejale antud volikirja. 18.12.2014 esitas hageja kostjale arve nr 833 (t I kd lk 12) juriidilise abi eest tsiviilasjas nr A40141571/2013. 30.12.2014 kinnitas kostja seaduslik esindaja Sergei Tšižov arve
kättesaamist, kuid ei tasunud. Seadus ei sätesta tähtaega osutatud teenuste eest arve esitamiseks. Kostja arvet ei vaidlustanud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 03.10.2011 kokkuleppe kohaselt ei võinud hageja poolt osutatud teenuste hind ületada 1600 eurot. Hageja osutas kostjale teenuseid 2012.a jaanuarist kuni 12.06.2014. Selle eest maksis kostja hagejale kokku 1757.86 eurot. Seega maksis kostja 157.86 eurot rohkem, kui oli kokku lepitud.
4.12.06.2014 loovutas kostja hagejale tasuta kõik nõuded, mida menetleti tsiviilasjades nr A40-1180/12-32-11, nr A40-57395/13 ja nr A40-141571/2013. Sellega lõppes pooltevaheline leping õigusteenuste osutamiseks nendes tsiviilasjades ja hageja ei saanud enam kostjat esindada. Ka ei vajanud hageja alates 12.06.2014 enam õigusabi tsiviilasjas nr A40-141571/2013. Arve nr 833 esitamine rohkem kui 6 kuud pärast nõude loovutamist oli alusetu. Esimese astme kohtu otsus
5.07.12.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.
6.Maakohtu põhjenduste kohaselt lõppes käsundusleping, mille sõlmimise eesmärgiks oli kolmes tsiviilasja menetluses kostjale õigusabi osutamine, nõuete tasuta loovutamisega hagejale 12.06.2014, sest lepingu sõlmimise eesmärk langes nõude loovutamisega ära.
7.Hageja väited pooltevahelise lepingu Venemaa kohtus kinnitamise vajadusest ei vasta tõele. Arbitraažikohtu Üheksanda Apellatsioonikohtu määrusest (t I kd lk 185-191) nähtub, et tsiviilasi nr A40/141571/2013 lahendati otsusega Moskva Linna Arbitraažikohtus juba 09.09.2014. Selles asjas kohtukulude väljamõistmise määrust vaidlustas järgmises kohtuastmes apellatsioonikaebusega Euronurk Spedition OÜ. Seega oli Moskva kohtutes juba 09.09.2014 võetud arvesse poolte vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingut. Tõendid, mis on hageja kinnitusel arve nr 833 aluseks (t I kd lk l 98, 103, 105-121), viitavad põhiliselt postikuludele tsiviilasja A40/141571/2013 menetluses. See on menetluskulu. Kohus mõistis kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid nii, et hageja esitas 18.12.2014, s.o pärast apellatsioonikohtu lahendit, arve nr 833 kostjale sisuliselt tsiviilasja nr A40-141571/2013 kohtumenetluses rahuldamata jäetud kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt. Kohtu poolt väljamõistmata kohtukulu tasumise kohustust ei saa panna nõude loovutajale (kostjale). Hageja oli kõige enam kursis menetluse kulgemisega, tal oli võimalus menetluse seisu hinnata ja oma äranägemisel sõlmida või mitte sõlmida nõuete loovutamise leping. Apellatsioonkaebus
8.Kaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse, rahuldada uue otsusega hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et käsundusleping lõppes nõuete loovutamise lepingu sõlmimisega. Lepingut võib muuta või lõpetada vaid poolte kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud muul alusel. Maakohus ei tuvastanud poolte tahteavaldusi lepingu lõpetamiseks.
10.Hagi esemeks on juriidilised teenused täitemenetluse käigus, mitte sellele eelnenud kohtumenetluse raames ning kohtutäituri tegevusetuse vaidlustamine/edasikaebamine seoses kohtulahendi täitmisega. Kostja on eksitanud kohut, väites, et kohtumenetlus asjas nr A40-1180/12 oli lõppenud. ZAO SCHENKER ei täitnud vabatahtlikult kohtulahendit, millega kohus mõistis kostja kasuks veolepingust tuleneva kahju. Selle sissenõudmiseks algatati täitemenetlus nr AC 00190441. Kuna kohtutäitur ei nõudnud sisse kostja nõuet nõuetekohaselt, pöördus kostja hageja poole juriidiliste teenuste osutamise palvega. Kohtuasi nr A40-141571/13 kestis 14.10.2013 kuni 12.03.2015 ning selle raames tuvastati, et kohtuakt ja täiteleht nr AC 00190441 ei olnud täies ulatuses täidetud. Seetõttu tunnistati määrus täitemenetluse lõpetamise kohta ebaseaduslikuks. Vene Föderatsiooni seadustest tulenevalt osutus võimatuks menetleda kohtuasju nr A40-57395/2013, A40-141571/2013 ja A40-95771/14 kohtutäituri tegevusetuse vaidlustamise osas edasi ilma, et põhiasjas nr A40-1180/12 oleks kinnitatud nõuete edasiloovutamine. Menetlusosalise asendamine oli võimalik vaid põhiasjas (A40-1180/12-32-11) ning selleks tegi kohus vastava määruse. Maakohus asus rakendama välisriigi seadusandlust ilma menetlusosaliste vastava kokkuleppeta.
