Asjaõigus › Omandiasjad

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2017. a Rakvere

Tsiviilasja number

2-16-19052

Tsiviilasi

V. R hagi A. T ja A. M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine hagist loobumisega

Menetlusosalised ja nende

Hageja

esindajad

V. R, ik xxxx, elukoht xxxx, RÕA korras esindaja advokaat Urmas Arumäe, [email protected] Kostjad A. T, ik xxxx, elukoht xxxx A. M, ik xxxx, elukoht: xxxx

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus V. R hagis A. T ja A. M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes seoses hagist loobumisega. Vabastada hageja V. R riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja menetluskulud õigusabile jätta riigi kanda reguleerida eraldi määrusega. Määrus saata pooltele.

ja

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kätteotoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja põhistus Viru Maakohtu menetlusse saabus 20.12.2016 V. R hagi A. T ja A. M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes xxxx asuva korteriomandi-kinnistuga, reg.osa nr xxxx. 05.12.2017 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. Avalduse kohaselt on pooled õigusvaidluse saanud lahendatud kohtuväliselt. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Avalduse kohaselt on kostjad hagejale kinnitanud, et nad on menetluse lõpetamisega nõus aj menetluskulude nõuet ei esitata. Kuivõrd kohtu soovil kohtule (tekstina esitatud) saavutatud kokkulepe on fikseeritud notariaalse ametitoiminguna ehk ametiisiku poolt, kes eelduslikult selgitab kõiki asjassepuutuvaid tehingutega seotud õiguslikke tagajärgi ja kostjad on lepingu allkirjastamisega sellega nõustunud, siis ei näe kohus takistust menetluse lõpetamiseks ka ilma sellekohase kostjatelt eraldi seisukoha küsimiseta. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja oli hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud. TsMS § 190 lg 7 kohaselt, koosmõjus § 190 lg 3, peab kohus võimalikuks hagejat vabastada sellest ka käesoleva määrusega. Hageja menetluskulud õigusabile tuleb jätta riigi kanda ning nende rahaline suurus reguleeritakse eraldi määrusega. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 432, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.