lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-105693/7

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-105693/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 67 lg 1, 2Tehingu mõisteTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-105693

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-17-105693

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2017, Jõhvi kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi A. S.`i vastu võlgnevuse 125,54 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 132,84 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

OÜ AF Võlamenetlus (RK 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150 Harjumaa )

Hageja esindaja:

Gerda Kabrits (volikirja alusel, e-post [email protected] )

Kostja:

A. S. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.OÜ AF Võlamenetlus hagi A. S.`i vastu võlgnevuse 125,54 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. S.’ilt hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks 07.03.2013 liitumislepingust nr. 2379672 ja selle lisast nr. 2380191 tulenev tasumata võlgnevus summas 95 (üheksakümmend viis) eurot 52 senti, sh põhivõlgnevus 79,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 19.10.2014-24.04.2017 eest 16,06 eurot (vastavalt VÕS § 113 lg 1).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahend
TsÜS § 5Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 76Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
3.Välja mõista kostjalt A. S.’ilt hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks liitumis-lepingust ja selle lisast tulenev viivis protsendina põhivõlgnevuselt (79,48 eurolt) alates 25.05.2017.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja A. S.’i kanda ja välja mõista A. S.’ilt hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud summas 103 (ükssada kolm) eurot 95 senti (so 77% summast 135 eurot). Muus osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5.Välja mõista kostjalt A. S.’ilt hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskuludelt (103,95 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.

Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD

1.OÜ AF Võlamenetlus esitas 22.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. S.`i vastu võlgnevuse 158,91 euro nõudes. Kohus tegi 31.03.2017 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 10.04.2017. Võlgnik esitas 19.04.2017 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.05.2017 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule (2-4).
2.Kohtule 24.05.2017 esitatud hagiavalduse aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel on 07.03.2013 sõlmitud liitumisleping nr. 2379672 ja selle lisa nr. 2380191, millede alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Kostja võlg Elisa Eesti AS ees moodustab 79,48 eurot. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude põhisummas 79,48 eurot, millele lisanduvad viivised, AF Võlamenetlus OÜle. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 79,48 eurot ning viivised 16,04 eurot, millele lisandub sissenõudmiskulu 30 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse summas 125,54 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 25.05.2017 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 60 eurot

ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 18-60).

KOSTJA VASTUS

3.Kostja esitas 09.06.2017 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostja väitel tegi Elisa AS talle ettepaneku sõlmida leping, leping toodi postiasutuse vahendusel. Interneti osas oli kokku lepitud, et nõrk piiramatu internett, mida ta sai kasutada 8 kuud. Elisa AS muutis paketti. Elisa AS ei nõustunud taastama endist paketti ning kostja jättis teenuse eest tasumata, leides, et ta ei pea tasuma teenuse eest, mida ta ei vaja. Internetiteenuse osutamine lõpetati. Kostja leiab, et menetluskulud peavad jääma Elisa AS kanda. Kostja pension on 115 eurot kuus, ta ei ole võimeline võlgnevust tasuma. (tl. 71).

