2.Rahuldada Xxxxhagi osas asendada kostja Xxxxtahteavaldus käesoleva kohtulahendiga ning tuvastada Xxxx nõusolek sõlmida Xxxxkinnistu registriosa nr xxxx aadressiga Xxxx Xxxxkuuluva 1⁄4 kaasomandi üleandmise osa suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping.
3.Jätta rahuldamata Xxxxhagi osas kohustada Xxxx andma tahteavaldus Xxxx samasugustel tingimustel, nagu on märgitud Xxxx ja XxxxOÜ võlaõiguslikus müügilepingus kinnistu registriosa nr xxxx aadressiga XxxxXxxxkuuluva 1⁄4 kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlaõigusliku müügilepingu sõlmimiseks ning asendada Xxxxtahteavaldus eelnimetatud lepingu sõlmimiseks kohtulahendiga. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Xxxx(edaspidi hageja) esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(edaspidi kostja) vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõudes. Hageja palub kohtul kohustada Xxxxandma tahteavaldus Xxxxsamasugustel tingimustel, nagu on märgitud Xxxxja XxxxOÜ
võlaõiguslikus müügilepingus kinnistu registriosa nr xxxx aadressiga XxxxXxxxkuuluva 1⁄4 kaasomandi osa võõrandamiseks, võlaõigusliku müügilepingu ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning asendada Xxxxtahteavaldus eelnimetatud lepingute sõlmimiseks kohtulahendiga. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu registriosa nr-ga xxxx aadressil Xxxxsuurune kaasomandi osa ning kostjale kuulub samast kinnistust 1⁄4 kaasomandi osa. Kostja sõlmis septembrikuus 2015 võlaõigusliku müügilepingu kolmanda isiku OÜ-ga Xxxx, mille tulemusel võttis kostja kohustuse võõrandada talle kuuluva kaasomandi osa 65 000 euro eest kolmandale isikule. Hageja sai nimetatud tehingust teada 08. oktoobril 2015. Kostja ei ole kolmanda isikuga veel asjaõiguslepingut kaasomandi osa üleandmiseks sõlminud ning asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks on teiste kaasomanike poolt ostueesõiguse teostamine. Hageja soovib teostada nimetatud müügitehingu suhtes ostueesõigust. Selleks tegi hageja notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse, millega teatas kostjale soovist ostueesõigust teostada. Nii kostja kui tema esindaja Eve Pilt on keeldunud hageja poolt neile müügilepingus märgitud aadressitel saadetud avalduste ärakirju vastu võtmast. Hageja teavitas ostueesõiguse teostamisest kostja sõlmitud müügilepingu tõestanud notarit.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele teatab hageja 09.08.2016, et ei ole eluliselt usutav, et hageja kes on korduvalt väljendanud soovi kostjalt vaidlusalune kaasomandi osa ära osta, oleks põhjendamatult oodanud kuni 08. oktoobrini 2015 ja alles seejärel tegutsema asunud. Arusaamatuks jääb see, et Xxxxpani väidetavalt käsipostiga müügilepingu hageja postkasti Xxxx, Tallinn, viis sama lepingu hageja töökabineti administraatori juurde, postitas sama lepingu tähitud kirjaga ja saatis e-postiga ning Xxxxlähedane isik Xxxxkuuleb müügilepingust alles 22.02.2016. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks e-kirja kätte saanud. Tallinna notar Ragne Tehveri asendaja poolt 19. jaanuaril 2016 tõestatud kostja avalduse nr 180 kohaselt teeb kostja hagejale ühemõtteliselt tahteavalduse tulla 05. veebruaril 2016 notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima.
4.Kuna pooled isiklikult enne 19. jaanuarit 2016 ei kohtunud, siis sai kostja olla ostueesõiguse teostamisest teadlik vaid Xxxxkaudu. Kuna hageja nõue on suunatud just kinnistusraamatu kande muutmisele ja enda kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmisele, tuleb tõlgendada kostja 19. jaanuari 2016 avaldust kui hageja nõude õigeksvõtmist. Tegemist ei olnud tingimusliku tahteavaldusega, vaid otsese tahteavaldusega, mis on suunatud asjaõiguslepingu sõlmimisele. Seega oli kostja hagist teadlik ning esitas seepeale hagejale ettepaneku asjaõigusleping sõlmida. 05. veebruari 2016 seisuga oli hageja hoiustanud ostuhinna täies ulatuses notari deposiidis. Kui hageja ilmus tehinguks kohale, siis kostja kohale ei ilmunud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja esitas 20.04.2016 vastuse hagile, mille kohaselt kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja ja XxxxOÜ sõlmisid 14.09.2015 müügilepingu kinnistust registriosaga nr xxxx kostjale kuuluva 1/4 kaasomandi osa võõrandamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei toimetanud kostjale 17.11.2015 ostueesõiguse teostamise avaldust enne 08.12.2015 kätte. Hageja ei ole tõendanud, et ta sai müügilepingu kätte alles 08.10.2015.
6.Kostja leiab, et ostueesõiguse teostamise avaldusena ei saa käsitada hagiavalduse esitamist kohtusse nagu hageja väidab. Ostueesõiguse teostamise avalduse puhul on tegemist lepinguga seotud tehinguga, mille kehtima hakkamiseks on vajalik, et see oleks jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Isegi juhul, kui kohus loeb ostueesõiguse teostamise avalduse esitatuks hagi esitamiseks 08.12.2015, on hageja teostanud ostueesõigust hilinenult, sest hageja sai teate müügilepingu sõlmimise ja selle oluliste tingimuste kohta kätte 17.09.2015, sest siis esitati müügileping kostja esindaja poolt hagejale e-posti teel aadressile xxxx. Seega pidanuks hageja esitama kostjale ostueesõiguse teostamise avalduse hiljemalt 18.11.2015. Hageja ei vastanud kostja 17.09.2015 e-kirjale ega kinnitanud
selle kättesaamist.
7.Hageja kasutab e-posti aadressi xxxx oma majandus- ja kutsetegevuses, olles selle registreerinud oma ametliku e-posti aadressina äriregistris ja ka hageja veebilehel pillapalla.eu pakutavate teenuste juures. Kuigi ostueesõiguse teostamise võimalus ei pruugi olla seotud hageja majandus- või kutsetegevusega, saab eeldada, et ka selle e-kirjaga oli hagejal mõistlik võimalus tutvuda 18.09.2015. asjaolu, et hageja ignoreeris 17.09.2015 e-kirja ega vastanud sellele, ei tähenda, et ta e-kirja kätte ei saanud või et tal ei olnud mõistlikku võimalust sellega tutvuda. Hageja on sellel aadressil saadetud kirju seoses Xxxxkinnistuga kätte saanud ja ise saatnud.
8.Kui kohus ei peaks mingil põhjusel lugema tõendatuks müügilepingu kättesaamist eeltoodud 17.09.2015 e-kirjaga, siis tugineb kostja sellele, et hageja sai müügilepingu kätte ja tal oli sellega mõistlik võimalus tutvuda 19.09.2015. kostja esindaja Xxxxpani 19.09.2015 ümbriku, milles sisaldus müügileping, Xxxxpostkasti aadressil Xxxx. Lisaks eeltoodule viis Xxxx30.09.2015 müügilepingu paberkandjal ümbrikus aadressile Toompuiestee 4, kus asub hageja töökabinet. Xxxxandis ümbriku hoone üürileandja esindaja kätte, kes toimetas selle hagejale. Samuti soovivad ka teised Xxxx kaasomanikud teostada ostueesõigust, mistõttu hagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole ainus isik, kellel oli õigus ostueesõigust teostada, sest kinnistul on kokku seitse kaasomanikku. Käesoleval juhul on esitanud kostjale tähtaegselt, s.o 14.04.2016 ostueesõiguse teostamise avalduse kaasomanik Xxxx.
MENETLUSE KÄIK
9.Kohtul puudus menetlus käigus veendumus, et kostja on hagimaterjalid reaalselt kätte saanud ja on teadlik käesolevast menetlusest. Seetõttu kohus helistas kostjale 22.03.2017 ning koostas selle kohta telefonogrammi. Kostja kinnitas kohtule, et ta on teadlik kohtumenetlusest. Ta on proovinud maja osa müüa juba 15 aastat. Kostja kinnitas, et ta on nõus, et hageja ostab tema maja osa.
