Tarvo Sarapuu hagi Vedelgaas OÜ vastu osanike 13. juuli 2015 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarvo Sarapuu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. oktoober 2017
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Tarvo Sarapuu (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Vastustaja (kostja): Vedelgaas OÜ (rk: 12243788), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. juuni 2016 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääratud suurus muutmata ning Riigikohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tarvo Sarapuu kanda.
3.Välja mõista Tarvo Sarapuult Vedelgaas OÜ kasuks Riigikohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku 2700 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2700 eurot tuleb tasuda praeguse kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tarvo Sarapuu (hageja) esitas 12. oktoobril 2015 Vedelgaas OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja osanike 13. juuli 2015 koosolekul vastu võetud kostja 2014. a majandusaasta aruande kinnitamise, kasumi jaotamata jätmise, juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise ja neile tasu määramise ning kostja osanike 30. märtsi 2015 dividendi maksmise otsuse tühistamise otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt on kostjal kolm osanikku: hageja, Sandor Tabo ja Rainer Puusepp, kellest igaühele kuulub 1/3 kostja osakapitalist ja häältest. S. Tabo ja R. Puusepp on ka kostja juhatuse liikmed. 9. juulil 2015 edastas juhatuse liige S. Tabo osaühingu nimel hageja e-posti aadressile kostja osanike koosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt pidi osanike koosolek toimuma 13. juulil 2015. Osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu koosoleku otsused on tühised. Alternatiivselt on otsused vastuolus seadusega ja need tuleb kehtetuks tunnistada. Otsuste tegemisel on rikutud otsuste protokollimise nõudeid (äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 5). Osanike otsus 2014. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta ei kajasta õigesti hääletustulemust. Hageja ei hääletanud ühegi otsuse poolt. Päevakorra p 4 all on tehtud kaks otsust, millega on otsustatud juhatuse liikmete tasustamine ja juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingute sõlmimine. Kuna vastuvõetud otsus puudutab osanike R. Puusepa ja S. Tabo ning osaühingu vahel tehingu tegemist, siis ei võinud kumbki nendest osanikest tasu määramise otsustamisel hääletada (ÄS § 177 lg 1). Tasu määramine juhatuse liikmele on tehing, mille tegemisel on juhatuse liikme huvi vastuolus osaühingu huviga. Kuna üks ja sama otsuse eelnõu nägi ette mõlemale juhatuse liikmele tasu määramise, ei saanud kumbki juhatuse liige selle otsuse tegemisel osanikuna hääletada. Lisaks on hageja hääled ekslikult loetud kvoorumi hulka, kuigi ta lahkus koosolekult pärast seda, kui tehti teatavaks koosoleku päevakord ja otsuste eelnõud. Seega ei saanud ei S. Tabole ega ka R. Puusepale tasu määramise otsus, isegi kui need oleksid eraldi otsused, nõutavat häälteenamust (s.o 50% + 1 hääl). Hageja ei olnud koosoleku toimumise ajal kostja juhatuse liige. Hageja esitas 11. juunil 2015 kostja teistele osanikele avalduse, paludes end alates 11. juunist 2015 juhatusest tagasi kutsuda. Hageja ei ole nõustunud koosoleku pidamise ega otsuste vastuvõtmisega ja seda tõendab esimese päevakorrapunkti juures protokollitud vastuväide. Hageja lahkus koosolekult pärast vastuväite protokollimist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et koosoleku otsused ei ole tühised. Hageja ei saa nõuda ka otsuste kehtetuks tunnistamist. Protokoll vastas seaduse nõuetele. Juhatuse liikmele tasu määramine ei ole tehing, mille puhul kehtiks ÄS § 177 lg-st 1 tulenev hääleõiguse piirang. Isegi kui selline piirang kehtiks, oleks juhatuse liikmetele tasu määramise otsus kehtivalt vastu võetud, sest R. Puusepale tasu määramise poolt hääletas S. Tabo ja hageja oli erapooletu, mistõttu võeti otsus vastu S. Tabo poolthäälega. Samamoodi on R. Puusepa poolthäälega vastu võetud S. Tabole juhatuse liikme tasu määramise otsus. Hageja ei lasknud protokollida vastuväiteid otsustele, nagu seda nõuab ÄS § 178 lg 3 teine lause, seega ei saa ta nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Lisaks on vaidlusaluse koosoleku otsused 14. oktoobril 2015 toimunud koosolekul vastu võetud uue otsusega kinnitatud (ÄS § 178 lg 2).
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 30. juuni 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1800 eurot. Maakohus leidis, et otsused ei ole ÄS § 1721 esimeses lauses sätestatut arvestades tühised. Osanike koosoleku osavõtjate nimekirja järgi on koosolekust osa võtnud kõik osanikud. Äriregistri andmetel oli hageja koosoleku kokkukutsumise ajal ka ise kostja juhatuse liige. Asjaolu, et hageja oli esitanud avalduse enda tagasikutsumiseks osaühingu juhatusest juunis 2015 ja seetõttu ei teadnud midagi osaühingu tegevusest, ei ole tõendatud. Hageja on hääletanud aastaaruande kinnitamise poolt. Ülejäänud otsuseid hageja ei allkirjastanud. Hageja ei saa nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist, sest 14. oktoobril 2015 toimunud osanike koosolek otsustas, et vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused on kehtivad. Sellist otsust saab pidada vaidlustatud otsuste kinnitamise otsuseks ja ÄS § 178 lg 2 järgi ei saa otsust pärast selle kinnitamist enam vaidlustada. Asjast ei nähtu, et uue koosoleku otsust oleks vaidlustatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlusaluse koosoleku otsused tühised. Muuhulgas on maakohus ebaõigesti märkinud nagu oleks hageja koosolekul hääletanud päevakorra p 1 all märgitud otsuse „2014. a majandusaasta aruande kinnitamine“ poolt. Hageja ei hääletanud koosolekul ühegi otsuse poolt ega väljendanud muul viisil tahet ühegi otsuse poolt hääletamise osas. Kostja ei koostanud koosoleku käigu kohta eraldi protokolli, vaid soovis hagejalt allkirju 13. juuli 2015 koosolekul hagejale esmakordselt teatavaks tehtud otsuste eelnõudele. Hageja keeldus sellest ja esitas koosoleku läbiviimisele vastuväite, mis käsikirjaliselt märgitud ka päevakorra p 1 all hagejale allkirjastamiseks esitatud otsuse eelnõule. Põhjendamatu on maakohtu järeldus nagu oleks hageja olnud nõus koosoleku läbiviimisega. Pärast vastuväite protokollimist palus hageja koosolek laiali saata ning lahkus koosolekult. Maakohus on teinud ebaõigeid järeldusi poolte suhtluse kohta. Hageja ja kostja teiste juhtorgani liikmete vahel tekkisid olulised erimeelsused kostja juhtimist puudutavates küsimustes mai 2015 teises pooles. Hageja esitas 11. juunil 2015 avalduse enda tagasikutsumiseks juhatusest. Kuigi 29. juuni 2015 otsusega vabastati hageja juhatuse liikme kohustustest arvates 11. juulist 2015, oli hageja sisuliselt jäetud kostja juhtimisotsuste tegemisest kõrvale juba alates juuni 2015 keskpaigast, s.o enne koosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmist ja majandusaasta aruande kinnitamist juhatuse liikmete poolt.
Maakohus on vääralt hinnanud osanike 14. oktoobri 2015 otsuse tähendust ja ebaõigesti käsitlenud seda ÄS § 178 lg 2 järgse otsuse kehtetuks tunnistamist välistava otsuse kinnitamisena. Kostja osanikud ei ole ühegi otsusega vaidlusalust otsust kinnitanud. Asjaolu, et 14. oktoobri 2015 osanike otsusega on jäetud vastu võtmata otsus osanike 13. juuli 2015 otsuste tühiseks lugemiseks, ei anna alust käsitleda nimetatud otsust varasema otsuse kinnitamisena ÄS § 178 lg 2 tähenduses. 14. oktoobri 2015 osanike koosoleku otsused olid suunatud sellele, et saavutada osanike vahel ühine arusaam otsuse tühisuse aluste olemasolust või nende puudumisest. Hageja koosolekul ei osalenud, kuna kostja ei kutsunud koosolekut kokku antud küsimuses ühise seisukoha kujundamiseks hageja palutud tähtajaks. Maakohus ei ole eristanud otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise aluseid. Kuna ÄS § 178 lg 2 asjaolusid ei esine, siis pidanuks maakohus sisuliselt kontrollima hagis esitatud kehtetuks tunnistamise aluste olemasolu, mida maakohus aga teinud ei ole. Kui kostja 14. oktoobri 2015 osanike otsusega oleks 2 päeva pärast hagi esitamist
12.oktoobril 2015 kinnitatud kehtetuks tunnistatav otsus, siis tuleks kehtetuks tunnistamise aluste olemasolul menetluskulud jaotada poolte vahel sama moodi nagu juhul, kui hageja loobub hagist seepärast, et kostja rahuldab tema nõude pärast hagi esitamist.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et vaidlusaluse koosoleku otsused ei ole tühised. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et 14. oktoobril 2015 toimunud kostja osanike koosolekul otsustati, et 13. juuli 2015 osanike koosolek on toimunud nõuetekohaselt ja põhjust seal vastuvõetud otsuste kehtetuks lugemiseks ei ole. Sisuliselt 14. oktoobri 2015 osanike koosolekul kinnitati täiendavalt 13. juuli 2015 koosoleku otsuste kehtivust ja õiguspärasust, millest tulenevalt ei saa hageja ÄS § 178 lg 2 alusel nõuda 13. juuli 2015 koosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 22. detsembri 2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 24.05.2017 otsusega hageja kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016 otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 30. juuni 2016 otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata T. Sarapuu nõude tunnistada kehtetuks Vedelgaas OÜ osanike 13. juuli 2015 koosoleku otsused, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Riigikohus jättis Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016 otsuse muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 30. juuni 2016 otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata T. Sarapuu nõude tuvastada Vedelgaas OÜ osanike 13. juuli 2015 koosoleku otsuste (majandusaasta aruande kinnitamise otsuse, kasumi jaotamata jätmise otsuse, juhatuse liikmetele tasu määramise ja nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise otsuse ning 30. märtsi 2015 dividendi maksmise otsuse tühistamise otsuse) tühisus. Riigikohtu otsuse kohaselt on õige kohtute järeldus, et otsused ei ole tühised. Alternatiivselt on hageja palunud tunnistada otsused kehtetuks. Kohtud on otsuste kehtetuks tunnistamise nõude jätnud rahuldamata põhjendusega, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluse koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna kostja osanike 14. oktoobri 2015 otsusega on vaidlusaluse koosoleku otsused heaks kiidetud. Kohtud ei ole otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet sisuliselt
analüüsinud ja on lähtunud ekslikust eeldusest, et kui osanike koosoleku päevakorras on küsimus, kas lugeda eelmise koosoleku otsused tühiseks, siis saab otsust, millega on otsustatud eelmise koosoleku otsuseid tühiseks mitte lugeda, pidada eelmise otsuse kinnitamise otsuseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsuste kehtetuks tunnistamise nõue uuesti lahendada. Esmalt tuleb tuvastada, kas hagejal on ÄS § 178 lg 3 järgi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus. Kui selgub, et osanik on kas kõigi või mõne otsuse puhul lasknud protokollida vastuväite, siis on tal nende otsuste vaidlustamise õigus ÄS § 178 lg 3 järgi olemas. Seejärel tuleb teha kindlaks, kas otsuste vaidlustamiseks on ÄS § 178 lg 1 järgi alust (st kas otsus on hageja esitatud asjaoludel vastuolus seaduse või põhikirjaga). Seejärel on võimalik hinnata, kas vaatamata vaidlustamise aluse olemasolule võivad otsused või osa neist olla ÄS § 178 lg 2 mõttes uue otsusega kinnitatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
8.Hageja esitas ringkonnakohtule seisukoha, milles palub tühistada maakohtu otsuse seni jõustumata osas ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse seni jõustumata osas ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seisukoha kohaselt on Riigikohus märkinud, et Riigikohtu arvates ei ole otsus, millega osanikud möönavad, et nende arvates ei ole põhjust tunnistada tühiseks (tühistada) varasema koosoleku otsuseid, käsitatav otsuse kinnitamisena ÄS § 178 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb kontrollida otsuste puhul üksnes seda, kas hagejal on otsuste kehtetuks tunnistamise nõudeõigus ÄS § 178 lg 3 järgi ning seda, kas otsuste kehtetuks tunnistamiseks ÄS § 178 lg 1 kohaselt on alust. Hageja on põhjendanud otsuste kehtetuks tunnistamise õiguse olemasolu ja alust hagiavalduses ning 16.11.2015 menetlusdokumendis.
9.Kostja esitas ringkonnakohtule seisukoha, milles leiab, et hagejal ei ole tekkinud otsuste kehtetuks tunnistamise õigust, kuna hageja poolt majandusaasta aruande kinnitamise otsusele kirjutatu, et ta soovib saada mõtlemisaega, ei ole vastuväide ÄS § 178 lg 3 mõttes (sellest ei ole võimalik üheselt välja lugeda, et osanik on otsuse vastuvõtmise vastu). Isegi kui tegemist on korrektse vastuväitega, ei saa vastuväidet lugeda kehtivaks teiste samal koosolekul vastu võetud otsuste suhtes. Kõik otsused vormistati eraldi dokumentidena, mistõttu tuleb neid käsitleda üksteisest eraldiseisvatena. Lisaks ei ole hageja viidatud alustel võimalik otsuseid kehtetuks tunnistada. Kostja ei näe ühtki hageja poolt välja toodud asjaolu, mis oleks seaduse või põhikirjaga vastuolus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
10.Riigikohtu 24.05.2017 otsusega jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsus, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 30.06.2016 otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata T. Sarapuu nõude tuvastada Vedelgaas OÜ osanike 13.07.2015 koosoleku otsuste (majandusaasta aruande kinnitamise otsuse, kasumi jaotamata jätmise otsuse, juhatuse liikmetele tasu määramise ja nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise otsuse ning 30.03.2015 dividendi maksmise otsuse tühistamise otsuse) tühisus. Riigikohus tühistas 24.05.2017 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 30.06.2016 otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata T. Sarapuu nõude tunnistada kehtetuks Vedelgaas OÜ osanike 13.07.2015 koosoleku otsused, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis tühistatud osas asja Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Riigikohtu otsusest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude Vedelgaas OÜ 13.07.2015 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi.
12.Hagiavalduse kohaselt palus hageja alternatiivselt tunnistada Vedelgaas OÜ 13.07.2015 koosoleku otsused kehtetuks. Kostja esitas muu hulgas vastuväite, et kostja ei saa nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna ta pole lasknud protokollida vastuväiteid otsustele. ÄS § 178 lg 3 teise lause järgi võib osanik, kes otsuse tegemisel osales, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Riigikohus on samas asjas 24.07.2017 tehtud otsuse p-s 14 märkinud, et maakohus tuvastas (maakohtu otsuse lk 8), et hageja osales vaidlusalusel koosolekul ja ringkonnakohus nõustus maakohtu nimetatud seisukohaga. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole kohtud selle asjaolu tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Põhjendamatu ja tõendamata on hageja väide, et hageja osales koosolekul üksnes esimese päevakorrapunkti arutamise ajal. Kuna hageja osales koosolekul kõigi päevakorrapunktide arutamise ajal ning teise, kolmanda ja neljanda päevakorrapunkti all vastu võetud otsustele ei ole hageja lasknud vastuväidet protokollida, siis puudub tal ÄS § 178 lg 3 teise lause alusel õigus nende otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda. Esimese päevakorrapunkti all vastu võetud otsusele (majandusaasta aruande kinnitamine, I kd, tl 17) on hageja märkinud, et „Ilmnenud uute otsustega, millest mind Tarvo Sarapuud ei teavitatud, soovin saada mõtlemisaega kuni 15.07.2015.“ 16.11.2015 menetlusdokumendis (I kd, tl 54) on hageja selgitanud, et „Nimetatud märkuse lisamiseks vastavale otsusele ei oleks olnud põhjust juhul, kui Vedelgaasi juhatuse liikmed (S. Tabo ja R. Puusepp) oleksid ka tegelikult tutvustanud osanikule eelnevalt nii koosoleku otsuste päevakorda kui ka otsuste eelnõusid või kui osanikud oleksid koosolekul üksmeelselt otsustanud uue päevakorra kinnitamise.“ Õiguskirjanduses (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 152) on asutud seisukohale, et vastuväitena on käsitletav organi liikme eraldi tahteavaldus mis tahes sõnastuses, millest nähtub, et ta ei nõustu otsusega (nt peab otsust seadusega vastuolus olevaks, tühiseks, kehtetuks, õigusvastaseks jms). Vastuväitena otsusele ei ole käsitletavad enne otsuse vastuvõtmist esitatud protestid või mittenõustumised koosoleku läbiviimise korra osas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud hageja märkus ei ole käsitletav tahteavaldusena ÄS § 178 lg 3 teise lause tähenduses. Maakohtu 02.05.2016 istungil (I kd, tl 78) ja maakohtu 08.06.2016 istungil (I kd, tl 89) on hageja selgitanud, et ta oli majandusaasta aruandest teadlik ja nõus selle kinnitamisega. Seega tuleneb nii hageja kohtuistungitel antud selgitustest kui tema 16.11.2015 menetlusdokumendis esitatud seisukohast, et esimese päevakorrapunkti all vastu võetud
otsusele esitatud märkus ei tähendanud mittenõustumist majandusaasta aruande kinnitamisega, vaid mittenõustumisena koosoleku kokkukutsumise korra osas. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et hagejal puudub ÄS § 178 lg 3 teise lause alusel õigus nõuda osanike 13.07.2015 koosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna ta ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet ühelegi otsusele. Hagi tuleb jätta ka alternatiivnõude osas rahuldamata.
13.Hagejal puudub osanike 13.07.2015 otsuste kehtetuks tunnistamise nõude õigus ning seetõttu ei pea ringkonnakohus andma hinnangut hageja esitatud asjaoludele, millega ta põhjendas otsuste kehtetust.
14.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ning maakohtus hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud 1800 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Apellatsioonkaebuse esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus palus kostja mõista hagejalt välja menetluskulud 1620 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks Riigikohtus ja asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 2227,50 eurot, sh vastuse koostamise eest hageja kassatsioonkaebusele 1350 eurot (10 tundi) ja ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja selles osalemise eest 877,50 eurot (6 tundi 30 minutit). Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuses kassatsioonkaebusele on korratud varasemas menetluses esitatud seisukohti ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine on peamiselt seisnenud Riigikohtu otsusega tutvumises, siis on põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja ajakulu Riigikohtus ja ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel kokku 8 tundi, s.o 1080 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks välja mõista 2700 eurot (1620+1080). Kostja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt 2700 eurot tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.