Kohus Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende
Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasi 2-17-8114 15.12.2017, Tallinn Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen RM hagi MN vastu kinnistule servituudi seadmiseks Pärnu Maakohtu 03.10.2017 määrus MN määruskaebus Hageja (vastustaja): RM (isikukood XXXXXXXXXXX
vandeadvokaat Martin Pärn (e-post: XXX ) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.MN määruskaebus rahuldada.
2.Pärnu Maakohtu 03.10.2017 määrus tühistada. Teha uus määrus, millega rahuldada MN kaja Pärnu Maakohtu 20.07.2017 tagaseljaotsuse peale, taastada tsiviilasja menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Tagastada MN-le kajalt tasutud kautsjon summas 100 eurot ning tasuda see Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS-s Swedbank.
5.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (TsMS § 417 lg 4 lause 2). Asjaolud
1.24.05.2017 esitas RM (hageja) Pärnu Maakohtule hagi MN (kostja) vastu kinnistule servituudi seadmiseks ligipääsuks oma kinnistule registriosa number 29307237 läbi naaberkinnistu (katastriüksus 66904:003:0193).
2.06.06.2017 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ning toimetas selle kostjale kätte 03.07.2017. Lähtuvalt 06.06.2017 määrusest pidi kostja hagile vastama hiljemalt 17.07.2017.
3.Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega teatanud maakohtule mõjuvast põhjusest, mis takistanuks tal hagile vastamast.
4.20.07.2017 tagaseljaotsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ning kohustas kostjat andma nõusoleku Kasetuka kinnistu (registriosa nr 30006837, katastritunnus
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-8114 66904:003:0193) koormamiseks teeservituudiga R.R kinnistu (registriosa nr 2930737, katastritunnus 66904:003:0194) igakordse omaniku kasuks, mille sisuks on R.R kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada 40 ruutmeetri suurust maa-ala Kasetuka kinnistust juurdepääsuna oma kinnisasjale tähtajatult ja tasuta. Viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend asendas kostja nõusolekut teeservituudi seadmiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 75 eurot. 5. 21.08.2017 esitas kostja Pärnu Maakohtu 20.07.2017 tagaseljaotsusele kaja.
6.13.09.2017 määrusega jättis Pärnu Maakohus kaja käiguta ja andis kostjale määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks ja kautsjoni tasumiseks tähtaja 14 päeva.
7.28.09.2017 esitas kostja kohtule täpsustatud kaja ja avalduse menetluse taastamiseks, vastuse hagile ning tõendi kautsjoni tasumise kohta. Kaja kohaselt oli kostja haiguslehel 21.06.2017-11.07.2017, seega oli kostja talle antud vastamistähtajast 8 päeva haige. Peamine põhjus, miks kostjal jäi hagile vastamata oli see, et kostja elukaaslane PR olid ajavahemikul 03.07.2017-21.07.2017 haige ja kostja pidi laste eest hoolitsema üksinda. Peres kasvab 3-aastane tütar ja 10-aastane raske liitpuudega poeg. 24.05.2017-25.05.2017 viibis poeg kiirabi poolt viiduna haiglas seoses XXX ning pidi järgnevatel kuudel olema eriti tähelepaneliku järelevalve all. Kostja on mõistlik inimene ja sai aru, et hagile tuleb tähtaegselt vastata, kuid kostja oli enda ja naise haigestumisest tulenevalt laste eest hoolitsemisega niivõrd hõivatud ja koormatud, et kõik muu ununes. Kostja loodab, et see on inimlikust aspektist mõistetav. Kostja tahe ei olnud hagis esitatud faktilisi väiteid omaks võtta. Kostjale teadaolevalt ei pruugi hageja soovitud juurdepääsutee asukoht olla liiklusohutuse seisukohalt aktsepteeritav. Kostja hinnangul oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui tema poolt esiletoodud asjaolusid arvesse võttes ei oleks tal võimalust tema kinnistut tähtajatult puudutavas vaidluses sisuliselt ja reaalselt osaleda. Kostja märgib, et menetluse taastamise korral on täiesti reaalne lõpetada vaidlus kompromisslepingu sõlmimisega. Kostja taotleb menetluse taastamist ja palub kohtul kaaluda võimalust kautsjoni tagastamiseks TsMS § 149 lg 5l alusel. Maakohtu määrus
8.Pärnu Maakohus jättis 03.10.2017 määrusega tsiviilasja menetluse taastamata ning arvas tasutud kautsjoni summas 100 eurot riigi tuludesse.
9.Määruse põhjenduste kohaselt võib kostja TsMS § 415 lg 1 järgi esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.
10.Kostja väidab, et oli haiguslehel 21.06.-11.07.2017. Taotlusele lisatud ambulatoorne epikriis kinnitab, et kostja perearsti poolt fikseeritud haigusjuhtum kestis 21.06. 11.07.2017, ei kinnita aga seda, et kostja oli haiguslehel. Epikriisi kohaselt diagnoositi kostjal XXX. Kostja elukaaslane on olnud haiguslehel 03.07.- 21.07.2017. Tõendit elukaaslase diagnoosi kohta lisatud ei ole. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusega nr 1193705 on tõendatud, et RN-l (sünd XX.XX.XXXX) on raske puue ja ta vajab kõikides igapäevatoimingutes kõrvalabi.
11.Kohtu hinnangul puudub kostjal mõjuv põhjus hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks ja eelkõige sellest teatamata jätmiseks. Kostja oli haige 14-st vastamiseks antud päevast kaheksa. Seega oli ta kuue päeva ulatuses terve ja suuteline kohtule vastama või oma suutmatusest tähtaegselt vastata e-posti või telefoni teel kohtule teatama või leidma
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-8114 endale esindaja, kes vajadusel oleks taotlenud tähtaja pikendamist. Elukaaslase haigestumine ja koduse töökoormuse langemine kostja õlule oli kahtlemata häiriv, kuid võimaldanuks e-posti või telefoni paari minuti jooksul kasutada. Haigekassa väljatrükist nähtub, et kostja elukaaslane töötab. Seega on raskelt haige poja ja väikese tütre eest hoolitsemine korraldatud peres ka kolmandate isikute abil. Kuna isiklik osalemine teeservituudi seadmise otsustamisel on kostjale väidetavalt tähtis, on arusaamatu, et tema vastu esitatud hagile vastamine lihtsalt ununes.
12.Kohus märgib ka seda, et kostja vastuväited hagile on esitatud kujul otsitud ja ilmselt põhjendamatud. Hagist nähtuvalt on praegune olukord, et mahasõit avalikule teele on R.R ja Kasetuka kinnistutel ühine, tingitud eelkõige Maanteeameti nõudest mitte koormata antud teelõiku rohkete mahasõitudega. Kostja ei selgita, millel põhineb tema arvamus, et olemasoleva juurdepääsutee asukoht ei ole Maanteeameti arvates lubatav ja võib mitte vastata elektrivõrgu kaitsevööndi nõuetele. Juurdepääsutee rajamine ilma nimetatud asutuste kooskõlastusteta ei oleks olnud võimalik. Servituudi seadmine juba olemasolevale teele ei saa kahjustada OÜ Jaotusvõrk õigusi.
13.Kuna kostjal puudub hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus, jätab kohus menetluse taastamata. Määruskaebus
14.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning tsiviilasja menetlus taastada.
15.Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus tagaseljaotsust tehes TsMS § 407 lg 1, § 407 lg 6, § 439 sätestatut. Maakohus oleks pidanud jätma hagi tagaseljaotsusega rahuldamata.
16.Hageja nõue oli sedavõrd ebaselge, et selliselt sõnastatud nõude osas pidanuks kohus andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 24.05.2017 hagiavalduses on hageja oma nõudeks teatanud, et soovib kohtuotsust XXX, R.R (reg. nr 2930737) tee-servituudi seadmiseks. Eeltoodud nõude sõnastusest võib allakirjutanu hinnangul aru saada, et hageja soovib servituudi seadmist hoopis R.R kinnistule. 01.06.2017 seletuskirjas/täpsustuses ei ole hageja samuti esitanud korrektset ja arusaadavat nõuet, vaid on märkinud nõude osas järgmist: „Palun austatud kohtul välja pakkuda omapoolne/erapooletu lahendus reaalservituudi seadmiseks.“ Seega ei olnud hageja nõue formuleeritud kooskõlas TsMS §-ga 363 lg 1 p 1, sest puudus selgelt väljendatud nõue. 01.06.2017 seletuskiri/täpsustus on hageja poolt allkirjastamata.
17.Tagaseljaotsuses formuleeris kohus hageja nõude hageja eest, mis on lubamatu. Hageja ei esitanud nõuet tuvastada kostja nõusoleku andmise kohustust. Maakohus on tagaseljaotsust tehes ületanud hageja nõude piire. Hagiavalduses ja selle täienduses hageja sellist nõuet TsÜS § 68 lg 5 alusel ei esitanud ning seega on kohus teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud.
18.Otsuse resolutsioonist ei nähtu, et otsusele oleks lisatud servituudi seadmisega seotud tee plaan, mille hageja hagiavaldusele lisas. See võib otsuse jõustumise korral tekitada poolte vahel vaidluse.
19.Kostja jääb kõigi kajas esitatud selgituste ja põhistuste juurde ning palub lugeda, et hagile vastamata jätmiseks esines ka mõjuv põhjus. Kostja ei nõustu kohtu määruses esitatud põhjendustega kaja rahuldamata jätmise osas. Kostja pole väitnud, et ta polnud suuteline kohtule vastama või oma suutmatusest tähtaegselt vastata e-posti või telefoni teel või leidma endale esindaja, kes vajadusel oleks taotlenud tähtaja pikendamist. Kostja selgitas kajas, et hagile vastamata jätmise tingis erinevate tema jaoks raskete asjaolude
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-8114 kokkusattumine, mille tõttu ta unustas kohtu antud korralduse täitmise. Niisamuti ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, mille kohaselt on tema vastuväited hagile esitatud kujul otsitud ja ilmselt põhjendamatud ning juurdepääsutee rajamine ilma nimetatud asutuste (Maanteeamet ja OÜ Jaotusvõrk) kooskõlastusteta ei oleks olnud võimalik. Menetluse edasine käik
20.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus hagejalt vastust.
21.Hageja leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on õige.
22.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
23.Tallinna Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
24.Hageja ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Kostja leidis täiendavalt, et maakohus ei oleks hageja nõuet tohtinud läbi vaadata hagimenetluses, vaid TsMS § 618l alusel hagita menetluses. Ka tegi maakohus tagaseljaotsuse kirjalikus menetluses ega arutanud asja pooltega suuliselt TsMS § 6184 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu põhjendused
25.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 3 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
26.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et käesoleval juhul ei tohtinud maakohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
27.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
28.TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
29.Seega on tagaseljaotsuse tegemise peamiseks eelduseks see, kas hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud.
30.Seoses tagaseljaotsuse tegemisega on Riigikohus selgitanud, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida. Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-13, p 13). Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (TsMS § 407 lg 6). Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-8114 seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-17, p 16).
31.Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks hageja nõude õiguslikku põhjendatust kontrollinud. Vastasel korral oleks maakohus pidanud hagi rahuldamata jätma.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule hagi sooviga seada teeservituut. Sealjuures on hageja hagi alusena välja toonud, et teeservituudi soovib seada XXX, R.R (eg.nr 2930737) ligipääsuks oma kinnistule (66904:003:0194), kuna vaatamata läbirääkimistele naaberkinnistu (66904:003:0193) omaniku MN-ga kokkuleppele saada ei õnnestu. Hagi esemeks on hageja märkinud, et soovib kohtuotsust XXX, R.R (eg.nr 2930737) teeservituudi seadmiseks (tlk 2).
33.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohtule esitatud hagiavaldusest ei nähtu hageja selge nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1). Hageja ei ole välja toonud servituudi teostamise viisi ja tingimusi, teeservituudi asukohta ja ala suurust. Lisaks ei selgu faktiliste asjaolude (TsMS § 363 lg 1 p 2) kirjeldusest, kas tegemist on hageja kinnistule ainuvõimaliku ligipääsuga ja millistel elulistel asjaoludel kuuluks hagi rahuldamisele.
34.Hageja poolt maakohtule 01.06.2017 esitatud allkirjastamata ja seaduse nõuetele (TsMS § 338 lg 1 p 8) mittevastavas seletuskirjast-täpsustusest saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada hoopis seda, et hageja vajab juurdepääsu avalikult kasutatavale RaplaJärvakandi maanteele (tlk 16).