MENETLUSE KÄIK

4.18. oktoobril 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 31.10.2017. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.11.2017 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl.73). Menetlusosalised kohtule täiendavaid taotlusi/vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
6.Elisa Eesti AS ja kostja vahel on 07.03.2013 sõlmitud liitumisleping nr. 2379672 ja selle lisa nr. 2380191, millede alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud, jättes arved tasumata alates oktoobrist 2014.a (so 2014.a. septembrikuus osutatud teenuste eest). Elisa Eesti AS loovutas nõude 29.12.2016 hagejale, so AF Võlamenetlus OÜ-le (tl. 24).
7.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 8.Asjas on tuvastatud, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 07.03.2013 liitumislepingu nr. 2379672 ja selle lisa nr. 2380191, millega Elisa Eesti AS pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Poolte vahel puudub vaidlus liitumislepingu ning selle lisa sõlmimise osas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kostja väitel ei pea ta tasuma teenuse eest, mida ta ei vaja. Kostja väitel tegi Elisa Eesti AS pakkumise mobiiltelefoni lepingu sõlmimiseks, leping toodi kostjale postiasutuse vahendusel. Hagile lisatud 07.03.2013 liitumislepingust nr. 2379672, selle lisast nr. 2380191 ja arvest nr. 130058541 nähtub, et leping ja arve on allkirjastatud kostja poolt isiklikult, seega on kostja nõustunud teenusepakkuja poolt pakutud tingimustega. Leping ja selle lisa on sõlmitud mobiilse püsiühenduse MiNT Light 5,92 kasutamiseks ning kostjale on väljastatud modem Huawei E303 internetiühenduse tagamiseks (tl. 25-27). Kostja väited selle kohta, et Elisa Eesti AS vahetas internetipaketti, on paljusõnalised, kostja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud faktiväidet, et ta pöördus teenusepakkuja poole palvega taastada endine internetiteenuse pakett. Kostjale esitatud arvetest nähtub, et kostjale pakutava teenuse maksumus on 5,92 eurot, so vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. (tl. 28-33). Arvele nr. 2011457465 ajavahemiku 10.-31.12.2014 eest on lisandunud käsitlustasu 50 eurot (vastavalt liitumislepingu lisale nr. 238019, tl. 26, 34-35). Kostja võlgnevus ajavahemikul 01.09.2014 kuni 31.12.2014 osutatud teenuste eest moodustab kokku 79,48 eurot. Kuna leping internetiteenuse osutamiseks oli sõlmitud 07.03.2013, siis on ümber lükatud kostja väide, et ta sai lepingus märgitud internetti MiNT Light kasutada ainult 8 kuu jooksul, arvetest nähtuvalt sai ta antud teenust kasutada vähemalt 1 aasta ja 10 kuud, so alates märtsist 2013 kuni 31.12.2014. Antud asjaoludest tulenevalt ei ole tõendantud kostja väide internetiteenuse paketi muutmise kohta AS Elisa Eesti poolt. Seega on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 07.03.2017 liitumislepingust nr. 2379672 ja selle lisast nr. 2380191 tulenev võlgnevus summas 79,48 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis
11.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Elisa Eesti AS liitumislepingutele ja teenuste kasutamise üldtingimuste p. 7.8 arvestatakse maksetega viivitamisel viivist 0,15% päevas viivitatud summalt (tl. 48).
12.Hageja on arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule, 0,022% päevas alljärgnevalt: ajavahemiku 19.10.2014-29.12.2016 (nõue muutus sissenõutavaks alates 19.10.2014) eest summas 14,06 eurot, (s.o 0,022% päevas võlgnevuselt 79,48 eurot 803 päeva eest); ajavahemiku 30.12.2014-24.04.2017 eest summas 2,00 eurot (s.o 0,022% päevas võlgnevuselt 79,48 eurot 113 päeva eest, tl. 20). Kostja viiviste osas vastuväiteid ei esitanud.
13.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuna hageja põhinõue on põhjendatud, siis on põhjendatud ka viivisenõue VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 31.12.2014 0,15%, ning nii enne 01.07.2015, 01.01.2016.a., kui ka enne 01.07.2016.a 0,05 % ning enne 01.01.2017 0,0%. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 19.10.2014-24.04.2017 eest VÕS § 113 lg alusel hageja poolt nõutud ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 07.03.2017 liitumislepingust nr. 2379672 ja selle lisast nr. 2380191 tuleneva viivise summas 16,06 eurot.

14.Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Võla sissenõudmise kulud
15.Hageja soovib kostjalt arvete sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 30 euro väljamõistmist. Vastavalt Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p. 6.1.2 ja hageja hinnakirjale (tl. 45, 36-37 ja 56) on teenuse osutajal on õigus kliendilt nõuda tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud menetluskulusid, s.o tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Hageja hinnakirjast lähtuvalt sõltub tasu suurus võlgnevuse suurusest. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega teenuse osutajal on õigus nõuda kliendile saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist teenuse osutaja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt kostjale arvete/meeldetuletuste saatmine ja/või seoses nende saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole (hagiavalduses nimetatud maksemeeldetuletusi ei ole hageja kohtule esitanud). Hageja on esitanud kohtule kostjale väidetavalt postiasutuse kaudu saadetud võlateatise ja 1 hagihoiatuse (tl. 53, 54-55), kuid kuna nimetatud dokumendid on saadetud Julianus Inkasso OÜ poolt, siis on kohus arvamusel, et nende dokumentide saatmise suhtes ei kehti Elisa Eesti AS hinnakiri. AS Elisa Eesti poolt on kostjale saadetud teatis nõude loovutamise kohta (tl. 24), kuid hinnakirjas ei sisaldu andmeid nimetatud teatise saatmise maksumuse kohta.
16.Ülaltoodust lähtuvalt otsustab kohus, et Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p. 6.1.2 ja hageja hinnakiri on tühised ja jätab hageja taotluse liitumislepingust tuleneva menetluskulu, summas 30 eurot väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 135 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi kulud 60 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 60 eurot on põhjendatud.
19.Kuna kohus rahuldas hagi ca 77% ulatuses, siis jätab kohus 77% hageja kuludest, so 135 eurost, kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 103,95 eurot. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 103,95 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (103,95 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja