Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-8114
Tsiviilasi
CC ja BB avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja nõusoleku saamiseks kinnistusregistrisse märkuse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.12.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) ja BB (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta Pärnu Maakohtu 11.12.2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
Tsiviilasi nr 2-17-8114 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.CC ja BB õiguseellane DD esitas 24.05.2017 Pärnu Maakohtule XX vastu hagiavalduse teeservituudi seadmiseks. Maakohus rahuldas 20.07.2017 tagaseljaotsusega hagi. XX esitas 21.08.2017 maakohtule otsusele kaja. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.12.2017 määrusega kaja, taastas tsiviilasja menetluse ja saatis selle menetluse jätkamiseks tagasi Pärnu Maakohtule.
2.Asja uuel läbivaatamisel lõpetas maakohus 20.02.2018 määrusega tsiviilasja menetluse, kuna kostja ei nõustunud esialgse hageja asendamisega tema eriõigusjärglastega. Kostja esitas maakohtu 20.02.2018 menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.03.2018 määrusega maakohtu määruse täies ulatuses määruskaebuse põhjendustest olenemata. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
3.Tulenevalt hageja õigusjärglaste 19.01.2018 seisukohast asendas maakohus 16.04.2018 määrusega esialgse hageja DD tema eriõigusjärglaste CC ja BB-ga ning andis neile võimaluse haginõude täpsustamiseks. 10.10.2018 vahetus maakohtus asja lahendav kohtukoosseis, misjärel alustati asja läbivaatamist algusest peale, hagita menetluses.
4.Avaldajad esitasid 02.05.2019 Pärnu Maakohtule täpsustatud avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja nõusoleku saamiseks kinnistusregistrisse märkuse kandmiseks. Avaldajad tõid esile järgmised asjaolud. Rapla maakonnas Rapla vallas Mahlamäe külas asuv Maidla kinnistu (registriosa nr 2930737) kuulub avaldajatele alates 10.10.2017. Pääs kinnistule on rajatud üle Maidla kinnistuga piirneva Kasetuka kinnistu (registriosa nr 30006837), mis on ainus olemasolev ja kasutatav juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldajad palusid määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikule kuuluva Kasetuka kinnistu.
5.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Taotletav juurdepääs riivab põhjendamatult tema omandiõigust ning juurdepääsuks peaks kasutama mõnda muud juurdepääsuteed.
6.Maakohus küsis avalduse osas 16.09.2019 kohaliku omavalitsuse seisukoha. Rapla vald (Rapla Vallavalitsuse kaudu) toetas avaldust ja märkis, et taotletav juurdepääs on ainuvõimalik, muud täiendavad võimalused puuduvad. Maakohtu määrus
7.Maakohus rahuldas 11.12.2019 määrusega avalduse ja määras Maidla kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle Kasetuka kinnistu mööda kohtumäärusele lisatud plaanil tähistatud ca 10,5 meetri pikkust ja 4,7 meetri laiust teed järgmistel tingimustel: − juurdepääs on jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga; − juurdepääs on kinnistu igakordse omaniku, tema pereliikmete, külaliste ja teiste igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute kasuks tähtajatu; − juurdepääsuõiguse tasu on 30 eurot aastas, juurdepääsutee aastaringse hoolduse ja korrashoiu kulud kannavad Maidla kinnistu omanikud.
8.Ühtlasi määras maakohus, et tähtajatu juurdepääsuõiguse kohta tuleb kinnistu registriosa numbriga 30006837 kinnistusraamatu kolmandasse jakku kanda märkus, milleks tuleb kohustada 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-8114 puudutatud isikut andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Kohtumäärus asendab puudutatud isiku vastavaid tahteavaldusi.
9.Maakohus tuvastas, et avaldajad on Maidla kinnistu omanikena alates kinnistu omandamisest 2017. aastal kasutanud juurdepääsuteena Kasetuka kinnistu kirdeserval paiknevat kõvakattega kruusateed. Kasutatud olemasolev tee on asunud samas asukohas juba 1981. ja 1989. aastal. Muud juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt kinnistule pääsemiseks puuduvad. Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 156 ja leidis, et avaldajatel on õigus nõuda juurdepääsu üle Kasetuka kinnistu, kuna läbirääkimistel ei ole õnnestunud väljakujunenud tava alusel kasutatavat juurdepääsukorda kokkuleppel vormistada. Avaldajate taotlus põhineb poolte vahel seni kindlaks määratud taval ning asjaolul, et on olemas korralik nelja meetri laiune kruusatee, mida avaldajatel on võimalik kasutada aastaringselt, täiendavaid kulutusi tegemata. Puudutatud isikul puuduvad kaalukad argumendid, mille tõttu tuleks juurdepääs määrata mujalt, kui olemasolevalt praktikas kasutatud juurdepääsuteelt. Puudutatud isik ei ole menetluses esile toonud tema huve vähem koormavaid alternatiivne. Avalduse rahuldamist toetab ka kohalik omavalitsus. Tee kasutamisest tulenev mõju puudutatud isiku kinnistule on minimaalne, mõjutades vaid ligikaudu 0,297% kinnistu pindalast.
10.Juurdepääsuõiguse mõistlikuks tasuks määras maakohus 30 eurot aastas. Kuna avaldajad puudutatud isikult juurdepääsu kandmiseks kinnistusregistrisse nõusolekut ei saanud, kohustas kohus puudutatud isikut andma kinnistusraamatusse juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks vajalikku nõusolekut.
11.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Menetluse on põhjustanud puudutatud isiku käitumine. Kohus tegi kokkuvõttes lahendi avaldajate kasuks ja määras juurdepääsu vastavalt avaldajate soovidele. Kuna avaldajad menetluskulude nimekirja ei esitanud, mõistis kohus puudutatult isikult välja üksnes riigilõivu. Määruskaebus
12.Puudutatud isik esitas 06.01.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kõik menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldajate kanda.
13.Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Maakohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluse käigus leidis kinnitust, et kinnisasja uued omanikud (avaldajad) ei teadnud kinnistu omandamise ajal nende õiguseellase poolt hagi esitamisest ega kostja suhtes tehtud tagaseljaotsusest. Avaldajad ei ole vastupidise tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Kuna avaldajad ei olnud kinnistu omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest teadlikud, siis oli puudutatud isikul õigus esitada vastuväide, et hageja on oma nõudeõiguse kaotanud. Maakohus asendas Tallinna Ringkonnakohtu poolt antud juhtnööre eirates esialgse hageja tema õigusjärglastega, mis halvendas puudutatud isiku positsiooni. Maakohus pidanuks jätma hageja asendamata ja hagi läbi vaatamata või rahuldamata, sest esialgne hageja oli oma nõudeõiguse kaotanud. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele ning kohalikule omavalitsusele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu ja märkisid, 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-8114 et väär on puudutatud isiku väide, nagu ei oleks avaldajad kinnistu omandamise ajal olnud kohtumenetlusest teadlikud. Kohalik omavalitsus määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
15.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
17.Maakohus lähtus põhjendatult AÕS § 156 lg-st 1. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 16.06.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49). Maakohus on vaidluse sisulisel lahendamisel kaalunud kinnisasjade omanike huve, analüüsides menetlusosaliste väiteid ja hinnates tõendeid. Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (ibid., p 49). Maakohus kaalumispiire ei ületanud.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Puudutatud isik leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme, asendades 16.04.2018 määrusega esialgse hageja tema õigusjärglastega. Puudutatud isiku vaatekohast pidanuks menetlus maakohtus jätkuma seniste menetlusosalistega ning (hagi)avaldus jääma seetõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
20.Ringkonnakohus puudutatud isiku etteheitega ei nõustu. TsMS § 211 lg 1 sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. TsMS § 211 lg 3 kohaselt § 211 lg-s 1 sätestatut ei kohaldata, kui asjas tehtav otsus ei kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes. TsMS § 460 lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. TsMS § 460 lg 2 alusel ei kehti otsus siiski menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest.
21.Viidatud normidest järeldub, et TsMS § 211 kohaldamise, s.o kinnisasjaga seotud vaidluse korral ei vaja kinnistu omandanud eriõigusjärglane senise poole asemel menetlusse astumiseks ei teise poole ega ka oma õiguseellase nõusolekut. Sama sätte kolmas lõige omab tähendust eeskätt olukorras, kus eriõigusjärglane menetlusse astuda ei soovi, viidates enda heausksusele TsMS § 460 mõttes. TsMS § 460 lg 2 eesmärk on kaitsta vaidlusaluse eseme omandanud eriõigusjärglast. Kui asjas tehtud lahend õigusjärglase suhtes (TsMS § 460 lg 2 eelduste täitmisel) ei kehtiks, puuduks eriõigusjärglasel kohustus menetlus üle võtta. Kui menetlust tuleks seetõttu jätkata seniste menetlusosalistega, saaks kostja esitada lg 3 teises lauses nimetatud vastuväite. 22. Antud juhul on esialgse hageja eriõigusjärglased soovinud menetlusse astuda (I kd tl 128) ega ole väitnud, et nad ei oleks olnud kinnistu omandamisel menetlusest või 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-8114 kohtuotsusest teadlikud. Vastupidiselt, avaldajad on ka vastuses määruskaebusele kinnitanud, et puudutatud isiku sellekohane väide ei vasta tõele (II kd tl 147). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjal (ega puudutatud isikul) sellises olukorras TsMS § 211 mõttest tulenevalt võimalik eriõigusjärglase menetlusse astumist takistada ega nõuda, et menetlus peaks jätkuma seniste menetlusosalistega. Hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese (TsMS § 210 lg 1). Seejuures oleks hagita menetluses menetlusse astumine kohustuslik olenemata vastaspoole taotlusest (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 13). Kolleegium märgib, et vaidlustatud määrus kehtiks käesoleval juhul avaldajate ja puudutatud isiku suhtes ka siis, kui avaldajate poolel ei oleks menetlusosaliste asendamist menetluse kestel toimunud (TsMS § 460 lg 1 esimene lause koosmõjus § 460 lg-ga 2). Seega ei halvendanud kinnistu võõrandamine menetluse kestel kuidagi puudutatud isiku positsiooni ja määruskaebuse sellekohane väide on ekslik.
23.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, sest määruskaebus jääb rahuldamata. Kuna avaldajad menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kohtuasja materjalidest määruskaebemenetluses avaldajate menetluskulusid ei nähtu, puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
24.TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.