1.Kinnitada hageja Inkasso OÜ ja kostja Stanislav Gluhovtšenko vahel kirjalikult 07.12.2017. a sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Mõlema osapoole soov on lõpetada vaidlus tsiviilasjas nr 2-17-114807;
1.2.kostja maksab hagejale põhivõla koos kõrvalnõuetega üldsummas 634,17 (kuussada kolmkümmend neli eurot 17 senti) eurot;
1.3.kostja maksab hagejale eelnimetatud summa 6 (kuue) jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest võrdsetes osades, st 105 (ükssada viis) eurot kuus, viimane summa on 109,17 (ükssada üheksa eurot 17 senti) eurot;
1.4.eelnimetatud maksed teostatakse kostja poolt iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtumääruse kättesaamisest;
1.5.kostja poolt osamakse viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt võlajääki tervikuna ning jooksvat viivist põhisummalt 550,00 eurot seaduses sätestatud päevamääraga 0,022%;
1.6.viivise summa ei või ületada põhivõla summat;
1.7.pooled lepivad kokku, et tsiviilasjas nr 2-17-114807 poolel tekkinud menetluskulud kannab kumbki pool ise;
1.8.punktides 1.2. ja 1.3. nimetatud summad tasub kostja hageja arveldusarvele nr EE142200221056302188 (AS Swedbank). Selgituses tuleb märkida tsiviilasi nr 217-114807 ja täiendavalt käesoleva lepingu allpunkt;
1.9.pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kokkuleppe sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-17-114807 käesolevas kokkuleppes sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Pärnu Maakohtul tagastada peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 62,50 (kuuskümmend kaks eurot 50 senti) eurot Inkasso OÜ arveldusarvele nr * (*).
4.Edastada määrus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusosaliste kantud menetluskulud menetluskulu kandnud poole enda kanda. Hagejale tagastatakse peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
1.Asjaolud 11.07.2017. a esitas Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Stanislav Gluhovtšenko 576,86 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2017. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik S. Gluhovtšenko esitas 15.08.2017. a nõudele vastuväite. Vastuväite esitamise tähtaja viimane päev oli 14.08.2017. a, seega oli vastuväide esitatud 1-päevase hilinemisega. 06.09.2017. a määrusega ennistati võlgniku Stanislav Gluhovtšenko avalduse alusel vastuväite esitamise tähtaeg ning 15.08.2017. a kohtule esitatud vastuväide loeti esitatuks tähtaegselt. Sama määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Inkasso OÜ nõue Stanislav Gluhovtšenko vastu 576,86 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.Hagiavaldus, menetluse käik
15.09.2017. a esitas Inkasso OÜ lepingulise esindaja vahendusel Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Stanislav Gluhovtšenko vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 550 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 34,85 eurot, jooksva viivise nõudes ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 40 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 150 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt viivised menetluskulude summalt. 25.09.2017. a määrusega Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning edastas tsiviilasja kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasja materjalid saabusid Haapsalu kohtumajja 16.10.2017. a. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavaldust 30.10.2017. a ning esitas hagiavalduse tervikteksti. Hageja tugineb nõude esitamisel 23.07.2016. a kostja väljastatud võlatunnistusele. 01.11.2017. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. 20.11.2017. a esitas kostja lepingulise esindaja vahendusel kirjaliku vastuse hagiavaldusele. 24.11.2017. a määrusega määras maakohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse ja tegi menetlusosalistele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks.
3.Kompromissleping 07.12.2017. a esitasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatult alljärgneva kompromisslepingu.
1.Kompromissi sisu Hageja ja Kostja (edaspidi Pooled) on Hageja poolt esitatud nõude osas pidanud kompromissi läbirääkimisi ning soovivad vaidluse lahendada kokkuleppel ja kohtuliku kompromissi kinnitamisega, mille sisu on alljärgnev:
1.1.1.Mõlema osapoole soov on lõpetada vaidlus ts. asjas nr 2-17-114807;
1.1.2.kostja maksab hagejale põhivõla koos kõrvalnõutega üldsummas 634,17 eurot;
1.1.3.kostja maksab hagejale eelnimetatud summa 6 jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest võrdstes osades, st. 105 eurot kuus, viimane summa on 109,17 eurot;
1.1.4.eelnimetatud maksed teostatakse kostja poolt iga kuu 10. Kuupäevaks alates kohtumääruse kättesaamisest;
1.1.5.kostja poolt osamakse viivitamisega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlajäägi tervikuna ning jooksvat viivist põhisummalt 550,00 eurot seaduses sätestatud päevamääraga 0,022%;
1.1.6.viivise summa ei või ületada põhivõla summa;
1.1.7.pooled lepivad kokku, et tekkinud tsiviilasjas nr. 2-17-114807 oma menetluskulud kannab kumbki pool ise;
1.1.8.punktides 1.1.2. ja 1.1.3. nimetatud summad tasub kostja hageja arveldusarvele nr * (*). Selgituses tuleb märkida ts. asi nr 2-17-114807 ja täiendavalt käesoleva lepingu allpunkt;
1.1.9.pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kokkuleppe sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas nr. 2-17-114807 käesolevas kokkulepes sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
2.Poolte taotlus ja menetluslikud küsimused
2.1.Lepingust tulenevate kohustuse täitmisega loevad pooled kõik omavahelised kohustused täidetuks ja kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu mis tahes täiendavad nõudmised ts. asja nr 2-17-114807 raames.
2.2.Pooled taotlevad kohtult lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus ja kinnitada ülalnimetatud kompromiss ülalnimetatud tingimustega kohtuliku kompromissina ilma kohtuistungit pidamata.
2.3.Hageja ja Kostja kinnitavad, et on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi sõlmimise tagajärgedest vastavalt TsMS §§ 428 lg 1 p 4, 430 ja § 432.
2.4.TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel taotleb Hageja hagiavalduste esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses e. 62,50 eurot hageja arvelduskontole nr * (*). (Riigilõiv oli makstud summale 125,00 eurot, maksekorraldused on kohtutoimikus olemas).
4.Kohtu seisukoht
4.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4.2.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
4.3.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
4.4.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses menetluskulu kandnud poole enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 80 eurot, kokku summas 125 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist /tlk 51/. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot hageja Inkasso OÜ arveldusarvele nr * (*).
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.