Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-1415
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Tallinna notarite Xxxx, Xxxx ja Xxxxvastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
143 420,27 eurot
Menetlustoiming
Menetluse uuendamine, hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040), volitatud esindaja Jüri Puust (e-post [email protected]) Kostja 1 Tallinna notar Xxxx (asukoht Xxxx; e-post xxxx) Kostja 2 Tallinna notar Xxxx (asukoht Xxxx; e-post xxxx) Kostja 3 Tallinna notar Xxxx(asukoht Xxxx; e-post xxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (e-post [email protected])
Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi Tallinna notarite Xxxx, Xxxx ja Xxxx vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus peatas 07.04.2016 määrusega tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas 2-14-11743 menetluse lõppemiseni. Hageja esitas 02.11.2017 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Avaldusest nähtuvalt puudub sõltuvalt tsiviilasja 2-14-11743 lahendamise tulemusest hetkel alus käesoleva tsiviilasja menetlemiseks. Hageja tugineb taotluses TsMS § 429 lg-s sätestatud hageja õigusele hagist loobumiseks kuni hagi kohta tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja palub tagastada poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust (1 500 eurot), s.o 750 eurot. Kostjad hagist loobumise avalduse osas kohtu määratud ajal seisukohta ei esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud ning lõike 2 kohaselt kui peatatud asja on võimalik lahendada. TsMS § 361 lg 3 alusel menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Menetlus tsiviilasjas nr 2-14-11743 on lõppenud seoses Tartu Maakohtu otsuse jõustumisega 09.10.2017. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada TsMS § 361 lg 1 alusel, kuna peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Hageja on 02.11.2017 esitanud avalduse hagist loobumiseks. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 750 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 1 500 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on avalduse riigilõivu tagastamiseks esitanud. Kohus leiab, et seoses hagist loobumisega tuleb hageja taotluse alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 750 eurot. Hageja soovil tuleb tagastatav riigilõiv 750 eurot kanda Swedbank AS arvelduskontole EE932200227000000016 Swedbank AS-s. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesoleval juhul ei ole kostjad hageja nõuet rahuldanud. Hagejal ei tekkinud käesoleval juhul kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet.
TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kostjad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuivõrd kohus peatas käesoleva tsiviilasja menetluse samaaegselt hagi menetlusse võtmisega kuni tsiviilasjas 2-14-11743 tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja hageja esitas hagist loobumise avalduse pärast viidatud tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul vajadus kostjate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.