Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldaja põhinõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 05.11.2014, mil jõustus Tartu Maakohtu 16.05.2013 a otsus tsiviilasjas nr 2-11-17796, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 269 710,35 eurot. Võlgnik ei tasunud temalt väljamõistetud summat 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Võlausaldaja avalduse alusel on 24.11.2014 alustatud põhinõude osas täitemenetlust, mille raames on võlausaldajale seni laekunud kokku vaid 658,51 eurot. Vaatamata 2,5 aastat kestnud täitemenetlusele ei ole võlausaldaja nõuet tänaseni rahuldatud. Võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud hagi tagamiseks seati Tartu Maakohtu 02.05.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 võlausaldaja kasuks kohtulik hüpoteek summas 46 300 eurot xxxx asuvale kinnistule (registriosa nr xxxx) ning kohtulik hüpoteek summas 223 410 eurot 1⁄2 suurusele mõttelisele osale xxxx asuvast kinnistust (registriosa nr xxxx). Pärnus asuv kinnistu müüdi võlgniku poolt 2013.a oktoobris ja müügist saadu arvel rahuldati AS-i SEB Pank nõudeid, kelle kasuks seatud hüpoteek asus võlausaldaja kasuks seatud kohtulikust hüpoteegist järjekohas eespool. xxxx kinnistu 1⁄2 mõttelisele osale seatud hüpoteek võlausaldaja kasuks on kehtiv (lisa 5) ning tulenevalt AÕS §-st 363 lg 2 tagab see tsiviilasjas nr 2-11-17796 jõustunud kohtuotsustega rahuldatud võlausaldaja nõude täitmist. Vaatamata võlausaldaja kasuks sissekantud hüpoteegile ei saa asuda seisukohale, et pankrotiavalduse aluseks olev võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Seda esiteks põhjusel, et võlausaldaja nõude suurus ületab tema kasuks seatud hüpoteegi summat 65 616,82 euro võrra (289 026,82 eurot vs 223 410,00 eurot), st selle summa ulatuses on võlausaldaja nõue igal juhul pandiga tagamata. Praegusel juhul on ilmne, et Põlde tn 32 kinnistu 1⁄2 mõttelise osa müügist saadava arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet isegi hüpoteegisumma ulatuses. Kinnistusraamatust nähtuvalt on võlgniku ja Ulvi Malmi ühisomandis olev xxxx kinnistu 1⁄2 mõtteline osa koormatud esimesel järjekohal oleva hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks summas 5 740 000 krooni (366 852,86 eurot). AS SEB Pank 27.06.2017.a kirja kohaselt on eelnimetatud hüpoteegiga tagatud põhinõude (laenujäägi) suurus hetkel 178 383,89 eurot (lisa 6). Kuna AS-i SEB Pank hüpoteek asub järjekohas eespool võlausaldaja kasuks seatud hüpoteegist, siis täitemenetluses sissenõude pööramisel Põlde tn 32 kinnistu 1⁄2 mõttelisele osale jääb nimetatud hüpoteek kehtima, kui AS SEB Pank täitemenetlusega ei ühine (TMS § 158 lg 1), täitemenetlusega ühinemise korral rahuldatakse aga AS-i SEB Pank nõue esmajärjekorras enne võlausaldaja nõude rahuldamist (TMS § 174 lg 3 p.2). Mõlemal juhul ei ole vara müügist võimalik saada piisavalt vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks väljaspool pankrotimenetlust. Arvestades et ehitisregistri andmete järgi asub xxxx kinnistul kaksikelamu suletud netopinnaga 271,4 m2 ning kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omaniku kasutuses on seega eeldatavasti majaosa netopinnaga ca 135 m2, võib hüpoteegiga koormatud mõttelise osa turuväärtuseks olla ca 210 000 – 230 000 eurot. Kuna AS SEB Pank hüpoteegiga tagatud nõude suuruseks on eeltoodu kohaselt vähemalt 178 383,89 eurot, on üheselt selge, et tagapool oleva järjekohaga hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõuet ei ole kinnistu 1⁄2 mõttelise osa arvel võimalik täies ulatuses rahuldada. Võlgniku vastus Võlgnikule ei ole arusaadav, mis eesmärgiga on pankrotiavaldus esitatud, sest on selge, et võlausaldaja ei saavuta oma eesmärki juhul, kui Valter Malmile on kuulutatud välja pankrot. Pankrotimenetluses ka kehtib printsiip, et kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega, rahuldatakse nõuded pandieseme müügist saadud raha arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele. OÜ Xxxx hüpoteek on teisel järjekohal. Võlgniku ainsaks varaks on ühisomandis olev 1/2 kinnistust, mis on koormatud esimesel järjekohal hüpoteegiga SEB Panga kasuks, kusjuures kinnistu väärtus ei ületa laenujääki. Antud olukorras on ilmselge, et võlgniku vara arvelt pole võimalik OÜ Xxxx nõuet rahuldada, kuna esimeses järjekorras rahuldatakse SEB Panga nõue. Kuna laenujääk ületab vara väärtust, siis on arusaadav, et OÜ’le Xxxx ei jää mitte midagi vara müügist, rääkimata sellest, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ka arvab, et pandieseme eeldatavast müügist pankrotimenetluse kulude katteks saadav 15/100 (15%) ei kata kõiki pankrotimenetluse kulusid. Kuid igal juhul enne pandieseme

müüki tuleb ühisomand lõpetada ja jagada, kusjuures hetkel ei ole võimalik isegi prognoosida, mis tulemusega lõpeb ühisomandi jagamine, kuna xxxx on xxxx ühiskohustus SEB panga eest, mis ka peab jagama. Xxxxalates 01.05.2017 on tunnistatud 100 % töövõime kaotanud inimeseks, lisaks on Sotsiaalkindlustusamet temale määranud keskmise puude. xxxx on probleemid jalgadega, liikumisega ja halvenenud silmanägemisega. Kõik see on II grupi diabeedi tagajärjel tekkinud kahjustused. Ainsaks tuluks on toetus suurusega kuus ca 400,00 eurot, selle suurus sõltub mitu päeva on kalendrikuus. Väär on võlausaldaja väide, et kuuluvad võlgnikule äriregistri teabesüsteemi järgi osalused mitmetes äriühingutes. Vastavalt e-krediidiinfo andmetele ainsaks ettevõtteks, millega on võlgnik seotud, - see on OÜ xxxx, s.o. võlausaldaja. Võlgnikul on ka kehtiv ärikeeld. Mitte mingit väärtuslikku vallasvara (kuld, maalid, kogud jne.) võlgnikul ei ole. Majas kus võlgnik elab on mööbel, mille vanus on 10-25.a. ja vaevalt see kedagi huvitab, kui vaid tasuta anda Uuskasutuskeskusesse. Telekaid on kaks, üks mis on küll 10 aastat vana, aga ei tööta ja teine mis töötab on aastast 1999.a. Rohkem võlgnikul mitte mingisugust likviidset vara, autosid, kaatreid, sularaha jne ei ole ja võlgnik pole midagi selle puudumise tõttu kuhugi kantinud, peitnud ega müünud viimase 5 aasta jooksul. Pärandusi ka võlgnikul oodata ei ole, sest tema mõlemad vanemad on ammu surnud - ema 2000.a. ja isa 2011.a. Sellest lähtuvalt on vale võlausaldaja väide, et võlgnikul on piisavalt vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Selles valguses pigem on alus nõuda võlausaldajalt deposiiti PankrS § 11 lg 1 järgi, kuna võlgnikul ei ole üldse vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Juhul, kui kohus ei nõustu võlgniku vastuväidetega ja määrab ajutise halduri, siis leiab võlgnik, et antud juhul esineb alus PankrS § 29 lg 1 kohaldamiseks. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul on ilmselge, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Esiteks, antud juhul ei ole võimalik võlgniku vara tagasi võita või tagasi nõuda, kuna võlgnik ei ole teostanud varaga seotud tehinguid viimase viie aasta jooksul. Teiseks, võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning jätku vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnikule küll kuulub ühisomandina xxxx xxxx kinnistu 1⁄2 mõtteline osa, mis on koormatud esimesel järjekohal oleva hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks summas 5 740 000 krooni (366 852,86 eurot). Võlausaldaja teatas, et põhinõude (laenujäägi) suurus hetkel on 178 383,89 eurot, kuid see nii ei ole. Laenusid, mis on seotud kinnistuga on kaks: 1) xxxx - 176 240,63 € tasumise aeg 25.12.2029.a. ning 2) xxxx - 22174,28 € tasumise aeg 25.03.2029.a. (jääk seisuga 14.09.2017), s.o. kokku 198 414,91 eurot. Võlausaldaja eeldab, et võib hüpoteegiga koormatud mõttelise osa turuväärtuseks olla ca 210 000 – 230 000 eurot, kuid võlgnik ei ole sellega nõus. Võlgnik on veendunud, et kinnistu turuväärtus on tunduvalt madalam. Paarismaja osa vajaks seest korralikku sanitaarremonti ja väljast värvimist, täielikult on vaja välja vahetada krunti piirav puidust piirdeaed ca 250 jm. Kui täna hakata müüma, siis hind võiks olla ca 180 000 - 190 000 eurot, mitte rohkem. Ja seda eeldusel, et tegemist on tavamüügiga, kuna praktika näitab, et enampakkumisel reeglina müüakse vara hinnaga, mis on madalam kui turuväärtus vähemalt 10 % võrra. Seega saab eeldada, et reaalseks müügihinnaks saab olla anud juhul maksimaalselt 160 000 - 170 000,00 eurot. Kuna tegemist on ühisomandiga, siis tuleb võtta arvesse ka seda et kinnistut pole võimalik müüa ilma, et enne oleks ühisomand lõpetatud ja jagatud, mis tähendab, et peab jällegi kohtu poole pöörduma ja sellega seotud kulud kandma (riigilõiv, õigusabikulud jms). Kuid igal juhul ühisomandi jagamine ei too võlausaldajale kaasa tulemust, mida ta ootab ehk peab võlausaldaja tunnistama, et ühisomandi jagamine olukorras, kus laenujääk ületab ühisomandi väärtust, on võlausaldaja jaoks ilmselgelt perspektiivitu, kuna võlausaldaja ei saavuta oma eesmärki, sest kõik rahalised vahendid ühisomandi lõpetamisest, jagamisest ja

