lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-15645/3

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 13.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-15645/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-15645

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Gerli Võimre

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15645

Tsiviilasi

Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Taotleja seaduslik esindaja eestkostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
2.Toimetada kohtumäärus taotleja eestkostjale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Xxxx(taotleja) esitas 19.10.2017 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja selgitas, et tema tervis on suhteliselt korras ja pension määrati talle rahalise olukorra suhtes. Taotleja keeldus pensionist, kuid see määrati talle vastu tahtmist. Tegelik invaliidsus on taotlejal seotud unehäiretega (alates 1977. a) ja selja vigastusega (alates 1990. a kevadest).

2-17-15645 Taotleja selgitas, et ta ei saa kellaaegade järgi tööl käia. Eestkostjat taotleja ei vaja ja ei ole kunagi seda palunud. Vanemate abi ei ole taotleja vastu võtnud juba alates 2011. a. Taotleja vanemad on seevastu taotlejalt ligi 700 eurot saanud. Taotleja märkis, et see, et ta varem vanemate abi vastu võttis, ei tee teda haigeks ning et nende 3-taoline üürikorter tagas neile hea lisasissetuleku. Samuti viitas taotleja taotluses, et Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ (taotlejal märgitud: „Advokaadi Büroo Biin“) ei korraldanud tema kohtumist 2015. a kohtumääruse tegijaga ja ta ei ole seda (st määrust) ka näinud. Ainus, mida advokaadibüroo teatas, oli see, et uut ekspertiisi 2015. a ei korraldatud ning õigustas (2015. a) tehtud kohtumäärust. Taotlejale oli ka arusaamatu, miks vastus tema õigusabi palvele laekus juristide liidule, mitte taotlejale. Taotleja selgitas, et ta vajab õigusabi ja et õigusvastane määrus kuulub tühistamisele. Taotleja märkis mh, et vassimisega tegelenud kohtunik võib ise riigilõivu maksta. Taotleja ootab kohtult määrust, millega minna juristide liitu.

2.02.11.2017 telefonivestluses kohtuga teatas taotleja eestkostja, et ta ei ole teadlik taotleja (19.10.2017) esitatud riigi õigusabi taotlusest.
3.06.11.2017 telefonivestluses kohtuga avaldas eestkostja, et ta soovib taotleja taotluse tagasi võtta ja lubas edastada vastava dokumendi kohtule ka kirjalikult.
4.10.11.2017 menetlusdokumendis märkis taotleja eeskostja, et ta soovib taotleja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse tagasi võtta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus on seisukohal, et Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata seoses taotluse tagasivõtmisega taotleja eestkostja poolt.
6.Kohus on tuvastanud, et taotlejale on Harju Maakohtu 23.12.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-42101 seatud eestkostja (Xxxx). Antud määruse kohaselt on eestkostja ülesanneteks taotleja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Samuti luges kohus taotleja valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Kohus määras taotlejale eestkostja tähtajaga kuni viis aastat alates antud määruse tegemisest.
7.TsMS § 202 lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 202 lg 2 esimese lause kohaselt ei ole eestkostetaval kui piiratud teovõimega isikul üldjuhul tsiviilkohtumenetlusteovõimet, mistõttu esindab teda TsMS § 217 lg 3 järgi kohtumenetluses üldjuhul tema seaduslik esindaja (vt Riigikohtu 23.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 17). TsMS § 204 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg-s 3 on sätestatud, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
8.Kohtule 10.11.2017 esitatud menetlusdokumendis avaldas taotleja eeskostja (Xxxx), et ta soovib taotleja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse tagasi võtta.

2-17-15645

9.TsMS § 4 lg-st 1 tuleneb, et kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 424 lg-le 1 võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Avalduse tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 avalduse läbi vaatamata.
10.Eeltoodust tulenevalt ja taotleja eeskostja 10.11.2017 taotluse alusel jätab kohus seega taotleja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Võttes arvesse taotleja riigi õigusabi taotluses esitatud selgitusi, esineb käesoleval juhul kohtu hinnangul muu hulgas riigi õigusabi andmisest keeldumise alus. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 sätestab nimelt, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium