Puudutatud isik I (sissenõudja): Xxxx(isikukood xxxx), esindaja xxxx (isikukood xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isik II (võlgnik): Xxxx(isikukood xxxx, epost: xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar ([email protected]) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Mati Roodese avaldus.
2.Peatada täitemenetluse seadustiku § 1772 lg 1 p 2 alusel Xxxx mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXX, välja antud 12.12.2007) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on Xxxx kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2-17-10184
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Kohtutäitur Mati Roodes esitas 3.07.2017 Harju Maakohtule avalduse võlgniku Xxxxõiguste peatamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr 026/2014/2477 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 31.05.2017 postkasti jätmisega aadressil Xxxx, Tallinn. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Võlgnik on tasunud elatist 3.07.2017-4.09.2017 kohtutäituri vahendusel 2,22 eurot. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lg 1 alusel 25.05.2017. Hoiatus loeti kättetoimetatuks postkasti panekuga 31.05.2017. Elatise võlgnevus on 2017 juuni seisuga 8343,49 eurot. Võttes aluseks sissenõudja 22.12.2016.a nõusoleku taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgnik Xxxxjuhtimisõiguse peatamist. Avaldaja 11.09.2017 kinnituse kohaselt on võlgnik tasunud perioodil 03.07.2017-04.09.2017 kohtutäituri vahendusel 2,22 eurot (07.07.2017). Kohtutäituri 14.11.2017 kinnituse kohaselt on see ka viimane laekumine selles täiteasjas. Sissenõudja seisukoht
2.Sissenõudja toetas 24.07.2017 seisukohas täituri avaldust. Võlgnikult on elatis laekunud ainult kohtutäituri vahendusel. Täpsemalt elatise võla tasumisi kolme aasta jooksul 8-l korral ning jooksva elatise tasumisi on toimunud täituri vahendusel alates 2014 – 2017 samuti kaheksal korral. Sissenõudjale teadaolevalt elab Xxxx Xxxx, Tallinn, viibib lapsehoolduspuhkusel ja ei tööta. Seega ei vaja ta igapäevaselt juhtimisõigust. Sissenõudja selgitas 12.09.2017, et pärast täitemenetluse algatamist on võlgnikult laekunud elatise katteks ainult 2,22 eurot. Võlgnik ei ole elatise tasumiseks maksegraafikut sõlminud. Tõele ei vasta, et võlgniku pere elab Xxxx. Sissenõudjale teadaolevalt elab võlgnik koos elukaaslasega xxxx lukstüüpi korteris, sauna ja maa-aluse garaažiga. Lapsed käivad Tallinnnas xxxx. Tsiviilasjas nr 2-16-12189 on tuvastatud, et võlgnik kandis õigusabikulusid ja riigilõivu kokku 3853 eurot nõudes endise tööandja vastu. Võlgniku seisukoht
2-17-10184
3.Xxxxvaidleb taotlusele vastu, leides, et juhtimisõiguse äravõtmine temalt oleks tema suhtes ebaõiglane. Elatise tasumata jätmiseks on tal mõjuv põhjus. Elatise maksmisel jääksid Xxxxülalpidamisel olevad kaks alaealist last varaliselt oluliselt vähem kindlustatuks. Xxxxvajab seisukoha kohaselt juhtimisõigust Xxxx perekonnaga seotud igapäevaste kohustuste täitmiseks, kuna kõik olulised asutused asuvad võlgniku elukohast mitmete kilomeetrite kaugusel. Ka vähendab juhtimisõiguse puudumine võlgniku võimalust leida tööd ning asuda elatist tasuma. Samuti leiab xxxx, et õiguste peatamise eeldused ei ole täidetud, kuna juhtimisõiguse peatamise kohta tehtud hoiatust ei ole võlgnikule kätte toimetatud. Hoiatus on pandud postkasti aadressil Xxxx, Tallinn. Võlgnik ei ela sellel aadressil juba alates aastast 2016. Tema elukoht on registreeritud Xxxx. xxxx aadressil on kätte toimetatud muud dokumendid täitemenetluses. Kohtutäitur pidi teadma, et Xxxx ei ole võlgniku elukoht. Võlgnik on esitanud oma endise tööandja vastu kohtusse hagi töötasu väljanõudmiseks ja loodab, et hagi rahuldatakse peatselt. Siis saab hageja elatise võlgnevuse ära tasuda. Võlgnevus tekkiski sellest, et võlgniku tööandja ei tasunud võlgnikule kokkulepitud summasid, mistõttu oli võlgnik sunnitud töösuhte 10.05.2016 avaldusega lõpetama. Võlgnevus on tekkinud seega tööandja poolse rikkumise tõttu. Võlgnik on pärast töölepingu ülesütlemist töötu ning tal puudub sissetulek. Nooremate laste ema viibib lapsehoolduspuhkusel, tema sissetulek on vanemahüvitis 400 eurot ning lapsetoetus. Neljaliikmelise pere sissetulek on seega 500 eurot kuus. Võlgnik vajab juhiluba leidmaks tööd Xxxx, laste transportimiseks ning poes käimiseks. Xxxx puudub tasuta ühistransport. Võlgniku hinnangul oleks juhtimisõiguse peatamine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. 15.09.2017 täpsustuses leidis võlgnik, et ta ei ole elatise tasumiseks maksegraafikut sõlminud. Praeguseks on võlgnik asunud tasuma lapsele 25 eurot kuus (tasunud septembri ja oktoobri eest elatist kokku 50 eurot) ja lubas jätkata tasumist kuni töökoha leidmiseni. Võlgnikul on praegu kaks alaealist last. Nende ema vajas lastega toimetulekuks isa aktiivset panust, mistõttu on olnud piiratud võlgniku tööotsingud. Lapsed on kavas lasteaeda panna, kuna on juba suuremad. Xxxxe kolimine oli tingitud perekonna majanduslikust seisust. Rahaliselt ei ole võimalik Tallinnas korterit üürida. Xxxx elavad nad võlgniku emale kuuluvas eramus ning seal tuleb tasuda ainult elektri eest ja varuda küttepuid. Toidupood ja lasteaed asuvad ca 2 km kaugusel. Maakohtadele omaselt on ühistransport harv ning väikelastega reisimine oleks bussi transporti kasutades äärmiselt komplitseeritud. xxxx elukaaslasel on küll juhiluba, kuid ta ei tunne ennast roolis olles kindlalt (eriti tihedas liikluses) ning kui pere on auto peal, siis on alati roolis xxxx. Õigusabikulusid tasub Xxxxlähedastelt saadud laenude arvelt (tegemist on tähtajatute laenudega, mille osas on kokkulepe, et Xxxxmaksab tagasi siis, kui majanduslik olukord on paranenud). Kuna ta on käesoleval ajal 3 alaealise lapse vanem, oleks tal perehüvitiste seaduse § 21 alusel õigus saada lasterikka pere toestust 300 eurot. See aga eeldab, et Xxxxlaekub kõigi laste lastetoetus. Kui Xxxx ema oleks nõus sellega, et toetus kantakse Xxxx kontole, oleks Xxxxvõimalik laekuva hüvitis arvelt (mis on kokku 500 eurot) tasuda Xxxxnii jooksev elatis kui ka kanda üle 50 eurot peretoetus, s,o kokku 285 eurot (235 + 50). Kuna Xxxxema ei anna lapsetoetuse ümber vormistamiseks oma nõusolekut, takistab viimane Xxxxtoetuse saamist (mis on talle kui 3 lapse vanemale ette nähtud) ning seeläbi ka Xxxxülalpidamiskohustuse täitmist. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-17-10184
4.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
7.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees. Võlgniku suhtes on algatatud täiteasi nr 026/2014/2477 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks (tl 4, täitmisavaldus). Elatise võlgnevus on 2017.a 30.06.2017 seisuga 8343,49 eurot (tl 2). Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 22.12.2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule (tl 16).
8.Vaidlus on selles, kas aadressil Xxxx, Tallinn postkasti pandud hoiatuse saab lugeda võlgnikule kättetoimetatuks. Võlgnik on leidnud, et hoiatust ei saa lugeda kättetoimetatuks, kuna see ei ole toimetatud kätte tema elukoha aadressil. Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt ei saa lugeda hoiatust võlgnikule kätte toimetatuks. Võlgnik on tuginenud sellele, et tema Rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Xxxx. Nimetatud aadress on märgitud võlgniku elukohaks alates 22.02.1994(tl 59). Sissenõudja kinnitusel elab võlgnik Xxxx, Tallinn. Kohtu hinnangul ei saa lugeda ainuüksi registrikandega tuvastatuks asjaolu, et võlgnik elab Xxxx. Esmalt märgib kohus, et registrikanne Xxxx (kehtiv alates 22.02.1994) ei ole takistanud võlgnikku reaalselt elada mujal, s.o Xxxx, Tallinn (võlgnik ei ole väitnud, et ta sel aadressil kunagi elanud ei ole). Seega on olnud võlgniku elukoha registrikanne vähemalt mingil ajavahemikul sisuliselt vale. Võlgnik on märkinud 25.08.2016 muu sideaadressina (Maksu-ja Tolliameti andmed) Xxxx, Tallinn.
2-17-10184 Võlgniku kinnitusel elab ta Xxxx koos perekonnaga. Samas nähtub Rahvastikuregistri andmetest, et võlgniku 27.04.2016 sündinud poja Xxxxregistreeritud aadress on alates 27.04.2016 xxxx ning tema muu sideaadressina on märgitud 15.07.2016 Xxxx, Tallinn (tl 66). Samuti nähtub registriandmetest, et võlgniku 13.12.2014 sündinud tütre Xxxxregistreeritud elukoht on alates 05.06.2017 xxxx Läänemaa ning enne seda oli xxxx Lääne-Virumaa (tl 68). Võlgniku nooremate laste ema xxxx registreeritud elukoht on omakorda xxx (tl 67). Võlgnik on tuginenud sellele, et Hiiumaa aadressil on talle kätte toimetatud täitemenetluses dokumente. Avaldusele lisatud teabest täitmisteate kättetoimetamise kohta (tl 15) nähtub, et võlgniku registreeritud aadressil on võtnud dokumendid võlgniku nimel vastu Xxxx. Kohtu hinnangul ei saa asjaolust, et nimetatud aadressil on loetud täitedokumendid võlgnikule kättetoimetatuks, tuletada seda, et võlgnik sellel aadressil ka tegelikkuses elab. Tsiviilasjas nr 2-16-12198 esitatud hagiavalduses on märgitud Xxxxelukohaks märgitud Xxxx, Tallinn (tl 42) ning sama aadress on märgitud ka hilisemates menetlusdokumentides, sh 27.01.2017 seisukohas (tl 64). Võlgniku ja tema perekonnaliikmete elukohtade kohta nähtub seega registritest vastuoluline teave. Peale võlgniku enda kinnituse ja registrikande ei viita miski sellele, et võlgnik Xxxx ka tegelikkuses elab. Samas viitab võlgniku enda sideaadressi kanne, samuti tema alaealise lapse sideaadressi kanne ning tsiviilasjas nr 2-16-12198 menetlusdokumentides märgitu sellele, et võlgniku elukohaks tuleb lugeda Xxxx, Tallinn. Ühestki tõendist ei nähtu, mis kuupäevast alates võlgnik Xxxx aadressil enam ei ela. Kuna menetlusdokumendid pani postkasti sellel aadressil, tuleb lugeda 25.05.2017 hoiatus võlgnikule kätte toimetatuks.
9.Juhtimisõiguse peatamise eelduseks on see, et elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 p-des 1-3 sätestatud tingimust. Võlgnik ei ole väitnud, et on lapsele elatist nõutavas ulatuses tasunud, seega puudub vaidlus selles, et võlgnik ei ole täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud. Vaidlus puudub ka selles, et pärast 31.05.2017 ei ole võlgnik tasunud vähemalt ühe kuu elatist ega sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku kokkulepet. Kohtu hinnangul ei saa kohtumenetluse ajal tasutud 50 eurot 2 kuu eest kokku pidada kohaseks elatise maksmiseks, kuivõrd kohtulahendiga väljamõistetud elatis on seadusjärgses miinimummääras, käesoleval hetkel 235 eurot kuus. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik.
10.Võlgnik on tuginenud TMS § 1771 lg-s 1 p-s 3 sätestatud eeldusel, s.o väitnud, et elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus ning esitanud põhjenduse selle kohta, miks on juhtimisõiguse piiramine tema suhtes ebaõiglane. Kohtul tuleb seega anda hinnang sellele, kas eksisteerib mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks ning kas juhtimisõiguse piiramine võiks olla võlgniku suhtes ebaõiglane.
2-17-10184
11.Elatise tasumata jätmise mõjuva põhjusena on võlgnik toonud esmalt tööandja poolt töötasu pikal ajal tasumata jätmise (pooleli on kohtuvaidlus) ning teisalt võimetus leida tööd pärast töölepingu ülesütlemist 10.05.2016, samuti see, et elukaaslasel oli vaja laste kasvatamisel abi. Võlgniku tööandja poolt töötasu pikal ajal tasumata jätmine võib olla kindlasti mõjutanud võlgniku võimet tasuda elatist. Samas nähtub sissenõudja poolt esitatud tabelist (tl 29), et võlgnik ei tasunud elatist regulaarselt ja piisavas ulatuses juba alates jaanuarist 2015. Seega ei ole suure elatise võla tekkimine ilmselt põhjustatud vaid tööandja poolsest rikkumisest. Asjaolu, kas elatise võlgnevuse tekkimine oli põhjustatud tööandja poolsest rikkumisest või mitte, ei oma käesolevas menetluses kohtu hinnangul ka suurt tähtsust, kuivõrd juhtimisõiguse piiramise avaldusega kohtusse pöördumise tingis siiski igakuise jooksva elatise aastal 2017 tasumata jätmine. Mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks võis esineda lühikese ajavahemiku jooksul aastal 2016, kuid mitte aastal 2017. Töösuhte lõpetamise järgselt oleks võlgnik pidanud otsima endale uue töökoha. Tööle asumisel oleks võimalik tasuda igakuiselt elatist summas, mis välistaks juhtimisõiguse piiramise avaldusega kohtusse pöördumise vajaduse. Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/ 6iguskantsleri_arvamus_eelnoule_taitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduva lt_teiste_seaduste_muutmise_seaduse_eelnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 8343,49 euro suuruseks (03.07.2017 seisuga) vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.
12.Võlgnik ei ole kohtu ette toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Võlgniku väite kohaselt ei ole õnnestunud tal seni tööd leida ning teiste laste ema vajas lastega toimetulekuks isa aktiivset panust, mistõttu on olnud piiratud võlgniku tööotsingud. Võlgnik on esile toonud, et ta on töötanud viimati müügiesindajana. Müügiesindaja töö eeldab juhilubade olemasolu, kuna tuleb klientide juurde sõita ning kaupa tutvustada. Kui võlgnik leiab tööd mandril, tekib vajadus Hiiumaa ja mandri vahel sõitmiseks, milleks on taaskord juhtimisõigus vajalik. Kohus leiab, et juhilubade olemasolu ei ole asjaoludest nähtuvalt aidanud võlgnikul tööd leida. Seega ei saa olla juhtimisõiguse peatamise takistuseks töö leidmise võimaluse kadumine. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuvalt välistaks müügiesindajana või sarnases valdkonnas töö tegemise juhtimisõiguse piiramine. Kohus leiab, et võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse
2-17-10184 puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
13.Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi.
14.Võlgniku väite kohaselt vajab ta juhtimisõigust poes käimiseks ning laste transportimiseks Tallinnasse arstile (haiglasse). Võlgniku elukaaslasel on küll juhiluba, kuid ta ei tunne end roolis olles kindlalt ning peret sõidutab alati võlgnik. Kohtu hinnangul ei ole viimati toodud põhjendused asjakohased. See, et võlgniku elukaaslase jaoks on auto juhtimine ebamugav kohustus, ei tähenda et juhtimisõiguse peaks jätma piiramata. Kui võlgniku perel on vajadus autoga liikuda, siis tuleb võlgniku elukaaslasel harjuda ise autot juhtima. Ka ei ole kohtu hinnangul 2km (teekond kodust poodi ja lasteaeda) liiga pikk maa jalgsi käimiseks või näiteks jalgrattaga sõitmiseks. Ka ei nähtu esitatud asjaoludest, et sellise vahemaa läbimine oleks vajalik iga päev (võlgnik ei ole esile toonud, et tema või tema elukaaslane käib tööl).
15.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane võlgniku viide lasterikka pere toetusele. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 1 kohaselt on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, hooldajal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Esitatud asjaolude kohaselt ei kasva Xxxxvõlgniku peres, seega ei saa Xxxxkäsitleda vanemana, kes kasvatab peres kolme last.
16.Seega ei ole elatisevõlgnik esile toonud ühtegi mõjuvat põhjendust elatise tasumata jätmiseks, samuti ei ole ta veenvalt põhjendanud, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
17.Kohus peab vajalikus selgitada võlgnikule, et kui tema hinnangul on väljamõistetud elatis liiga suur ning võlgniku teised lapsed jäävad elatise tasumisel väljamõistetud ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks elatise vähendamise hagi esitamine. See ei puuduta aga elatist, mille tasumise kohustus on juba saabunud.
18.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
19.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,
2-17-10184 väite või tõendi. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.