11.Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et pooltel puudus kokkulepe, millega oleks hageja loobunud õigusest saada tasu. Kui käsundusleping on sõlmitud, tuleb muu kokkuleppe puudumisel eeldada, et käsundit täidetakse tasu eest.
12.Kostja esitas maakohtule arved nr 569, 509 ja 478, kuid ei selgitanud, kuidas on need seotud selle kohtumenetlusega. Maakohus jättis lahendamata hageja taotluse jätta nimetatud arved tõenditena arvestamata. Samuti võttis maakohus vastu kostja kontode väljavõtte perioodi 01.01.2012-31.12.2012 eest, kuid jättis selle tõendi hindamata.
13.Hageja jaoks on üllatuslik maakohtu järeldus, et arve nr 833 moodustavad põhiliselt postikulud, mis on käsitletavad menetluskuludena. Hageja ei nõustu maakohtu arvamusega, et hageja nõuab kostjalt menetluskulusid, mis jäid tsiviilasjas A40141571/2013 vastaspoolelt välja mõistmata.
14.Lihtmenetluses on kohtul kõrgendatud kohustus tõendite väljaselgitamisel. Maakohus ei võimaldanud hageja tunnistajate vande all ärakuulamist. Kohus rajas otsuse eeskätt kostja väidetele, jättes hageja seisukohad ja tõendid hindamata. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lõige 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning teeb uue jaotuse. Samuti lahendab kolleegium hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
17.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja nõuab kostjalt tsiviilasjas nr A40-141571/2013 kohtumenetluses rahuldamata jäetud kohtukulusid ning kostjale kui nõude loovutajale ei saa panna sellise nõude tasumise kohustust. Ringkonnakohus maakohtu sellise põhjendusega ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tuvastanud tsiviilasjas esitatud faktilised asjaolud ja nende tähtsuse asja õigel lahendamisel ebaõigesti, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja jõudnud selle tulemusena kokkuvõttes ebaõigetele järeldustele. Ringkonnakohus peab asja õigeks lahendamiseks vajalikuks hinnata maakohtus kogutud tõendeid uuesti (TsMS § 652 lõige 5).
18.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et 2011.a oktoobrikuus sõlmisid pooled suulise käsunduslepingu, millega lepiti kokku, et hageja osutab kostjale õigusabiteenust seoses kostja nõuetega Venemaa äriühingu ZAO Šenker vastu. Samuti puudub vaidlus, et 18.12.2014 esitas hageja kostjale arve nr 833, millega nõudis tasu perioodil 02.01.2014-12.06.2014 osutatud juriidilise abi eest tsiviilasjas nr A40-141571/12. Arve nr 833 kohta on hageja esitanud maakohtule selgituse, millest nähtub arvel märgitud summa kujunemine (t I kd lk 98-100). Kostja ei ole selgituses kajastatud toimingute faktilisele tegemisele hageja kui tema tolleaegse esindaja poolt vastu vaielnud ega väitnud, et hageja esiletoodud toiminguid ei teinud. Samuti ei ole kostja väitnud, et ta oleks samade toimingute eest hagejale juba tasunud. Kostja on kohtumenetluses tuginenud ennekõike väitele, et seisuga 12.06.2012 oli ta juba tasunud hagejale kokkulepitust suurema summa (1757.86 eurot 1600 euro asemel) ega pidanud täiendavat tasu maksma. Kokkulepe täiendava tasu nõudmisest loobumiseks tulenes kostja hinnangul esiteks sellest, et kostja võttis 02.07.2012 hageja nimel õigusabiteenust osutanud Irina Nezgovorova palvel tööle tema tütre Anastasia Nezgovorova, ja teiseks sellest, et kostja loovutas nõuded, milles hageja esindusõigust teostas, 12.06.2014 hagejale tasuta.
