Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab 1(4)

2-15-17553 kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AVL Trans OÜ hagi A M vastu töövaidluses ja A M vastuhagi AVL Trans OÜ vastu töövaidluses. Viru Maakohus korraldas kohtuistungi 01. novembril 2017. Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi ja vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmine Kohus tuvastas, et hageja Viru Maakohtu 01. novembril 2017 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on hageja seaduslikule esindajale kätte toimetatud postkasti panekuga 06. oktoobril 2017 (t.l.-113). Hagejat on kohtukutses hoiatatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, s.o et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile (t.l.-108). Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja taotles kohtuistungil hagi läbi vaatamata jätmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt TsMS § 409 p 1 p 1, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohus TsMS § 412 lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid ei tuvastanud. Hageja ei ole avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat kutsuti istungile õigel ajal, kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muid istungile kutsumise nõudeid eiratud ei ole, kohtukutse on hagejale kätte antud postkasti panekuga ja küllaldase ajavaruga. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks ega soovinud asja läbivaatamist ilma hageja osavõtuta. Kohus leiab, et hageja kohtuistungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbivaatamata. Vastuhagi läbivaatamata jätmine Kohus tuvastas, et hageja taotles hagimenetluse korras läbi vaadata ka kostja avalduse töövaidluskomisjonile töövaidluse asjas nr 4-1/1834 nõudega välja mõista tööandajalt saamata jäänud puhkuse hüvitis 400 eurot. Töövaidluskomisjoni 20. oktoobri 2015 otsusega töövaidluse 2(4)

2-15-17553 asjas nr 4-1/1834 on töövaidluskomisjon rahuldanud nõude osaliselt ja mõistnud välja 300 eurot puhkuse hüvitiseks. Samuti on töövaidluskomisjon tuvastanud töölepingu töötaja poolse ülesütlemise töötaja algatusel korraliselt. Viru Maakohus 02. veebruari 2016 määrusega võttis kostja avalduse töövaidluskomisjonile vastuhagina menetlusse. Viru Maakohus 18. aprilli 2017 määrusega jättis vastuhagi läbi vaatamata puhkushüvitise väljamõistmise nõude osas. Määrus on jõustunud 18. mail 2017. Seega on töövaidluskomisjoni otsus töövaidluse asjas nr 4-1/1834 jõustunud ning kuulub täitmisele. Kohus kirjutas 18. aprilli 2017 määruse punktis 2, et jätkab tsiviilasja menetluse kostja vastuhagis töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõude osas. Kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõuet ei ole kohtule ega töövaidluskomisjonile esitatud. Töövaidluskomisjon on töölepingu ülesütlemise alused tuvastanud omal algatusel ja vormistanud selle otsuse resolutsioonina. Pooled töövaidluskomisjoni otsuse seda osa vaidlustanud ei ole. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 alusel, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Lähtuvalt TsMS § 4 lg 1 ja lg 2, menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui on seaduses sätestatud korras esitatud hagi. Hagimenetluses määravad vaidluse eseme pooled. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus leiab, et kuna töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõuet ei ole töövaidluskomisjonile ega ka kohtule esitatud, ei saa kohus seda lahendada ja vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Arvestades, et vastuhagi menetluses on vastuhagis hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja vastuhagis kostja on kohtule taotluse esitanud pool, mille taotluse alusel menetleb kohus vastuhagi ning kohus jättis vastuhagi läbivaatamata, tuleb vastuhagi menetluses menetluskulud jätta kohtule taotluse esitatud poole, s.o vastuhagis kostja, kanda. 3(4)

2-15-17553 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jättis kõik menetluskulud hageja/vastuhagis kostja kanda. Kostja ei soovi menetluskulude nimekirja esitada ega soovi ka nende välja mõistmist, seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.