Gitlab OÜ hagi Eesti Interneti SA vastu lepingust taganemise tühisuse tuvastamise nõudes ja võlgnevuse nõudes Harju Maakohtu 22.03.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend 7953,88 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Gitlab OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Gitlab OÜ (registrikood 11878214, asukoht Jaama tn 2, Tallinn 11621), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Aava ja Andrias Palmits (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Interneti Sihtasutus (registrikood 90010019, asukoht Paldiski mnt 80,
1(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 10617 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen (e-post XXX) 30.11.2017 Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22.03.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes ja täiendades osaliselt otsuse põhjendusi.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Gitlab OÜ kanda.
4.Mõista välja Gitlab OÜ-lt Eesti Interneti SA kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 650 eurot.
5.Jätta rahuldamata Gitlab OÜ taotlus 30.11.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja soovib, et kohus tuvastaks, et Eesti Interneti Sihtasutuse poolt 27.09.2015. a teostatud hankelepingust taganemise avaldus ei kehti aluse puudumise tõttu ning täiendavalt palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja 2 205,00 eurot, s.o arves nr 1207 märgitud tasu kostja poolt tunnustatud osas, millele lisanduvad töövõtulepingus 4/2014.11 p-s 6.1 märgitud viivised, viivismääraga 0,15% päevas, iga viivitatud päeva eest summas 972,00 eurot.
2.Hageja ning kostja sõlmisid 06.06.2014. a tarkvaraarendusteenuse riigihanke 151439 raames töövõtulepingu nr 4/2014.11, mille esemeks oli p-i 1.2 kohaselt tarkvaraarenduse teenuse osutamine Eesti Interneti Sihtasutuse uue domeeniregistri infosüsteemi arendamiseks. Pooltevahelise töövõtulepingu p 1.4 sätestas, et arendustööde eeldatav valmimistähtaeg oli 31.12.2015.a. 27.09.2015. a edastas kostja hagejale teate poolte vahel 06.06.2014. a sõlmitud hankelepingust taganemise osas. Hageja esitab tuvastushagi, millega palub tuvastada, et kostja 27.09.2015. a edastatud taganemisavaldus ei ole kehtiv seetõttu, et puudub hagejale etteheidetav lepingu rikkumine, mille alusel kostjal oleks võimalik lepingust kehtivalt taganeda.
3.Kostja heidab enda taganemisavalduses hagejale ette, et hageja on rikkunud oluliselt pooltevahelist töövõtulepingut, jättes töövõtulepingu esemeks olevad tööd kostjale tähtaegselt üle andmata.
2(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798
4.01.07.2015. a allkirjastati tööde edasise korraldamise osas protokoll. Lepiti kokku, et kostja ülesandeks oli testida kostjale vastuvõtmiseks alpha staadiumisse pandud töid ühe nädala jooksul. Näiteks hageja poolt juunis 2015. a teostatud tööd, mille osas hageja väljastas kostjale arve nr 1190, vaadati kostja poolt üle alles 28.08.2015.
5.Tööpiletid, mille alusel on kostja lepingust taganenud, on marginaalse tähendusega kogu hankelepingu kontekstis.
6.RedMine süsteemis kostja poolt avaldatud tähtajad ei ole käsitletavad täiendava tähtaja määramisena VÕS § 114 mõistes. Töövõtulepingu p-d 10.3 ning 9.2.1 sätestavad, et lepinguga seotud teated hagejale tuleb edastada e-postiaadressile XXX, mida käesoleval juhul tehtud pole.
7.Hageja selgitab, et on läbivalt juhindunud lepingu täitmisel hankedokumentide lisas 2 p-s 2 ning hankelepingu nr 4/2014.11 p-s 1.4 sätestatud tähtajast, mille kohaselt oli hankelepingu eeldatav lõpptähtaeg 31.12.2015. a
8.Hageja on koos tuvastusnõudega esitanud nõude arvel 1207 märgitud arendustööde eest tasu saamiseks summas 3 222,00 eurot, mis vastab 56,30 töötunnile. Koos arvega nr 1207 (tlk 133), mille osalist tasumist hageja nõuab, on hageja esitanud ka tööajaaruande (tlk 134). Hageja on tõendamiseks tuginenud asjaolule, et kostja on enda 04.12.2015. a kompromissettepanekus selgelt väljendanud tahet võtta vastu Gitlab OÜ poolt arvel 1207 märgitud tööd osaliselt (tlk 137). Kostja seisukohad
9.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei leia, et hagejal puudub õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks ning et taganemisavaldus oli tehtud kehtivalt.
10.Hankelepingu p 1.2 ja 3.3. olid pooled selgelt kokku leppinud, et töövõtja (s.t hageja) kohustub arendama uue domeeniregistri infosüsteemi tarkvara vastavalt poolte vahel tellija (s.t kostja) projektihalduskeskkonnas RedMine kokkulepitud ajagraafikule. Kirjeldatud viisil poolte koostöö teatud perioodil (kuni mai 2015) ka toimis. Pooled prognoosisid igakuuliselt järgmise kalendrikuu eeldatava töömahu, hageja teostas töö ning kostja tasus selle eest konkreetsete etappide kaupa iga kalendrikuu lõikes. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimus vastavalt hankelepingus kokkulepitud tingimustele projektihalduskeskkonnas RedMine. Perioodil mai – august 2015 hakkasid tekkima viivitused arendusteenuse osutamisel.
11.Kostja on taganemisavalduses esile toonud konkreetsed viited olulisematele rikkumistele (#2451 Directo liidestus; #2892 Registripidaja: ettemaksu arved directosse; # 2537 Registrar- pangalinkide abil tasumine“; # 2767 Registrisüsteemi logid). Lisaks toob kostja esile hulgaliselt muid rikkumisi, mis seisnesid samuti tööde mittetähtaegses teostamises ja mis annavad alust arvata, et hageja ei täida oma kohustusi ka tulevikus (tööpilet # 2693 Vana andmebaasi history import väljavahetatavast registrisüsteemist FRED; # 2421 Admin: kontakti objektide toimingute ajalugu; # 2852 Admin: objektide otsing arhiveeritud objektide hulgast; # 2623 EPP: kustutamine; # 2834 Isikuandmete liigitamine era ja juriidilisteks isikuteks. Kõik rikkumised olid seotud kriitilise osaga süsteemi haldamise funktsionaalsusest.