19.Kolleegiumi hinnangul seisneb seega põhiline vaidlusküsimus selles, kas arve nr 833 aluseks olevad toimingud on tehtud käsunduslepingu kehtivuse ajal ning kas käsundiandjal oli perioodil 02.01.2014-12.06.2014 käsundisaajale tasu maksmise kohustus. Maakohus on jätnud need faktilised asjaolud tuvastamata ja sellega seonduvad tõendid hindamata. Sellega on maakohus rikkunud nii kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 438 lõige 1, § 442 lõige 8) kui kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme (võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 jj).
20.Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et käsundusleping kehtis kuni 12.06.2014, s.o nõuete loovutamise lepingu jõustumiseni. Apellatsioonkaebuses vaidleb hageja maakohtu sellisele järeldusele vastu. Kolleegiumi hinnangul ei oma asja lahendamisel määravat tähendust see, kas käsundusleping kehtis pärast 12.06.2014 nõuete loovutamise lepingu sõlmimist edasi. Seda põhjusel, et hageja nõuab praeguses tsiviilasjas kostjalt tasu perioodil 02.01.2014-12.06.2014 ehk enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist osutatud teenuste eest (t I kd lk 12, 98-100). Samal põhjusel ei oma asja lahendamisel tähtsust menetlusosaliste need väited, mis seonduvad toimingutega, mis on tehtud pärast nõuete loovutamist (s.o kostja volikirja tagasikutsumisega ja õigusjärgluse tuvastamisega Venemaa kohtus seonduv). Tsiviilasja õigeks lahendamiseks on vaja võtta seisukoht, kas perioodil 02.01.201412.06.2014 oli poolte vahel kehtiv käsundusleping ja kas tasumata arve esitamise aluseks olnud esindustoimingud käsundisaaja poolt väidetud ulatuses ka tegelikkuses tehti.
21.VÕS § 630 lõike 1 ja § 631 kohaselt kehtib käsundusleping kas käsundi täitmiseni või käsunduslepingu korralise või erakorralise ülesütlemiseni. Hageja on maakohtule kinnitanud, et käsundusleping kehtis kuni nõude loovutamiseni (t I kd lk 195). Kostja väitis 02.05.2016 menetlusdokumendis, et alates 02.07.2012 võttis kostja tööle hageja juristi A.Nezgovorova ning pärast seda pidi hagejat esindama A.Nezgovorova kui kostja töötaja ehk hagejalt õigusteenuse ostmiseks kostjal vajadus puudus. Sellist vastuväidet mõistab ringkonnakohus nii, et kostja hinnangul lõppes käsundusleping hagejaga korraliselt enne käsundi täitmist A.Nezgovorova tööle võtmisega 02.07.2012. VÕS § 630 lõige 1 sätestab, et kumbki pool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Käsunduslepingu ülesütlemise avaldusele seadus vorminõudeid ei sätesta, kuid ülesütlemise eelduseks on vastava tahteavalduse tegemine teisele poolele (VÕS § 630 lõige 1). Praegusel juhul ei ole kostja vastavasisulise avalduse tegemist hagejale tõendanud. 02.05.2016 menetlusdokumendile lisatud tööleping (t I kd lk 173-179) ning A.Nezgovorova 04.06.2014 e-kiri (samas lk 181) ei sisalda kostja tahteavaldust käsunduslepingu lõpetamiseks või poolte kinnitusi käsundi lõppemise kohta.
22.Kolleegiumi hinnangul kinnitavad kostja 02.05.2016 menetlusdokumendis esitatud väited pigem vastupidist. Kuigi kostja väidab, et alates 02.07.2012 ei pöördunud kostja kordagi hageja poole õigusabi saamiseks, kinnitab kostja samas, et perioodil, mil A.Nezgovorova oli kostja juures tööl (02.07.2012-17.10.2014), väljastas kostja hagejale seoses esindusega nõuetes ZAO Šenker vastu Venemaal 2 volikirja, sest hageja soovis kohtutäituri tegevust vaidlustada (t I kd lk 168). Selline kirjeldus vastab osaliselt ka arve nr 833 aluseks olevate toimingute loetelule. Kostja oli või pidi olema seega hageja tegevusest tema esindajana teadlik ja nõustus sellega. Esindusõiguse kinnitamine volikirjaga viitab kolleegiumi hinnangul sellele, et ka pärast A.Nezgovorova tööle asumist kostja juurde oli käsundusleping kehtiv.
23.Kostja vastuväide, et tegemist oli A.Nezgovorova ja I.Nezgovorova omavahelise kokkuleppega, on tõendamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 119 lõike 1 kohaselt on esindajal edasivolitamise õigus vaid juhul, kui see tuleneb volitusest. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et A.Nezgovorovale tööülesannete täitmiseks antud volitus sisaldas edasivolitamise õigust. A.Nezgovorova 04.06.2014 e-kiri seda ei tõenda. Edasivolitamise õiguse olemasolu korral oleks küsitav ka põhjus, miks kostja väljastas hagejale perioodil 02.07.2012-17.10.2014 ZAO Šenker asjades 2 volikirja. Kostja selgitus, et volikirjade väljastamine toimus hageja initsiatiivil ja tulenevalt hageja isiklikest motiividest, ei ole veenev.
24.Eespool märgitud põhjendustel ei ole tõendamist leidnud kostja vastuväide, et käsundusleping lõppes 02.07.2012. Kostja on 07.04.2016 maakohtu istungil mh avaldanud, et nõude loovutamise lepingu sõlmimisega leppisid pooled kokku, et lepingu sõlmimise päevaks oli kõik teenused osutatud (t I kd lk 146). Ka 15.06.2015 vastuses hagile on kostja kinnitanud, et poolte vahel lõppesid lepingulised suhted nõuete loovutamise lepingu sõlmimisega. Seetõttu on kolleegium kokkuvõttes seisukohal, et nõude loovutamiseni oli käsundusleping kehtiv ning järelikult oli arve nr 833 esitatud käsunduslepingu kehtivuse ajal tehtud toimingute alusel.
25.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha, kas kostjal oli hagejale käsundi täitmise eest tasu maksmise kohustus. Käsundusleping võib olla nii tasuline kui tasuta. Käsundusleping on tasuline juhul, kui tasus on kokku lepitud, aga ka siis, kui käsundi
täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, sh kui käsundisaaja täidab käsundit majandus- ja kutsetegevuses. Praegusel juhul ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et hageja osutas kostjale õigusabi majandus- ja kutsetegevuses. Samuti puudub vaidlus, et kostja on hagejale käsunduslepingu alusel tasunud perioodil 03.01.201228.06.2012 kokku 1757.86 eurot (t I kd lk 182). Seega on kohane järeldada, et poolte vahel kehtis tasuline käsundusleping.
26.Kostja on vaielnud vastu arve nr 833 aluseks olevate toimingute eest tasumise kohustusele. Vastuväidetes on kostja tuginenud esiteks sellele, et kostja ja hageja leppisid kokku, et kui kostja võtab hageja juristi A.Nezgovorova tööle, muutub käsunduslepingu alusel osutatava teenuse osutamine A.Nezgovorova kui kostja töötaja töökohustuseks. Teiseks väitis kostja, et loovutas nõuded ZAO Šenker vastu hagejale tasuta just põhjusel, et hageja ei nõuaks kostjalt hiljem täiendavat tasu ning ZAO Šenker nõuete rahuldamisest saadud raha pidi katma ära võimalikud hageja nõuded kostja vastu. Kolleegiumi hinnangul ei piisa kostja sellistest väidetest, et tõendada, et perioodil 02.01.2014-12.06.2014 muutus tasuline käsundusleping poolte kokkuleppel tasuta käsunduslepinguks. Järgnevalt põhjendab kolleegium oma järeldust.
27.TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited. Praegusel juhul jäävad kostja esitatud põhjendused paljasõnaliseks, sest neid ei toeta ükski tsiviilasjas esitatud tõend. Tasulise käsunduslepingu muutumist tasuta käsunduslepinguks ei ole võimalik järeldada I.Nezgovorova 12.06.2012 e-kirjast kostjale (t I kd lk 172), sest see kajastab vaid I.Nezgovorova palvet võtta A.Nezgovorova tööle. A.Nezgovorova töölepingust (t I kd lk 177-179) ei nähtu, et A.Nezgovorova tööülesannete hulka kuuluks ennekõike ZAO Šenkeriga seotud nõuetega õigusabi osutamine. A.Nezgovorova 04.06.2014 ekirjast (samas lk 181) nähtub, et ta edastas ZAO Šenker nõudega seonduvad dokumendid I.Nezgovorovale, kuid sellisest faktilisest asjaolust saab järeldada vaid äriühingute vahel käsunduslepingu kehtivust, kuid mitte hageja poolt õigusabiteenuse tasuta osutamist.