hilisemast müügist jäävad vaid esimese järjekoha hüpoteegipidajale, antud juhul SEB pangale, kuid mitte võlausaldajale. Võlgnik märgib, et võlausaldaja ise nõustub antud asjaoluga, kuna pankrotiavalduse p-s 3.2. kinnitab, et praegusel juhul on ilmne, et Põlde tn 32 kinnistu 1⁄2 mõttelise osa müügist saadava arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet isegi hüpoteegisumma ulatuses. Sellest lähtuvalt tuleb tunnistada, et võlgnikul ei jätku vara ei pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldaja nõude rahuldamiseks, mis teeb mõttetuks pankrotimenetluse pidamise. Seega on õigustatud lõpetada määrusega menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Xxxx pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on Tartu Maakohtu 16.05.2013 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-11-17796 ning Tartu Maakohtu 27.03.2015 määrus menetluskulude väljamõistmise kohta. Kohtulahendid on jõustunud. Tsiviilasjas 2-11-17796 on mõistetud võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 289 685,33 eurot (lisanduvad viiviseid). Kriminaalasjas 1-17-7212 on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud 267 004,01 eurot. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja avalduse alusel on 24.11.2014 alustatud põhinõude osas täitemenetlust, mille raames on võlausaldajale seni laekunud kokku vaid 658,51 eurot. Vaatamata 2,5 aastat kestnud täitemenetlusele ei ole võlausaldaja nõuet tänaseni rahuldatud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kuulub alates 15.01.2007 (xxxx ühisomandis) 1⁄2 suurune mõtteline osa Põlde 32 kaasomandist. Võlgniku ja xxxx ühisomandis olev xxxx kinnistu 1⁄2 mõttelisele osale on seatud esimese järjekoha hüpoteek AS SEB Pank kasuks summas 5 740 000 krooni (366 852,86 €), teise järjekoha hüpoteek (kohtulik hüpoteek) OÜ Xxxxpankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olav Kuklase kasuks summas 223 410,00 €. Ajutine haldur on arvamusel, et kinnistu mõttelise osa müügihind ei ole tõenäoliselt rohkem kui 210 tuhat eurot, kuid see on ikkagi natukene rohkem, kui sellele varale seatud I järjekoha hüpoteegiga (AS SEB Pank) tagatud kohustus (198 609,17 €). Kuna kinnistu ja sellega seonduv kohustus on abikaasade ühisvara, siis eelduslikult kuulub võlgnikule 1⁄2 ühisvarast. Võlgnikul on pangakontodel rahalisi vahendeid 523,13 eurot. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustab Töötukassa puudetoetus ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav keskmise puude toetus, kokku ca 400 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 1 479 786 eurot. Suurima nõudega (s.o. 556 030,83 eurot) kreeditor on pankrotiavalduse esitanud XxxxOÜ (pankrotis). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus ei nõustu võlgnikuga selles, et vara puudumise tõttu esineb PankrS § 29 lg 1 alus pankrotiavalduse menetluse raugemiseks. Võlgnikule kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa Põlde 32 kaasomandist, seega on käesolevas menetluses halduril

võimalik pankrotivara moodustada. Samuti on ajutine haldur kooskõlas PankrS § 22 lg 2 p 1 sätestatuga tuvastanud, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on maksejõetuks muutunud aastaid tagasi. Maksejõuetuse põhjus on juhatuse liikmele antud volituste ületamine ja sellega kahju tekitamine. Võlgnikult on tekitatud kahjud välja mõistetud osaliselt tsiviilasjaga 2-11-17796 ja lisaks tsiviilhagiga kriminaalasjas 1-17-7212 KarS § 209 lg 2 p 2, 3, 201 lg 2 p 4, 384 lg 1, 3891 lg 1 järgi. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on toimepandud kuritegu. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal ei esine vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 7,35 töötunni eest kokku summas 624,75 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 624,75 eurot. Kohus jätab PankrS § 150 lg 2 alusel menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja maakohtus menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus mõistab võlgnikult võlausaldaja kasuks välja üksnes riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.