12.Kostja kinnitab, et tema ei ole vastuvõtuviivituses olnud. Kõik tööpiletite alusel hageja poolt valmistatud ja vastuvõtmiseks üles laaditud tööd said kostja poolt ka testitud. Kostja on lepingu täitmise käigus hagejale tasunud 85 968, 75 eurot. Tööde
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 valmimise lõpptähtaeg ei olnud 31.12.2015, vaid algselt 01.07.2015 ning hilisem lõpptähtaeg hõlmas ka katsetusperioodi. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 3 900 eurot.
14.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt hageja on oma tuvastusnõudes palunud: „/---/tuvastada Eesti Interneti Sihtasutuse poolt 27.09.2015. a teostatud hankelepingust 4/2014.11 taganemise avalduse kehtetus, seoses aluse puudumisega.“ Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi sellise nõude esitamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi. Kohus märgib, et antud juhul ei ole esitatud tuvastusnõude, mille alus on seotud taganemisavalduses toodud väidetavate rikkumistega, ja sooritusnõude alus kattuvad ning sooritusnõude rahuldamine ei eeldaks kõikide tuvastushagis kontrollitavate asjaolude hindamist. Seega ei esine kohtu arvates ühtegi asjaolu, mis võiks hageja tuvastushuvi välistada.
15.Hagi lahendamiseks tuleb kohtul võtta seisukoht, kas kostja on lepingust taganenud kehtivalt. Kostja viitas taganemisavalduses neljale konkreetsele rikkumisele, millistel juhtudel ei ole töid üldse üle antud ning viiele varasemale rikkumisele tähtaegade eiramise osas, mis andsid alust arvata, et hageja ei ole suuteline hankelepingut täitma ka tulevikus.
16.Hageja poolt kohtule 19.12.2016. a menetlusdokumendi lisana esitatud tarkvaratööde asukoha analüüs (tlk 192) ei tõenda kohtu arvates, et tööd olid valmis. Analüüsi autor väidab, et kõik kostja poolt taganemisavalduses märgitud üheksas tööpiletis kirjeldatud tarkvarakood asub Gitlab OÜ andmehoidlas, asukohaga https://github.com/ domify ning seitse vaidlusalust tööd on koopeeritud Eesti Interneti Sihtasutuse tarkvarahoidla peaharusse, mis tähendab, et kõnealused tööd on kasutusele võetud. Kohus nõustub kostjaga, et isegi kui eeldada, et github.com/internetee all jõudis mingi tööpilet märkega “master” harusse, ei tõenda seda, et need tööd on teostanud hageja ja et need tööpiletid on kohaselt vastavalt hankelepingule üle antud ja vastu võetud RedMines. Github.com/internetee on avalik kostja GitHub kasutajakonto, kust leiab kostja avatud lähtekoodiga tarkvara projektid ning kuhu arendajad koodi lepingu järgi salvestavad. Loogiline on kostja selgitus, et kõik tööd, mida kostjal oli vaja teostada, võttis pärast hagejaga lepingust taganemist üle ja teostas uus lepingupartner. Kuna tööpilet, mida hageja ei teostanud, oli sama ja see ei muutunud, siis tegi need ära uus arendaja, mistõttu jõudsid need tööd ka avalikus kostja koodihoidlas github.com/internetee lõpuks “master” harusse. Tarkvaratööde analüüsist (tl 192) ei nähtu, et millises valmiduses ning millal lõpetatid programmid, mida analüüsi autor tuvastas hageja tarkvarahoidlas. Seega nõustub kohus, et github.com/internetee “master” harust ei saa mitte kuidagi järeldada seda, et hageja tööd on kostjale üle antud ja vastu võetud, sest selles andmehoidlas kajastuvad ka uue koostööpartneri poolt hilisemalt teostatud tööd. Tööde üleandmist hagejalt kostjale saab tõendada üksnes projektihalduskeskkond RedMine, mille kohta KT pole arvamust avaldanud ega hageja mingeid muid tõendeid esitanud.
17.Hageja väitel on ta juhindunud lepingu täitmisel hankedokumentide lisas 2 p-st 2 ning hankelepingu nr 4/2014.11 p-st 1.4, mille kohaselt oli hankelepingu eeldatav lõpptähtaeg 31.12.2015. Kohus leiab, et eeldatavast lõpptähtajast ei tulene, et hageja oleks võinud kõik tööd üle anda nimetatud ajal. Pooled olid hankelepingu p 1.2 ja 3.3. kokku leppinud, et töövõtja (s.t hageja) kohustub arendama uue domeeniregistri infosüsteemi tarkvara vastavalt poolte vahel tellija (s.t kostja) projektihalduskeskkonnas RedMine kokkulepitud ajagraafikule. Kohus sisustab 4(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 hankelepingut selliselt, et kostja oli õigustatud määrama mõistiku ajagraafiku vajalike tööde tegemiseks.
18.Hageja on seisukohal, et RedMine süsteemis kostja poolt avaldatud tähtajad ei ole käsitletavad täiendava tähtaja määramisena VÕS § 114 mõistes, sest töövõtulepingu pd 10.3 ning 9.2.1 sätestavad, et lepinguga seotud teated hagejale tuleb edastada epostiaadressile XXX. Täiendava tähtaja määramisena ei saa hageja arvates käsitleda ka kostja e-kirju kuupäevast 18.09.2015. a, millele hageja on vastanud 21.09.2015. a ning 23.09.2015. a. Kohus hagejaga ei nõustu. Pooled olid hankelepingu p 1.2 ja 3.3. kokku leppinud, et töövõtja (s.t hageja) kohustub arendama uue domeeniregistri infosüsteemi tarkvara vastavalt poolte vahel tellija (s.t kostja) projektihalduskeskkonnas RedMine kokkulepitud ajagraafikule. Hankelepingu p 3.4 kohaselt kohustus hageja panema üleandmiseks valmis arendustööd kostja versioonihaldussüsteemi GIT vastavalt kostja versiooni halduse korrale. Tööde vastuvõtmine kostja poolt toimub tellija projektihalduskeskkonnas RedMine. Hankelepingu p 3.5 järgi kirjeldused teostatud tööde ja võimalike paranduste kohta märgib töövõtja tellija projektihalduskeskkonda RedMine vastavalt tellija projektihalduskorrale. Hankelepingu p 3.7 järgi pidi töövõtja (hageja) teostama tööde üle ajaarvestust tellija projektihalduskeskkonnas RedMine, milles deklareeritud ja tellija poolt vastuvõetud tööde alusel toimub töövõtjale tasu maksmine. Kostja esitas pooltevahelise praktika kohta näidised väljatrükid projektihalduskeskkonnast RedMine (Lisad 13, II kd lk 27; Lisa 14, II kd lk 36-37; Lisa 15, II kd lk 29-35; Lisa 16, II kd lk 38-40), kust on näha kommentaarid, et tööpilet 2846, 2833, 2125, 2771 osas, et testitud-töötab/lahendus vastab toodud kirjeldusele, võib tõsta masteri. Kostja selgituse kohaselt termin "In staging to In production" tähendab, et testimisest läheb arenduskood toodanguks. Esitatud tõendist nähtub, et RedMine keskkonnas vahetati tegelikkuses infot nii töö valmimise, testimise kui vastuvõtmise kohta ning kohus leiab, et see ei olnud vastuolus lepingu p-dega 10.3 ning 9.2.1. Sel viisil olid pooled kokku leppinud tööde üleandmises- vastuvõtmises ja see oli ka poolte tegelik praktika.
19.Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kostja e-kirja kuupäevast 01.09.2015. a (tlk 48), millele oli lisatud arendustööde ajakava. Lisatud tõenditest nähtub hageja arvates, et kostja eeldas vaidlusaluste tarkvaratööde valmimist kahes etapis, vastavalt 01.10.2015. a ning 01.11.2015. a. Kostja selgituse kohaselt esitati 01.09.15 kiri seetõttu, et oli ilmne, et hageja ei jõua tähtajaks soovitud töödega valmis ja seoses sooviga sõlmida hankelepingu lisa, mida lõpuks ei sõlmitudki. Kohus järeldab, et lk 48 e-kiri (ekslikult viidatud 01.09 kuupäevaga) ja selle lisad tl 44-47 kujutasid endast ettepanekut lepingueelsete läbirääkimiste protsessis, mille eesmärk oli sõlmida hankelepingu lisa. Et lisa sõlmimiseni ei jõutud, ei ole esitatud tahteavaldus asjakohane, seda enam, et tahteavaldust ei ole võimalik siduda konkreetsete tööpiletitega.
20.Kohus leiab, et 01.07.15 kohtumise protokollist ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et tööd antakse üle ja võetakse vastu sprindikoosolekutel. Seega isegi kui sprindi koosolek oleks ära jäänud kostja süül, ei oleks see vabastanud hagejat kohustusest anda üle tööd RedMine keskkonnas.
21.Kohus näeb, et 26.05.15 on hageja esitanud kostjale avalduse, et kostja projektijuhtimine on ebakvaliteetne ja on põhjustanud tööde kuudepikkust venimist (tl 167 jj). Samas ei saa nimetatud dokumendiga lugeda tõendatuks, et kostja tõepoolest oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkus ning sellega tööde venimise põhjustas.
22.Hageja on esitanud ka hageja e-kirjad kuupäevast 01.09.2015. a ning 07.09.2015. a, millest hageja arvates nähtub, et kostja ei ole testinud temale üle antud töid pikema perioodi jooksul (tlk 39-43). Nimetatud kirjadest nähtub küll, et hageja tegi kostjale
5(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 etteheiteid testimisega seoses, kuid kirjad ei tõenda kohtu arvates, et kostja tõepoolest oma kohustuste täitmisega viivitas ning et see omas mõju lepingu eesmärgi saavutamisele.
23.Hageja on esitanud väljatrükid vaidlusaluste tööpiletite #2541 ning #2892 tarkvaraarenduse ajaloost, tõendamaks, et vaidlusalused tööpiletid ei olnud kriitilise tähtsusega hankelepingu täimise kontekstis, kuivõrd nimetatud piletite osas teostati edasisi arendustöid alles viis kuud peale hankelepingust taganemist. Kohus leiab, et hageja väide ei ole asjakohane. Oluliseks puuduseks on ka mittekriitilise töö tegemata jätmine, eriti kui selleks on antud täiendav tähtaeg.
24.Hageja on esitanud väite, et kostja ise nõustus taganemisavalduses viidatud tööde tegemata jätmisega. Hageja esitas kostja e-kirja kuupäevast 08.09.2015. a tõendamaks, et kostja palus vaidlusalusel perioodil teha teisi töid. Sellest ei saa kohtu arvates järeldada, et hageja ettepanek põhjustas taganemisavalduses viidatud tööde tegemata jätmise.
25.Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et arendustööde tegemine oli takistatud ka seetõttu, et kostja ei testinud tarkvara kooskõlas 01.07.2015. a koosolekul kokku lepitud tähtaegade jooksul.
26.Hageja on koos tuvastusnõudega esitanud nõude arvel 1207 märgitud arendustööde eest tasu saamiseks summas 3 222,00 eurot, mis vastab 56,30 töötunnile. Koos arvega nr 1207, mille osalist tasumist hageja nõuab, on hageja esitanud ka tööajaaruande. Hageja on tõendamiseks tuginenud asjaolule, et kostja on enda 04.12.2015. a kompromissettepanekus selgelt väljendanud tahet võtta vastu Gitlab OÜ poolt arvel 1207 märgitud tööd osaliselt. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole arvel näidatud töid teostanud ega kostjale üle andnud. Kohus leiab, et kompromissettepanek ei tõenda tööde tegemist. Kostja 04.12.2015 kirjas hagejale kinnitab kostja, et ta ei nõustu töövõtja seisukohtadega ega tunnusta Gitlab OÜ arvet nr 1207. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud tööde tegemist ja seega ei ole hageja tasunõue põhjendatud. Apellatsioonkaebus
27.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbi vaatamata saatmata uus otsus, millega rahuldatakse hageja hagi täies ulatuses. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud jätta täies ulatuses vastustaja kanda.
28.Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus otsuses, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et lepingust taganemise aluseks olevad tarkvaraarendustööd oleks hageja kostjale üle andnud kostja poolt määratud täiendava tähtaja jooksul, mistõttu leiab maakohus, et kostja lepingust taganemine on kehtiv. Hageja leiab, et maakohtu seisukoht on ebaõige ja üllatuslik.
29.Tulenevalt maakohtu poolt 16.11.2016 eelistungil antud selgitustest esitas hageja tarkvaraarendustööde analüüsi, millest nähtub, et kõik kostja poolt taganemisavalduses märgitud üheksas tööpiletis asuvad tarkvarakoodid asuvad hageja andmehoidlas ja seitse vaidlusalust tööd on koopeeritud kostja tarkvarahoidla peaharusse, mis tähendab, et kõnealused tööd on kasutusele võetud. Eeltoodu valguses on maakohtu järeldused lepingust taganemise osas ebaõiged.
30.Täiendavalt soovib hageja esile tuua, et isegi kui käesoleval juhul tuli tõendada vastupidiselt kohtu selgitustele tööde üleandmist, on hageja sellesisulised tõendid esitanud. Töövõtulepingu p 3.4 järgi pidi töövõtja poolt tellijale üleandmiseks valmis tööd panema tellija versiooni halduskeskkonda GIT vastavalt EIS-i versiooni halduse
6(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 korrale. Tööde vastuvõtmine tellija poolt toimub tellija halduskeskkonnas RedMine. Juhindudes hageja poolt esitatud tarkvaratööde asukoha analüüsist ning lisaks kostja poolt hagejale 27.10.2015 edastatud e-kirjast nähtub, et kostja on viidatud tarkvarakoodi enda valdusesse üle võtnud. Asjaolu, et vastuvõtmise osas ei ole kostja temale kuuluvasse projektihalduskeskkonda RedMine sissekannet teinud, ei saa mõjutada fakti, et kostja on tööd vastu ning ka kasutusele võtnud.
31.Hageja hinnangul on maakohus jõudnud vastupidisele järeldusele põhjusel, et on jätnud kogumis hindamata tarkvara asukoha analüüsi koos kostja 27.10.2015 ekirjaga, milles tarkvarakoodi vastuvõtmist kostja kinnitab.
32.Maakohus leidis otsus p-s 33, et vaidlusaluse tarkvaraarendustööde üleandmine toimus projektihaldus keskkonnas RedMine. Hageja hinnangul on selline maakohtu seisukoht vastuolus mõlema menetlusosalise poolt tsiviilasja arutamisel avaldatuga. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et tarkvaraarendustööde üleandmine toimus poolte vahel perioodiliselt toimuvatel sprindikoosolekutel, seejuures on seda kinnitanud ka kostja seaduslik esindaja 16.11.2016 toimunud kohtuistungil, kui ka kostja poolt kohtuistungile kaasatud nõustaja.
33.Maakohus on otsuse p-s 29 nõustunud kostjaga selles, et tööd, mille osas on hageja esitanud tarkvara arendustööde analüüsi on valminud hoopis kostja poolt peale lepingust taganemist valitud uue koostööpartneri poolt, mistõttu ei tõenda tarkvara asukoha analüüs dokumentaalse tõendina tööde valmimist ega ka nende üle andmist. Hageja selgitab, et uue koostööpartneri tarkvarakood ei saa kattuda hageja poolt programmeeritud ning tarkvara analüüsis käsitletud tarkvarakoodiga, kuna tarkvara viitenumbrid ei saa kattuda. Lisaks on paljasõnalised kostja vastuväited, et vaidlusalused tarkvaratööd on valmistanud uus koostööpartner.
34.Puutuvalt hageja poolt esitatud rahalise nõude läbivaatamisse soovib hageja esile tuua, et kaevatav kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Kostja on selgelt avaldanud, et arve 1207 alusel kuulub tasumisele 2 111,25 eurot ning kokku koos varasemalt tehtud töödega 2 205 eurot, seejuures viitab kostja tööde vastuvõtmisel tööde ülevõtmist kinnitavale e-kirjale kuupäevast 29.10.2015, mille kohaselt on kostja kogu valminud lähtekoodi enda valdusesse võtnud.
35.Alternatiivselt leidis hageja, et juhul, kui kohus leiab, et kostja tahteavaldust 04.12.2015 edastatud dokumendis ei saa lugeda tööde vastuvõtmise aluseks, palub hageja kohtul lugeda vaidlusalused tööd vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
36.Kohtuotsuse p-s 18 analüüsis maakohus vaidlusaluse taganemisavalduse materiaalseid eeldusi. Maakohus leidis, et kostja on määranud hagejale nelja tööpileti osas täiendava tähtaja tööde üleandmiseks, mistõttu on täidetud eeldused lepingust taganemiseks. Hageja hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-des 114 ning 116 sätestatut. Hageja hinnangul ei ole kostja pooltevahelise töövõtulepingu täitmise valguses täiendavat tähtaega määranud ning maakohus on täiendava tähtaja määramisena käsitlenud kostja projektihalduskeskkonnas sisestatud tööde tähtaegasid. Seejuures ei selgu maakohtu otsusest, mis põhjusel ei nõustu maakohus hageja seisukohaga, et hea usu vastane on määrata tähtaegu selliselt, et lepingu teine pool ei saa aru täiendava tähtaja määramisest ja sellest, et tegemist on olulise lepingurikkumisega. Projektihalduskeskkonnas ei saanud ka täiendavat tähtaega määrata, sest lepingu kohaselt tuli kõik teated edastada e-posti teel 21 päevase etteteatamise tähtajaga.
37.Võttes arvesse, et kostja ei ole esitanud käesolevas tsiviilasjas tõendit, millest nähtuks selgelt lepingulise kohustuse rikkumine koos täiendava tähtaja määramisega VÕS § 114 mõttes, samuti lepingust taganemise hoiatus kui võimalik tagajärg lepingu rikkumisele, on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 114 ning VÕS § 116 sätestatut.
7(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798
Vastus apellatsioonkaebusele
38.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes ja täiendades osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
40.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - kostja viis 2014.a algul läbi riigihanke nr 151439 nimetusega „Tarkvaraarendusteenuse hange Eesti Interneti SA registrisüsteemi arendamiseks“, mille tulemusena tunnistas kostja 21.05.2014 otsusega edukaks hageja pakkumise. - Riigihanke tulemusena sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) 06.06.2014 hankelepingu nr 4/2014.11, mille järgselt kohustus hageja arendama välja kostja uue domeeniregistri tarkvara vastavalt hankelepingule. -27.09.2015. a edastas kostja hagejale teate hankelepingust taganemise kohta. Kostja viitas taganemisavalduses neljale rikkumisele, millistel juhtudel ei ole töid üldse üle antud ning viiele varasemale rikkumisele tähtaegade eiramise osas, mille alusel kostja väitis, et hageja ei ole suuteline hankelepingut täitma ka tulevikus.
41.Selleks, et tuvastada kas kostja lepingust taganemiseks esines materiaalne eeldus, tuleb asjas välja selgitada, kas hageja rikkus lepingut ja vastutab selle eest. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
42.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma.
43.Et otsustada selle üle, kas hageja on lepingut rikkunud, tuli esmalt tuvastada poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse üldosa pst 1 (I kd, tlk 32) nähtuvalt tellis kostja tarkvara arendustööd uue domeeniregistri süsteemi arendamiseks. Tellitavate arendustööde eesmärgiks on uue registrisüsteemi valmimine, mille osadeks on andmebaas, liidesekiht (rakenduste ja kasutajate ligipääs registriandmetele ja nende haldamine) ning modulaarne rakenduste kiht, kuhu kuuluvad näiteks WHOIS, EPP, monitooring, arveldamine ja administraatori portaal. Arendatava registrisüsteemiga liidestuvad olemasolevad infosüsteemid: registreerija ja registripidaja portaalid, EIS-i kodulehekülg ning registripidaja infosüsteem.EE Direkt.
44.Hageja on asjas avaldanud, et lepingust ja hiljem sõlmitud lisakokkuleppest tulenevad tööd ja nende tegemise tähtajad nähtuvad kostja kirjale (I kd, tlk 48) saadetud manusest (I kd, tlk 44-47). Kostja väidete järgi jäi kokkulepe sõlmimata ning seega ei tulene tööde tegemise tähtajad nimetatud dokumendist. Maakohus asus seisukohale, et kostja kiri ja selle lisa kujutasid endast ettepanekut lepingueelsete läbirääkimiste protsessis, mille eesmärk oli sõlmida hankelepingu lisa, kuid lisa sõlmimiseni ei jõutud (otsuse p 32). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja tahet sõlmida kostja poolt saadetud tööde tegemise tähtaegade kokkulepe (enne kostja poolt lepingu taganemist) asjast ei nähtu.
8(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798
45.Maakohtus avaldas hageja, et juhul, kui kostja hinnangul pooled lisatöödes ning tööde teostamise tähtaegades kokkuleppele ei jõudnud, siis pole kokku lepitud ka vaidlusaluste tööde teostamises ning seetõttu ei saanud kostja nende tööde üleandmist nõuda, veel enam üle andmata jätmist ette heita (I kd, tlk 150, p 4.4). Apellatsioonkaebuses ei ole hageja ette heitnud, et maakohus jättis poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused, eelkõige osas, mis puudutab kokkulepet täiendavate tööde tegemiseks, hindamata. Apellatsioonkaebuse väidetest nähtub läbivalt, et vaidlustatakse tööde tegemise tähtaegade kokkuleppeid ja tähtaegade kohast teavitamist, kuid mitte seda, kas mingite tööde tegemise kohta oli kokkulepe saavutatud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
46.Poolte vahel sõlmitud hankelepingu (I kd, lk 8jj) p 1.4 järgi töövõtja kohustub käesoleva lepinguga osutama tellijale tarkvaraarenduse teenuseid alates lepingu sõlmimisest kuni uue registrisüsteemi valmimiseni (eeldatav aeg 31.12.2015). Seega leppisid pooled kokku, et hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse üldosa p 1 järgne töö tegemise tähtaeg oli eeldatavalt 31.12.2015. Kostja väide, et tööde valmimise tähtajaks oli 01.07.2015, on põhjendamatu. Asjaolu, et 26.05.2015 koosolekul (I kd, tlk 123) avaldas kostja, et soovib tööde tegemise tähtaega lühendada, ei tõenda poolte kokkulepet tööde valmimise kohta 01. juuliks 2015. Hageja on viidatud koosoleku protokolli kohaselt väljendanud sõnaselgelt, et tema tähtaja varasemaks muutmiseks nõusolekut ei anna.
47.Kuna taganemise avalduses on viidatud taganemise põhjusena sellele, et hageja jättis osad tööd kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul tegemata ja osad tööd tegi hilinemisega, siis vaidluse lahendamiseks tuleb kõigepealt tuvastada, kas, kuidas ja milliseid tähtaegu pooled konkreetsete tööde tegemiseks kokku leppisid, kas ja millal hageja poolt tehtud töö valmis ning kas hageja poolt tehtud tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks.
48.Poolte vahel sõlmitud hankelepingu p 3.3 järgi töövõtja teostab töid, andes neid tellijale üle etappide kaupa vastavalt poolte vahel tellija projektihalduskeskkonnas RedMine kokkulepitud tööde ajagraafikule, p 3.4 järgi töövõtja poolt tellijale üleandmiseks valmis tööd paneb töövõtja tellija versiooni halduskeskkonda GIT vastavalt EIS versiooni halduse korrale. Tööde vastuvõtmine tellija poolt toimub tellija projektihalduskeskkonnas RedMine. Hankelepingu p 3.5 järgi kirjeldused teostatud tööde ja võimalike paranduste kohta märgib töövõtja tellija projektihalduskeskkonda RedMine vastavalt tellija projektihalduskorrale.
49.Apellatsioonkaebuse vastuses on kostja esile toonud, et projekti haldamise keskkonnaks lepiti poolte vahel kokku projektihalduskeskkond RedMine (edaspidi ka vaid RedMine). RedMines kirjeldas kostja hagejale kõik teostatavad tööd, täpsustati ülesande püstitusi, esitati ja vastati tekkinud küsimustele, anti tööd üle testimiseks, anti tagasisidet testimise tulemuste kohta ning kirjeldati tekkinud probleeme, anti luba tööde viimiseks järgmistesse valmimise etappidesse (alpha>staging, staging>master), anti teada kui kood (ehk tulemus) on koodihoidlas github.vcom/internetitee viidud järgmisse valmimise etappi. Samas keskkonnas võeti tööd ka lõplikult vastu. Kostja tõi esile, et tööde üleandmise esmasteks testideks koopeeris hageja koodi koodihoidla github.com/internetee harusse alpha, lisas kopeerimisel kommentaariks (commit message) arenduse aluseks oleva projektihalduskeskkonna RedMine tööpileti viite, paigaldas koodi oma testkeskkonda, märkis projektihalduskeskkonnas RedMine tööpileti olekuks (staatus) in alpha,
9(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 määrates tööpileti vastutajaks kostja projektijuhi ja vajadusel lisaks ka piletisse kommentaari, mida testimisel tuleks kostjal tähele panna. Ringkonnakohus osutab, et asja materjalidele lisatud RedMine väljavõtete järgi kostja taganemisavalduses märgitud tööpiletite puhul kostja ja hageja vahel kostja väidetud määral suhtlust ei toimunud.
50.Asja materjalidest nähtub seoses tööde teostamise tähtaegade määramisega järgnev. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2541 „Directo liidestus“ esmaseks tähtajaks oli projektihalduskeskkonnas RedMine märgitud 17.05.2015. Maakohtu seisukohaga tuleb nõustuda, sest selline tähtaeg on RedMines märgitud (II kd, tlk 22), hoolimata sellest, et tööpileti alguskuupäevaks (start date) on märgitud kuupäev 27.08.2015. Maakohus leidis, et 12.08.2015 toimunud sprindi koosolekul lepiti kokku töö tegemine tähtajaga 19.08.2015. Ringkonnakohus leiab, et selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Tähtajad tuli määrata RedMines, kuid töö teostamise tähtaja kohta (due date) kirje puudub. Tööpileti #2541 osas täiendava tähtaja määramine puudutab vaid kostja kirjet, et töö ei ole tähtaegselt teostatud. EIS (st kostja) annab töö teostamiseks täiendava tähtaja, milleks on 16.09.2015 (II kd, tlk 22 pöördel). Hageja on kostja kirjale täiendava tähtaja kohta vastanud, et täiendav tähtaeg on määratud hagejaga kooskõlastamata ning kuna kostja lükkas sprindi koosoleku edasi, polnud võimalik töid üle anda (II kd, tlk 23).
51.Maakohus tuvastas, et tööpileti #2892 „Registripidaja: ettemaksu e-arved directosse“ osas lepiti töö teostamine kokku 26.08.2015 sprindi koosolekul tähtajaga 02.09.2015, kuid tööd üle ei antud. Maakohus ei ole osutanud, millisest tõendist tulenevalt ta nimetatud tähtaja tuvastas. Tööpileti #2892 RedMine väljatrükist ei nähtu, milline oli kostja jaoks töö tegemise tähtaeg (II kd, tlk 24). Töö algusajaks on märgitud 27.08.2015, valmimise tähtaja real märge puudub. Küll nähtub väljatrükist kostja teade, et töö ei ole tähtaegselt teostatud. EIS annab töö teostamiseks täiendava tähtaja, milleks on 16.09.2015. Hageja on kostja kirjale täiendava tähtaja kohta vastanud, et täiendav tähtaeg on määratud hagejaga kooskõlastamata ning kuna kostja lükkas sprindi koosoleku edasi, polnud võimalik töid üle anda (II kd, tlk 23).
52.Maakohus tuvastas, et tööpileti #2537 „Registrar – pangalinkide abil tasumine“ osas lepiti töö teostamise tähtajaks kokku 27.05.2015. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtu tuvastatuga nõustuda, kuna nimetatu nähtub tööpileti #2537 RedMine väljatrükist (II kd, tlk 25). Samuti nähtub nimetatust, et töö teostamise tähtaega on pikendatud kuni 10.06.2015 ja seejärel kuni 12.08.2015. Kuupäev 16.09.2015 on antud töö teostamise täiendava tähtajana. Antud tööpileti puhul on alguskuupäevaks märgitud 24.04.2015 ja valmimise kuupäevaks 16.09.2015. Hageja on kostja kirjale täiendava tähtaja kohta vastanud, et täiendav tähtaeg on määratud hagejaga kooskõlastamata ning kuna kostja lükkas sprindi koosoleku edasi, polnud võimalik töid üle anda. Samuti on hageja viidanud, et registrar ja registripidaja ootavad kostjapoolset lepingut.
53.Maakohus tuvastas, et tööpileti #2767 „Registrisüsteemi logid“ alusel töö teostamine lepiti kokku 29.07.2015 toimunud sprindi koosolekul tähtajaga 12.08.2015. Mille alusel maakohus seda tuvastas, et tähtaeg määrati 29.07.2015 toimunud sprindi koosolekul, asjast ei nähtu. Tööpileti #2767 RedMine väljatrükist (II kd, tlk 26) nähtub, et töö alustamise kuupäevaks on märgitud 22.08.2014 ning valmimise tähtajaks 12.08.2015. Nimetatud väljatrükist nähtub küll see, et kostja on andnud hagejale täiendava tähtaja kuni 16.09.2015. Hageja on kostja kirjale täiendava tähtaja kohta vastanud, et tähtaeg on määratud hagejaga kooskõlastamata ning kuna kostja lükkas sprindi koosoleku edasi, polnud võimalik töid üle anda
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798
54.Maakohus tuvastas, et tööpileti #2693 „Vana andmebaasi history import“ alusel töö teostamine lepiti kokku 22.07.2015 toimunud sprindi koosolekul tähtajaga 29.07.2015. Mille alusel maakohus tuvastas, et tähtaeg määrati 22.07.2015 toimunud sprindi koosolekul, asjast ei nähtu. Küll nähtub tööpileti #2693 RedMine väljatrükist (II kd, tlk 8 jj), et töö teostamise alguseks on märgitud 10.06.2014 ning valmimise tähtajaks 29.07.2015. RedMine väljatrüki kohaselt ei ole hagejale täiendavat tähtaega antud, kuid maakohus osutas, et kostja andis täiendava tähtaja 19.08.2015 sprindi koosolekul, kus pooled leppisid kokku, et lõpetatakse kõik 19.08.2016 seisuga „In sprint“ staatuses olevad piletid, sh #2693. RedMine väljatrükist ei nähtu samas, et tööpilet #2693 oleks olnud „In sprint“ staatuses. RedMine väljatrüki esimese lehe kohaselt oli nimetatud tööpilet staatuses “Started“.
55.Maakohus tuvastas, et tööpileti #2421 „Kontakti objektide ajalugu“ alusel töö teostamine lepiti kokku 26.08.2015 toimunud sprindi koosolekul tähtajaga 02.09.2015. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja määramist 26.08.2015 toimunud sprindi koosolekul asjas ei nähtu. Küll nähtub tööpileti #2421 RedMine väljatrükist (II kd, tlk 17), et töö alguskuupäevaks on märgitud 10.03.2015 ning töö tegemise tähtajaks 17.05.2015. Seejärel puuduvad edasiselt sisestatud tähtajad, kuid RedMine väljatrüki kohaselt on antud täiendavaid töökirjelduse selgitusi.
56.Maakohus tuvastas, et tööpileti #2825 „Admin:objektide otsing arhiveeritud objektide hulgast“ alusel töö teostamine lepiti kokku 09.09.2015 tähtajaga 16.09.2015, kuid töid tähtaegselt üle ei antud. RedMine väljatrüki kohaselt (II kd, tlk 18) on tööpileti #2852 alguskuupäevaks märgitud 09.08.2015, töö valmimise kuupäevaks 02.09.2015.
57.Maakohus tuvastas, et tööpileti #2623 „EPP kustutamine“ alusel töö tegemine lepiti kokku 09.09.2015 tähtajaga 16.09.2015. RedMine väljatrüki järgi (II kd, tlk 19) on tööpileti #2623 alguskuupäevaks märgitud 17.05.2015 ja töö valmimise tähtajaks 16.09.2015. Lisaks nähtub asja materjalidest, et 08.09.2015 tegi kostja hagejale ettepaneku võtta 09.07-16.07 sprindiks töösse tööpilet #2623 (I kd, tlk 165).
58.Maakohus tuvastas, et tööpileti #2834 „Ident tüüpide hulgas asendada tüüp bic tüübiga org – Registry-Tracker“ alusel töö teostamine lepiti kokku 19.08.2015 toimunud sprindi koosolekul tähtajaga 02.09.2015. RedMine väljatrükist (II kd, tlk 21) nähtub, et tööpileti #2834 alguskuupäevaks on 03.08.2015 ning valmimise kuupäevaks 16.09.2015. Samuti nähtub RedMine väljatrükist, et EIS annab töö teostamiseks täiendava tähtaja, milleks on 16.09.2015. Hageja vastas kostja kirjale täiendava tähtaja kohta, et töid ei saanud üle anda, kuna kostja lükkas sprindi koosoleku edasi.
59.Eeltoodust nähtub, et tähtaegade määramine RedMines ei toimunud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 3.3. Samas nähtub RedMine väljatrükkidest, et kostja taganemisavalduses esile toodud tööpiletite #2541, #2892, #2537, #2767 osas on kostja hagejale töö teostamiseks täiendava tähtaja andnud.
60.Nagu eelpool esile toodud, olid tööde teostamise tähtajad erinevad, kuid viimane tähtaeg tööde teostamiseks oli kostja poolt määratud 16.09.2017.
61.Asjatundja KT (Nyrk Solutions OÜ) arvamuse järgi: -Tööpiletiga #2537 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on kättesaadavad alates 10.04.2015 (I kd, tlk 185) ning kostja poolt on tööd vastu võetud. -Tööpiletiga #2767 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd, sealhulgas alampiletite tööd on kättesaadavad olnud vahemikus 13.01.201526.08.2015 (I kd, tlk 186-188) ning kostja poolt on tööd vastu võetud. -Tööpiletiga #2421 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on kättesaadavad olnud 16.04.2015 (I kd, tlk 188) ning kostja poolt on tööd vastu võetud.
11(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 -Tööpiletiga #2825 tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on kättesaadavad olnud 27.08.2015 (I kd, tlk 186) ning kostja poolt on tööd vastu võetud. -Tööpiletiga #2623 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on kättesaadavad olnud vahemikus 10.06.2015-10.09.2015 (I kd, tlk 190-191) ning kostja poolt on tööd vastu võetud. -Tööpiletiga #2834 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on kättesaadavad olnud alates 17.09.2015 (I kd, tlk 189) ning kostja poolt on tööd vastu võetud. -Tööpiletiga #2541 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on kättesaadavad alates 25.08.2015 (I kd, tlk 189), kuid kostja poolt ei ole töid vastu võetud. -Tööpiletiga #2892 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on kättesaadavad alates 04.09.2015 (I kd, tlk 189), kuid kostja poolt ei ole töid vastu võetud. -Tööpiletiga #2693 seotud tööd Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master) ning tööd on kättesaadavad olnud alates 12.08.2015 (I kd, tlk 188) ning kostja poolt on tööd vastu võetud.
62.30.01.2016 toimunud istungil avaldas kostja nõustaja TV, et andmehoidla on kostja poolt vaadates üks, gitlab.com ja, et masterharu viitab valmis toodangule, mida kostja saab tootmisse võtta. Käesolevale asjale lisatud asjatundja arvamusest nähtub, et kõik taganemisavalduses märgitud tööpiletite alusel tehtud tööd (va tööpiletid #2541 ja #2892) asuvad nii hageja hoidlas kui ka kostja hoidlas (kostja väidetest nähtuvalt oli hoidla https://githb.com/intrenetee poolte poolt tööde edastamiseks kokku lepitud) ning, et tööpiletite järgsed tööd on kostja tarkvarahoidla peaharus (master), mis tähendab, et tööd on kostja poolt vastu võetud. Asjatundja arvamusega, et kostja on tööd vastu võtnud, haakub kostja enda poolt väljendatu, et vaid kostja ise sai töid kostja andmehoidla master harusse tõsta (seda kinnitas täiendavalt 30.01.2016 toimunud istungil ka kostja nõustaja TV). Antud asjaoludest tuleb järeldada, et kostja on tööde kopeerimisega oma hoidla master harusse tööd vastu võtnud. Asjas puuduvad asjakohased märked valmimise etappide kohta RedMines, kuid see ei välista seda, et tööd on vastu võetud. Asjaolu, et kostja jättis tööde vastuvõtmise RedMines kirjendamata, ei lükka ümber seda, et ta on asjatundja arvamuses viidatud tööpiletite järgsed tööd vastu võtnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt on kostja andmehoidla masterharus tööd, mis on tehtud teise töövõtja poolt, on täielikult tõendamata. Asjatundja arvamuses on viidatud nii hageja kui ka kostja andmehoidlas paiknevate tööde aadressidele. Kostjal olnuks hõlpsasti võimalik tõendada, et erinevates andmehoidlates asuvad tööd ei ole samad.
63.VÕS § 76 lg 4 järgi kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Poolte vahel sõlmitud hankelepingu p 3.8. sätestas tellijale õiguse jätta töö vastu võtmata juhul, kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud töös vigu, puudusi või muid lepingutingimustele mittevastavusi. Kuna kostja pole eelpool esiletoodud tööde osas puuduste olemasolule tuginenud, tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt vastuvõetud töödes mittevastavusi ei esinenud.
64.Kostja poolt vastuvõetud tööd olid taganemisavalduse tegemise ajaks hageja poolt asja materjalidest nähtuvalt valminud ning vaid üks töödest, st tööpileti #2834 järgne töö oli kättesaadav alates 17.09.2015. Siiski on ka selle tööpileti alusel tehtud töö
12(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 kostja poolt vastu võetud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et 27.09.2015 taganemisavalduses sisalduv seisukoht, et tööpiletite #2537 ja #2767 järgsed tööd on tegemata, põhjendatud ei ole. Kuna tööpileti #2825 järgsete tööde tegemise tähtajaks oli RedMines märgitud 02.09.2015, tööpileti #2421 puhul 17.05.2015, tööpileti #2623 puhul 16.09.2015, kuid asjatundja arvamuse järgi oli töö selleks ajaks valminud ning kostja poolt vastu võetud, siis nimetatud tööpiletite töödega seonduv taganemise aluseks olla ei saanud.
65.Põhjendatud on siiski taganemisavalduses esitatud väide, et osad tööd on üle antud hilinenult, mistõttu võib eeldada, et hageja ei täida ka edaspidi lepingust tulenevaid töid tähtaegselt. Nimelt nähtub RedMine väljatrükist, et korduvalt on edasi lükatud tööpileti #2693 järgsete tööde teostamise tähtaega. Asja materjalidest ei nähtu konkreetseid tõendeid, et tööde tegemine lükkus edasi kostjast tulenevatel põhjustel.
66.Asjatundja arvamuse järgi on tööpiletite #2541 ja #2892 tööd olnud kättesaadavad vastavalt alates 25.08.2015 ja 04.09.2015, kuid kostja poolt ei ole töid vastu võetud. RedMine väljatrüki kohaselt oli tööpileti #2541 järgsete tööde valmimise tähtajaks määratud 17.05.2015 ja tööpileti #2892 järgsete tööde valmimise tähtajaks märgitud 16.09.2015 (see tähtaeg anti ühtlasi ka täiendava tähtajana). Kostja andis nimetatud tööpiletite järgse töö üleandmiseks tähtaja RedMines. Kuna hageja vastas täiendava tähtaja andmisele kirjalikult, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja oli täiendava tähtaja määramisest teadlik. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates apellatsioonkaebuse väited, et täiendava tähtaja andmises oleksid pidanud pooled kokku leppima ja/või täiendav tähtaeg oleks tulnud saata e-kirjaga 21 päevase etteteatamise tähtajaga. Lepingu rikkumisel täiendava tähtaja andmise eesmärgiks on anda mh võlgnikule viimane võimalus teha hilinenud sooritus. Seetõttu ei määrata täiendavat tähtaega üldjuhul kokkuleppeliselt. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks teha järelduse, et kostja poolt antud täiendav tähtaeg ei olnud mõistliku pikkusega.
67.Kuna tööpiletite #2541 ja #2892 järgseid töid ei ole kostja vastu võtnud ning ei ole järgitud ka poolte vahel lepingus sätestatud tööde üleandmise korda, st tellijale üleandmine etappide kaupa, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt esines lepingust taganemiseks materiaalne alus VÕS § 116 lg 1, lg 2 p-dest 4-5 juhindudes. Kuna tööpiletite #2541 ja #2892 järgse töö vastuvõtmine kostja poolt tõendamist ei leidnud, oli hageja kohustuseks tõendada, et vastavalt alates 25.08.2015 ja 04.09.2015 andmehoidlasse ülespandud tööd vastavad kokkulepitule ning kostja on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Seda hageja tõendanud ei ole. Õige on hageja seisukoht, et tööpileti #2892 järgsete tööde valmimise tähtajaks märgitud 16.09.2015 ei saa olla täiendav tähtaeg VÕS § 114 mõttes, sest esialgset töö valmimise tähtaega asjast ei nähtu. Samas ei ole hageja tõendanud tööpiletite #2693 ja #2892 järgsete tööde üleandmist määratud tähtajaks. Kostja on taganemisavalduses esile toonud, et lepingust taganemise põhjuseks oli kokkulepitud tähtaegadel tööde, sh ka tööde, mille tegemiseks andis kostja täiendava tähtaja, tegemata jätmine, mistõttu annavad need asjaolud põhjuse eeldada, et hageja ei täida ka edaspidi hankelepingust tulenevaid kohustusi.
68.Hageja on avaldanud, et ta ei saanud töid üle anda, kuna selleks planeeritud sprindi koosolek lükkus edasi. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht, mille järgi ei toimunud sprindi koosolekutel tööde üleandmist. Ringkonnakohus
13(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 osutab, et poolte vahel sõlmitud lepingu järgi tuli valmis tööd üles panna andmehoidlasse, seega ei saanud tööde vastuvõtmist sprindi koosolekul toimuda. Võimalik arutelu tehtud tööde osas ja suhtlus esinevate probleemide kõrvaldamiseks sprindi koosolekul ei asenda vajadust nõuetekohaselt tehtud tööd üleandmiseks valmis panna.
69.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu lõppjäreldus kostja lepingust taganemise kehtivuse kohta on põhjendatud.
70.Asjas nõudis hageja ka kostjalt tehtud tööde eest 3 222 eurot. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja on seisukohal, et kostja 04.12.2015 kiri (I kd, tlk 102-104), milles kostja tunnistab võlga arve nr 1207 järgi summas 2 111,25 eurot ja tööpileti #2881 järgset võlga summas 93,75 eurot, tõendavad tema nõude põhjendatust. Maakohus leidis, et kuna kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning hageja ei ole tõendanud tööde tegemist, siis ei ole hageja rahaline nõue põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
71.Kostja 04.12.2015 kiri sisaldab kompromissettepanekut poolte võlgnevuste tasaarvestamiseks. Kuigi ka nimetatud kiri on tõendiks selle kohta, et kostjal võib olla võlgnevus tehtud tööde eest, ei tõenda see antud juhul veenvalt hageja nõude põhjendatust. Ringkonnakohus osutab, et kompromissi sõlmimise ettepaneku tegemise eesmärgiks on õigusrahu saavutamine poolte vahel ning pooled teevad järeleandmisi enda huvide kaitsel, et kompromissi sõlmimine õnnestuks. Seetõttu ei saa vaid kiri, milles sisaldub ettepanek kompromissi sõlmimiseks ja võlausaldaja poolt esitatud arve olla piisavalt veenvad tõendid hageja nõude tõendamiseks. Asjas on esitatud ka kostja 27.10.2015 kiri (I kd, tlk 195-196), milles kostja teatab hagejale et võtab teatud tööde lähtekoodid üle. 04.12.2015 kirjas (tlk 137) toob kostja esile, milliseid lähtekoode kostja 27.10.2015 kirjaga silmas pidas. Nagu nähtub, oli tegemist suuremas osas töödega, mida kostja arvates tehti garantiitööde korras. Kuna kostja kompromissettepanekust ei ole võimalik tuvastada, milliseid töid ja millises mahus ta arvel 1207 aktsepteeris ning kas tööd olid tehtud nõuetekohaselt, ei saa hageja poolt esitatud tõendid olla ka seetõttu piisavalt veenvad tema rahalise nõude tõendamiseks. Menetluses vaidles kostja hageja rahalisele nõudele vastu ning sellest tulenevalt oli hageja kohustus tõendada, et ta on arvel nr 1207 märgitud tööd nõuetekohaselt teinud ning kostja on need vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks. Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud.
72.Hageja esitas 07.12.2017 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et TsMS § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-3798 Menetluskulude jaotus
73.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
74.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema kulud lepingulise esitaja poolt osutatud õigusteenuse tasust kokku summas 1500 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise kulu (kõik kokku 11 tundi), tunnihinnaga 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud summas 1500 + istungi kulu 150 eurot on põhjendatud ja mõistlikud. Kuigi tunnihind on keskmisest mõistlikust (mis Riigikohtu seisukoha järgi moodustab 120-140 eurot) tasust mõnevõrra kõrgem, leiab ringkonnakohus, et vaidluse spetsiifikat arvestades ei ole see ülemäära suur. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.