28.A.Nezgovorova 06.11.2014 e-kirjast ei ole võimalik teha kostja soovitud järeldust, nagu oleks hageja selles kinnitanud nõuete puudumist kostja vastu. E-kiri ei käsitle ZAO Šenker menetlustega seonduvat. Samuti puudub e-kirjas kinnitus, millest nähtuvalt puuduksid hagejal e-kirja saatmise seisuga kostja vastu igasugused muud nõuded, v.a need, mis on e-kirjas nimetatud. 12.06.2014 nõuete loovutamise lepingust käsunduslepingu täitmisest tulenevatest tasunõuetest loobumist samuti ei nähtu.
29.Kostja on väitnud, et ta ei vajanud hageja õigusabi, sest tsiviilasjaga nr A40/1180/12 seotud küsimused olid 21.05.2012 seisuga lahendatud. Kolleegium ei pea kostja selliseid väiteid asjakohaseks, sest arve nr 833 aluseks on märgitud toimingud, mis seonduvad tsiviilasjaga nr A40-141571/12.
30.Asjaolu, et arve nr 833 esitas hageja kostjale alles 18.12.2014, ei anna praegusel juhul iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kuigi seadus ei näe ette tähtaega arve esitamiseks võib arve ebamõistlikult hiline esitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lõige 1). Kostja poolt praeguses asjas esiletoodud asjaolud, mida kolleegium eelnevalt käsitles, ei anna alust tuvastada vastuolu hea usu põhimõttega. Ka ei ole kostja tuginenud väitele, et hageja nõue võib olla aegunud
(TsÜS 146 lõige 1). Kostja vastuväide, et hageja esitas nõude tingitult sellest, et kostja koondas A.Nezgovorova, on tõendamata.
31.Eespool märgitud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise, tõendite väära hindamise ja materiaalõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. TsMS § 5 lõike1 kohaselt menetleb kohus hagi vastavalt poolte esitatud asjaoludele ja lähtudes nõudest. Kostja ei ole pärast hageja nõude täpsustamist 08.09.2015 arve nr 833 aluseks olevate toimingute maksumusele vastuväiteid esitanud. Sellest tulenevalt ja arvestades, et kostja poolt esitatud (ja eespool käsitletud) vastuväited ei ole tõendamist leidnud, tuleb hagi ringkonnakohtu hinnangul põhinõude osas rahuldada ja mõista hageja kasuks kostjalt põhivõlg 720 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse eespool märgitud põhjendustel, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel kaebuse nendele väidetele, mis on eespool käsitlemata.
32.VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt VÕS §-s 113 sätestatud määras viivise väljamõistmist põhinõudelt. Hageja arvestuse kohaselt oli hagi esitamise seisuga 30.12.2014 muutunud sissenõutavaks viivis 112 päeva eest kokku 19.32 eurot. Kolleegium mõistab, et viivise arvestuse alguseks on 30.12.2014, mil kostja kinnitas arve kättesaamist (t I kd lk 4). Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja seadusjärgse viivise arvestamisel kostja kahjuks eksinud. Sellest tulenevalt rahuldab kolleegium hageja taotluse ja mõistab kostjalt TsMS § 367 alusel välja ringkonnakohtu otsuse seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 154.41 eurot (viivisekalkulaatori arvestus sisaldub toimikus), samuti edasiulatuva viivise väljamõistmiseks kuni põhivõla .
33.VÕS § 1131 lõike 1 eelduste (võlausaldajal võlgniku vastu rahaline nõue; võlausaldajal viivise nõudeõigus; võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik) täitmise tõttu mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks ka võla sissenõudmise kuluna 40 eurot.
34.Hagiavalduses sisalduvat hageja taotlust mõista võlgnevus välja selliselt, et esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivisvõlgnevus ja teises järjekorras põhivõlgnevus, saab käsitleda TsMS § 445 lõike 1 alusel poole taotlusena määrata otsuses kindlaks selle täitmise kord. Viidatud menetlussättes on seadusandja jätnud kohtule taotluse rahuldamise otsustamisel kaalutlusõiguse. Kolleegium käesolevas asjas taotluse rahuldamiseks alust ei näe, kuna otsuse vabatahtliku täitmise korral rakenduvad erinevate kohustuste täitmisele VÕS §-s 88 kehtestatud reeglid ja sundtäitmise korral täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 56 kehtestatud nõuete rahuldamise ulatuse reeglid.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu muudab kolleegium TsMS § 173 lõike 3 alusel menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi täies ulatuses, jätab kolleegium nii maakohtu- kui apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
36.Ringkonnakohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust on vaja hinnata diskretsiooniõiguse alusel ja seepärast peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimuma tervikuna maakohtus TsMS § 174 lõikes 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-142-15, punkt 21).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.