10.Hageja on seisukohal, et kohtuga peetud telefonivestluses, mille kohta on toimikusse vormistatud telefonogramm 22.03.2017, on kostja hagi õigeks võtnud, kuna kostja on nõus, et hageja ostab maja osa. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei saa käsitleda kostja poolt hagi õigeks võtuna. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja telefoni teel kohtule väljendatud seisukohta ei saa käsitleda hagi õigeksvõtuna kohtule esitatud avalduses. Kohtu hinnangul ei saa TsMS § 440 lg-t 1 laiendada selliselt, et avaldus võib olla tehtud ka suuliselt telefoni teel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates 05.06.2017 toimunud kohtuistungil ära hageja, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
12.Kohus tuvastas asja lahendamisel järgmised tähtsust omavad asjaolud: - kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja kinnistu asukohaga Xxxxsuuruse osa omanik; Xxxxon xxxxsuuruse osa omanik; Xxxxon 1⁄4 suuruse osa kaasomanik; ühisomanikele Xxxxja Xxxxkuulub xxxxkaasomandist; Xxxx1⁄4 kaasomandist ning Xxxx xxxxkaasomandist (tl 21-22); - kostja Xxxxsõlmis 14.09.2015 võlaõigusliku müügilepingu kolmanda isiku OÜ-ga Xxxx(registrikood xxxx), mille p 4.1 kohaselt müüb kostja talle kuuluva kaasomandiosa OÜle xxxx hinnaga 63 911,65 eurot (tl 31); - nimetatud müügilepingu p 4.2 kohaselt on ostja kohustatud hoiustama hiljemalt üks päev enne lepingu eseme omandi üleandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontole;
- kostja ei ole OÜ-ga Xxxxasjaõiguslepingut kaasomandi osa üleandmiseks sõlminud; - lepingu p 8.1 kohaselt leppisid kostja ja OÜ Xxxxkokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks viie päeva jooksul arvates päevast, kui on möödunud kaasomanike ostueesõiguse teostamise aeg; - Tallinna notar Evi Paberit tõestas 17.11.2015 hageja ostueesõigus teostamise avalduse (tl 36-39; - Tallinna notar Ragne Tehver koostas ja tõestas 29.01.2016 kostja Xxxxtaganemisavalduse, millest tulenevalt kostja teatab XxxxOÜ-le 14.09.2015 sõlmitud võlaõiguslikust müügilepingust taganemisest (tl 149-150); - Tallinna notar Ragne Tehver koostas ja tõestas 19.01.2016 kostja Xxxxavalduse, mille kohaselt avaldaja Xxxxavaldab, et Xxxxon esitanud ostueesõiguse teostamise avalduse ning avaldaja teeb ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 05.02.2106 kell 10:00 Tallinna notar Ragne Tehveri büroos (tl 141-142); - Tallinna notar Ragne Tehveri 05.02.2016 tõendi kohaselt Xxxxostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitava asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks kohale ei ilmunud (tl 145).
13.Käesoleva vaidluse tingis kinnisasja kaasomandist tuleneva ostueesõiguse teostamine. Hageja nõue on esitatud kostja vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõudes. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele TsÜS 68 lg 5 alusel, mille kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kui isikut on kohustatud kohtuotsusega tahteavalduse tegemiseks, siis täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus.
14.AÕS § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Hagejal kui ostueesõiguslasel on VÕS § 244 lg 1 järgi samad õigused kui esialgsel ostjal müügilepingu järgi. Ostueesõiguse teostamisega loetakse VÕS § 244 lg 1 järgi ostueesõiguse teostaja ning müüja vahel sõlmituks üksnes müügileping. Ostueesõigus on VÕS § 244 lg 1 järgi õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, kuid sellest ei muutu kehtetuks ostjaga sõlmitud müügileping. Seega on ostueesõiguse teostamise tagajärjeks kaks sama sisuga müügilepingut ostueesõigusega koormatud eseme ostmiseks. Müügileping on võlaõiguslik leping, mille järgi on asja müümisel müüja põhikohustuseks asja valduse üleandmine ja ostjale omandi ülemineku võimaldamine, ostja põhikohustusteks aga ostuhinna tasumine ja asja vastuvõtmine (VÕS § 208 lg 1). Ostueesõiguse teostamisega kaasnevad seega müügilepingust tulenevad võlaõiguslikud nõuded müüja vastu.
15.Seega tuleb esmalt tuvastada, millal sai hageja kätte või millal saab lugeda hageja kui ostueesõigust omav isik kätte saanuks VÕS § 249 kohase teate. Kohus tuvastas eelnevalt, et võlaõiguslik müügileping sõlmiti kostja ja kolmanda isiku vahel 14.09.2015. Hageja tõi esile, et ta sai müügilepingu tingimustest teada 08.10.2015. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sai müügilepingu kätte alles 08.10.2015. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud postisaadetise saabumise tõendiga on tõendanud, et hageja sai nimetatud müügilepingu kätte 08.10.2015 (tl 134). Hageja on selgitanud, et tema faktiline elukoht ei asu Poska 29, Tallinn. Antud aadressil ei ole halvenenud tingimuste tõttu võimalik elada ning hageja elab tegelikult hoopis muudel aadressidel. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja sai müügilepingu kätte 30.09.2015. Kohus leiab, et isegi juhul kui Xxxxpani nimetatud lepingu 30.09.2015 hageja postkasti aadressil Xxxx, ei tõenda lepingu panemine postkasti, et hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda 19.09.2015. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja
oleks kostja 17.09.2015 e-kirja kätte saanud ning tõendamata on ka, et hagejal oleks avanenud mõistlik võimalus e-kirjaga tutvumiseks.
16.Puudub vaidlus, et VÕS § 249 lõikest 1 tulenevalt lasus kostjal kui osa võõrandajal/müüjal kohustus teatada ostueesõigust omavale isikule sõlmitud müügilepingust ja selle sisust viivitamatult. Müügilepingu sisust teada saamine tagab ostueesõigust omavale isikule võimaluse talle seadusest kuuluvat õigust kasutada ja kuna seadusest tuleneb ostueesõiguse teostamiseks konkreetne tähtaeg, on oluline teate kättesaamise hetk ostueesõigust omava isiku poolt. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pidi VÕS § 249 kohase teate saatmisel arvestama TsÜS §-s 69 sätestatud eemalviibijale tahteavalduse tegemise reeglitega. TsÜS § 69 lõike 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 esimese lause kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks saanud isiklikult kostja teate kätte 17.09.2015.
17.VÕS § 224 lg 1 alusel tekkis ostueesõiguse teostamise tagajärjel ostueesõigust omava isiku (hageja) ja müüja (kostja) vahel sama sisuga müügileping, nagu sõlmiti algselt müüja (kostja) ja ostja (XxxxOÜ ) vahel. Ostueesõigust teostanud isik (hageja) omandas ostja (Xxxx) ja müüja (kostja) vahelise müügilepingu suhtes ka kõik lepingust tulenevad ostja kohustused, eelkõige aga ostuhinna maksmise kohustuse vastavalt lepingu tingimustele. Seega on hagejal seadusest tulenev ostueesõigus, mille teostamiseks hageja esitas VÕS § 244 lg-tele 4 ja 5 vastava avalduse kostjale ja kostjat esindanud xxxx müügilepingus märgitud aadressitele. Hagiavalduse kohaselt on nii kostja kui tema esindaja xxxx keeldunud müügilepingus märgitud aadressitel saadetud avalduste ärakirju vastu võtmast. Kohtule esitatud saadetise teekonna jälgimise teatest nähtuvalt saabus Xxxxedastatav saadetis 17.11.2015 postiasutusse ning 18.11.2015 väljus saadetis saatja asukohariigist Xxxxaadressile xxxx (tl 40-41). Teisest saadetise teatisest nähtuvalt saabus Xxxxedastatav saadetis 17.11.2015 postiasutusse ning 18.11.2015 väljus saadetis saatja asukohariigist Xxxxaadressile xxxx(tl 42-43). Mõlemad saadetised tagastati hagejale postiasutuse poolt kostjale kätte toimetamata. Hageja teavitas 27.11.2015 e-kirjaga ostueesõiguse teostamisest notarit, kes tõestas 14.09.2015 sõlmitud müügilepingu.
18.Hageja poolt 27.11.2015 notarile saadetud e-kirjast nähtuvalt saatis hageja kostja esindajale xxxx tähitud kirja ostueesõiguse avaldusega aadressil Luise 9a-9, Tallinn 17. novembril ning xxxx ei olnud seda 27. novembriks 2015 vastu võtnud (tl 45). Eeltoodust tulenevalt tegi hageja kõik endast võimaliku, et toimetada ostueesõiguse teostamise avaldus kostjale kätte. VÕS § 250 kohaselt tuleb ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul alates müügilepingust teadasaamisest. Kuna hageja sai müügilepingust teada 08.10.2015 on 08.12.2015 kohtule esitatud hagi ostueesõiguse teostamiseks tähtaegne. Samuti on tõendatud hageja poolt tähtaegselt ostueesõigusest kostjale teatamine kohtule esitatud Tallina notar Ragne Tehveri poolt 29.01.2016 koostatud ja tõestatud taganemisavaldusega. Taganemisavalduse kohaselt teatas XxxxXxxxOÜ-le, et Xxxxesitas ostueesõiguse teostamise avalduse ning Xxxxtaganeb nende vahel 14.09.2015 sõlmitud müügilepingust (tl 149-150). Ostueesõiguse teostamise tagajärjel tekib ostueesõigust omava isiku ning müüja vahel sama sisuga müügileping, mis lepiti kokku müüja ja ostja vahelises suhtes (§ 244 lg 1). Ostueesõigust teostanud isik omandab ostja ja müüja vahelise müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamise korral ka kõik lepingus tulenevad ostja kohustused, eelkõige ostuhinna maksmise kohustuse vastavalt lepingu tingimustele (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, § 244 komm, lk 94-95). Hageja on hoiustanud ostuhinna 63 911,65 eurot notar Ragne Tehveri hoiustamise kontole (tl 145). Seega tekib võlaõiguslik müügileping automaatselt ostueesõiguse teostamisega ning ei ole vaja tuvastada nõusoleku andmise kohustust võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt nõue kohustada kostjat andma tahteavaldus hagejaga samasugustel tingimustel, nagu on märgitud kostja ja XxxxOÜ võlaõiguslikus müügilepingus kinnistu registriosa nr xxxx Xxxxkuuluva 1⁄4 kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlaõigusliku müügilepingu sõlmimiseks ning tahteavalduse asendamiseks eelnimetatud lepingu sõlmimiseks kohtulahendiga rahuldamisele ei kuulu.
20.Seega tuleb võtta seisukoht nõude osas kohustada kostjat andma tahteavaldus hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning asendada tahteavaldus eelnimetatud lepingu sõlmimiseks kohtulahendiga. Käesoleval juhul ei oma ostueesõigus asjaõiguslikku toimet. Seega on kostja jätkuvalt Xxxx kinnistu 1⁄4 suuruse kaasomanik. Asjaõiguslepingut kostja ja XxxxOÜ vahel käesolevaks ajaks sõlmitud ei ole. Nimetatud võlaõigusliku müügilepingu p-is 8 leppisid Xxxxja XxxxOÜ kokku omandi üleandmise (tl 27). Kohtule esitatud 19.01.2016 koostatud ja notariaalselt tõestatud avalduse kohaselt esitas Xxxxostueesõiguse teostamise avalduse ning avaldaja Xxxxtegi xxxx ettepanku sõlmida asjaõiguslepingu 05.02.2016 kl 10:00 Tallinna notar Ragne Tehveri büroos (tl 141-142). Seega nõustus kostja hagejaga asjaõigusliku lepingu sõlmimisega. Kostja 05.02.2016 enda poolt broneeritud ajal notari juurde ei ilmunud. Nimetatu on tõendatud Tallinna notar Ragne Tehveri 05.02.2016 avaldusega, mille kohaselt kostja ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitava asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks kohale ei ilmunud. Seega tuleb hagi rahuldada osas kohustada kostjat andma tahteavaldus hagejaga ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitava asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning asendada tahteavaldus eelnimetatud lepingu sõlmimiseks kohtulahendiga.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Käesoleva kohtuotsusega leidis tuvastamist, et hagejal on õigus teostada ostueesõigust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nõusolekut ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole nõusolekut vabatahtlikult andnud kohustab kohus kostjat andma nõusolek asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi osaliselt, so ühe nõude osas ning teise osas jättis rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.