35.Seega ei ole üheselt selge, kas hageja on soovinud reaalservituudi seadmist AÕS § 172 alusel või juurdepääsu avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 alusel. Sõltuvalt esitatud nõudest on tegemist kas hagimenetluse või hagita menetlusega tulenevalt TsMS § 618l jj.
36.Lisaks ei ole maakohus tähele pannud ka seda, et R.R kinnistu ei ole ainult hageja ainuomandis, vaid kuulub ühisomanikele (tlk 4). Olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel hageja kohtusse pöördus ja millise nõude menetlemist soovis, tuli maakohtul eeltoodust tulenevalt arvestada sellega, et nii AÕS § 156 kui ka § 172 kohaselt kuulub nõudeõigus kinnisasja omanikule (st käesoleval juhul R.R kinnistu ühisomanikele).
37.Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et kohtul puudub õigus hageja eest nõuet iseseisvalt formuleerida.
38.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning kohustas kostjat andma nõusoleku Kasetuka kinnistu koormamiseks teeservituudiga R.R kinnistu igakordse omaniku kasuks (tlk 27-28). Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus on menetlusse võtnud RM hagi MN vastu kinnistule servituudi seadmiseks (tlk 19).
39.Seega nõuet, mille maakohus rahuldas, kohus menetlusse võtnud ei ole. Sellist nõuet ei ole hageja ka kohtule esitanud. TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt on tegemist eraldiseisva nõudega. Maakohus on ületanud hagi piire, rikkudes TsMS § 439 sätestatud kohustust mitte teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seega ei saa kohus resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-10, p 14).
40.Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei võinud seadusest tulenevalt asjas tagaseljaotsust teha.
41.TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-8114 olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
42.Kuna ringkonnakohus leidis eespool, et tagaseljaotsust ei võinud seadusest tulenevalt teha, ei ole menetluse taastamiseks vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. Ringkonnakohus ei hinda määruskaebuse väiteid, mis on seotud mõjuvast põhjusest tingitud hagile vastamata jätmisega. Kostja kaja kuulub rahuldamisele.
43.Tsiviilasja edasisel menetlemisel tuleb maakohtul hageja nõuded välja selgitada. Sellest sõltub omakorda, kes on menetluse osapooled ning milline on asja menetluse liik. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et määruskaebusele esitatud vastusest nähtuvalt on R.R kinnistu võõrandatud 10.10.2017 ning see on taas ühisomandis (tlk 101102).
44.Seoses maakohtu poolsete menetluslike rikkumistega peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt tähelepanu juhtida ka sellele, et TsMS § 416 lg 5 kohaselt toimetab kohus kaja teistele menetlusosalistele kätte ja teatab ühtlasi, millal toimetati kätte tagaseljaotsus ja millal esitati kaja, ning määrab neile tähtaja kaja kohta seisukoha avaldamiseks. Praegusel juhul ei ole tsiviilasja toimiku materjalide põhjal ega ka kohtute infosüsteemist tuvastatav, et maakohus oleks hagejalt kajale vastust küsinud.
45.Kuigi tsiviilasja menetlus taastatakse, tuleb nõustuda ka selle määruskaebuse esitajaga märkusega, et maakohtu poolt tehtud tagaseljaotsus võinuks tekitada vaidlusi. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 20.07.2017 tagaseljaotsuse resolutsioonist ei selgu, kus Kasetuka kinnistul asub 40 m2 suurune maakohtu määratud teeservituudi ala. Kuna otsusele ei ole lisatud servituudi asukoha plaani, poleks otsus selliselt olnud täidetav.
46.Kuna määruskaebus rahuldatakse ja ringkonnakohus rahuldab kaja, tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, milles maakohus määras kautsjoni 100 eurot arvamise riigituludesse.
47.Kostja on kajas esitanud taotluse kaja rahuldamise korral kautsjon summas 100 eurot tagastada Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr EE962200221053379266 AS-s Swedbank (tlk 65). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse kautsjoni tagastamiseks TsMS § 149 lg 5 esimese lause alusel. Kolleegiumi hinnangul ei takista TsMS § 149 lg 51 kautsjoni tagastamist seetõttu, et hagi ei võinud tagaseljaotsusega rahuldada.
48.Ringkonnakohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 1), kuna tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
49.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 418 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
50.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 417 lg 4).
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-8114 /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik