Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 29. novembril 2017. a kell 12.25. Kui Xxxxvannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 17 951 eurot. Võlgniku kohustuste maht on 18 878,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2012. aastal. 04.06.2013 kustutati võlgnik registrist ÄS § 60 lg 3 alusel (majandusaasta aruande esitamata jätmine), võlgniku täiendav likvideerimine algatati Harju Maakohtu 17.02.2016 määrusega 2-162025, kuna ilmnes, et võlgnikul on vara, likvideerijaks määrati Xxxx. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 18.08.2017. a, seega kohtu hinnangul Äriseadustiku § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku likvideerija on oma esindaja kaudu ajutisele haldurile teatanud, et tal puudub võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon, raamatupidamisdokumente pole koostatud vahendite puudumise tõttu ja et likvideerija juhatuse liikmeks oleku ajal tegevust ei toimunud. Võlgnikul puuduvad vahendid bilansi ja aruannete vormistamiseks. Võlgnik on teatanud, et töötajad puuduvad. Võlgniku poolt on Äriregistrile seaduses nõutud tähtajal esitamata 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015 ja 2016 majandusaasta aruanded. Arvestades asjaolu, et oma tegevuse vältel on võlgnik esitanud vaid 2008. ja 2009. majandusaasta aruanded, siis peab asuma seisukohale, et raamatupidamist on vähemalt sellel ajal eelmise juhatuse ajal mingil viisil peetud. Praegusel hetkel on teadmata, kas võlgniku raamatupidamist on üldse alates 2010. aastast peetud. Vastuses ajutise halduri päringule teatab võlgniku esindaja, et viimase 7 aasta jooksul ei ole majandustegevust toimunud. Igasugune dokumentatsioon on vormistamata ja ajutisele haldurile esitamata. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi, koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus on seisukohal, et raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine on võlgniku poolt teabe andmise kohustuse rikkumine. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatuse liige ja likvideerija Xxxxon jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut. Võlgnik ei ole esitanud registripidajale alates 2010. aastast majandusaasta aruandeid ning jätnud haldurile esitamata bilansi ja andmed võlgniku majandustegevuse kohta. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liikme ja likvideerija Xxxxtegevus

vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Ajutine haldur on võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil aluseks võtnud avalikest registritest, võlgniku pangakonto väljavõtetelt ning maksuameti andmebaasist saadud andmed. Vastavalt Äriregistri andmetele oli alates asutamisest võlgniku põhiliseks tegevusalaks mängude ja mänguasjade jaemüük. Juhatuse vahetusest alates 13.08.2010 pole ajutisele haldurile võlgniku tegelik tegevusala teada. Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-2025 otsustati rahuldada Xxxxavaldus võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerijaks määrati Xxxx. Vastavalt pankrotiavalduses toodud infole tegi likvideerija kindlaks, et võlgnikul on vara AS Swedbank pangakontol 18 037,64 € ja Danske Bank A/S Eesti filiaal pangakontol 14 750,38 €, kokku vara 32 788,02 €. Oma ajutise halduri päringu vastuses teatab võlgniku esindaja, et sai 2017 aastal kätte Harju Maakohtu 08.03.2012 määruse kriminaalasjas 1-12-1811. Määrus on jõustunud 20.03.2012. Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi, milles alustati menetlust 10.10.2011 KarS § 213 lg 1 tunnustel juriidiliste isikute XxxxOÜ, Xxxx OÜ ja mõlema äriühingu juhatuse liikme Xxxxarvelduskontodel toimunud tehingute kontrollimiseks. Sama määrusega arestiti XxxxOÜ AS Swedbank arveldusarvel olev raha summas 18 037,64 € ja Danske Bank A/S Eesti filiaali arveldusarvel olev raha summas 14 750,38 €. Ajutine haldur on välja selgitanud, et AS Swedbank arvelduskonto jääk on 17 946,33 €, konto on arestitud seega suuremas summas. Danske Bank A/S Eesti filiaal arvelduskonto on suletud 01.11.2013. Ka see konto oli Harju Maakohtu 08.03.2012 kriminaalasja 1-12-1811 määrusega arestitud summas 14 750,38 €. Pank debiteeris juba enne vastavat arestimismäärust 17.02.2012 kontolt 14 751,65 €. Raha tagastati välispanka, kuna tegemist olevat olnud võltsitud makse laekumisega. Vastavalt arvelduskontolepingu 6.3 “6.3. ekslikult kontole kantud summad on Pangal õigus kliendi nõusolekut küsimata blokeerida ja/või kontot sama summa ulatuses debiteerida.” Selle õiguse annab VÕS § 713 lg 3 p 2. Ajutine haldur on 03.10.2017 esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuuri järelpärimise kriminaalmenetluse menetlusstaadiumi, esitatud tsiviilhagide ja muude asjaolude kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuur ei ole ajutise halduri aruande esitamise ajaks vastanud. Ajutine haldur asub seisukohale, et võlgniku majandustegevus toimus vähemalt kuni 13.08.2010, mil juhatuse liikmeks oli Xxxx. Edaspidine igasugune võimalik majandustegevus on dokumenteerimata, kuid pangakontode väljavõtetelt on siiski näha, et võlgniku kontodel on ka pärast 13.08.2010 toimunud suures osas laekumisi, mis on edasi kantud võlgniku teistele kontodele ja pangakaardiga välja võetud. Olemasolevate asjaolude põhjal on tõenäoline, et tegemist ei olnud majandustegevusega vaid kriminaalasjas 1-12-1811 kirjeldatud tegevusega (KarS § 213 lg 1, Arvutikelmus). Eelmise juhtkonna ajal tegutses võlgnik Narvas Astri Keskuses üüripinnal. Enne juhtkonna vahetust teeniti vastavalt majandusaasta aruandest saadud infole 2008 aastal müügitulu 2 725 471 eesti krooni, kasum 4 508 eesti krooni, omakapital jäi seadusega ettenähtud tasemele. 2009 aastal müügitulu 2 825 161 eesti krooni, kahjum samal perioodil –140 697 eesti krooni, omakapital langes –19 189 eesti kroonini. Kahjumit põhjendas eelmine juhtkond majanduslanguse ja elanikkonna ostujõu vähenemisega. Töötajaid oli 2008 aastal 4, 2009 aastal 7. Kontoväljavõtte analüüsi põhjal on Xxxxjuhatuse liikmeks oleku ajal Danske Bank AS arveldusarvele ülekande teinud 28.09.2011 Xxxx Oy selgitusega “arve nr 387387” 7 000,00 €. Edaspidi on toimunud kriminaalasjas 1-12-1811 kirjeldatud ülekanded ja sularaha väljavõtmised. Swedbank AS arvelduskontole on 2010 aastal makseid teinud esitatud arvetele viidates xxxx OÜ, AS xxxx, 2011 aastal selgitusteta ülekandeid teinud Xxxx OÜ, raha on sularahas välja võetud ja ülekandeid tehtud kriminaalasjas 1-12-1811 kirjeldatud viisil.

Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuks muutumise põhjuseks võimalik toimepandud kuritegu (arvutikelmus ja võibolla ka rahapesu). Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes võib olla raske juhtimisviga ja kuritegu. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Kuna ajutisele haldurile on esitamata võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle olemasolul ja ajutise halduri valdusesse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja tagasivõitmise või vara tagasinõudmise võimalused. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud endine juhatuse liige ja likvideerija Xxxx. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 10,50 töötunni eest kokku summas 892,50 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 892,50 eurot ja tehtud kulutuste eest 4 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.