Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Otsuse kuupäev
29.11.2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-18500
Kohtuasi
TA hagi MV kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.07.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TA apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TA (ik XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Robert Sarv
esindaja
Kostja MV (ik XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Margus Sorga
esindaja
Menetluse liik
vastu
tahteavalduse
tegemise
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
võimalik rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat andma tahteavaldus võlaõigusliku müügilepingu sõlmimiseks ja tahteavalduse asendamiseks. Kuivõrd kostja ja kolmanda isiku vahel asjaõiguslepingut ei sõlmitud ja kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 05.02.2016, kuid notaribüroosse ei ilmunud, tuli rahuldada hageja nõue kohustada kostjat andma tahteavaldus hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning asendada tahteavaldus eelnimetatud lepingu sõlmimiseks kohtulahendiga. Menetluskulud jättis kohus hagi osalise rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte kohaldamise eeldus on hagi tervikuna rahuldamine või rahuldamata jätmine. Praegusel juhul rahuldati hagi osaliselt, mistõttu ei olnud võimalik nimetatud õigusnormi menetluskulude jaotuse määramisel kohaldada ja rakendada tuli TsMS §-s 163 sätestatud põhimõtteid, s.t maakohus jaotas vaidlustatud otsuses menetluskulud õigele normile tuginedes. Viidatud normi järgi on võimalik määrata, et menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades, võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või täielikult või osaliselt pooled ise (TsMS § 163 lg 1). Tegu on kohtu diskretsioonotsusega (vt nt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 32-1-136-13, p 18). Selliste otsuste puhul sekkub kõrgema astme kohus vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Olukorras, kus kohtul on võimalik valida mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel, tuleb kohtul mh arvestada hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga ning menetluskulude jaotust põhjendada. Jättes menetluskulude jaotuse määramisel arvestamata asjas tähendust omavate asjaoludega ja diskretsioonotsuse põhjendamata, rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 (vt ka Riigikohtu 27.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-1817, p 16). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades tsiviilasja asjaolusid, hagi rahuldamise ulatust ja viisi ning asjas kohaldamisele kuulunud õigusnorme, oli hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane hageja menetluskulude jätmine tema enda kanda. Nagu eelnevalt öeldud, tuleb menetluskulude jaotuse viisi määramisel TsMS § 163 lg 1 alusel arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga. Lisaks tuleb silmas pidada ka kõiki menetluse asjaolusid. Kohtul tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Hageja esitas hagiavalduse sooviga tuvastada kohtu kaudu kostjale kuulunud kinnisasja 1⁄4 osa suhtes ostueesõiguse teostamine ja saada lõppastmes enda omandisse seni kostjale kuulunud osa vaidlusalusest kinnisasjast. Oma eesmärgi saavutamiseks esitas hageja kaks nõuet, millest üks oli suunatud võlaõigusliku lepingu ja teine asjaõigusliku lepingu sõlmimisele. Maakohus leidis, et hageja teostas ostueesõigust korrektselt, mistõttu tuli jaatada tema õigust 1⁄4 kinnisasja osa omandamiseks kostjalt. Kohus, jättes rahuldamata hageja nõude, mis oli suunatud võlaõigusliku lepingu sõlmimisele, ei otsustanud mitte selles osas anda kostjale õigus, vaid leidis, et ostueesõiguse teostamisel puudus vajadus võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks, sest see oli juba sõlmitud. Seega saavutas hageja hagiga täielikult oma eesmärgi. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, sh hagi rahuldamise proportsiooni, tuli maakohtul jätta TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotus
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.