I. Kinnitada hageja Heiki Lilles'e ja kostja Leena Virkki vahel kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.Lõpetada poolte kaasomand korteriomandile * (registriosa nr *), andes terve korteriomandi Heiki Lillese (*) ainuomandisse ja pannes talle kohustuse hüvitada Leena Virkkile (*) tema omandiosa 1/2 mõttelist osa rahas, makstes talle hüvitise 6000,00 (kuus tuhat eurot).
2.Heiki Lilles tasub punktis 1 nimetatud hüvitise Leena Virkkile, hoiustades selle notar Eha Naudi ametikontol korraldusega, et hüvitis kuulub Leena Virkkile välja maksmisele koos Leena Virkki poolt kinnistusraamatu registriosa nr * 2. jaos omanikukande parandamiseks kandeavalduse, millega palutakse kustutada omanikukanne „Jelena Virkki (isikukood *) 1⁄2 kaasomandist; Heiki Lilles (isikukood *) 1⁄2 kaasomandist” ning teha uus omanikukanne, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna registrisse Heiki Lilles (isikukood *), esitamiseks KRS § 341 lg 1 sätestatud notariaalselt tõestatud nõusoleku andmisega.
Leena Virkki on kohustatud andma kompromissi punktis 2 kirjeldatud nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks, kui notari ametiarvele on Heiki Lillese poolt nõusoleku andmise ajaks hoiustatud Leena Virkkile maksmisele kuuluv hüvitis 6000,00 eurot ja tingimusel, et * Pank on Leena Virkki nõusoleku andmise ajaks lõpetanud * Pank ja Heiki Lilles vahel sõlmitud laenulepingu nr * tagamiseks * Pank ja Leena Virkki vahel 30.01.2009. a sõlmitud käenduslepingu nr * ja * Pank ja N V vahel 30.01.2009. a sõlmitud käenduslepingu nr * ja vabastanud Leena Virkki (*) ja N V (*) kõigist viidatud käenduslepingutest tulenevatest kohustustest.
4.Kui Heiki Lilles ei tasu tähtajaks 15. detsember 2017. a notari ametiarvele Leena Virkkile makstavat hüvitist või ei saavuta samaks tähtajaks * Pank poolt Pank ja Leena Virkki vahel 30.01.2009. a sõlmitud käenduslepingu nr * ja * Pank ja N V vahel 30.01.2009. a sõlmitud käenduslepingu nr * lõpetamist ega Leena Virkki (*) ja N V (*) vabastamist kõigist viidatud käenduslepingutest tulenevatest kohustustest, on Heiki Lilles kohustatud tasuma Leena Virkkile leppetrahvi 1000,00 (üks tuhat) eurot. Leena Virkkil on õigus kuni leppetrahvi tasumiseni keelduda kompromissi punktis 2 kirjeldatud kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmisest.
5.Kui Leena Virkki keeldub mõjuva põhjuseta kompromissi punktis 2 nimetatud nõusoleku andmisest rohkem kui 30 päeva pärast seda, kui Heiki Lilles on täitnud kompromissi p 3 kirjeldatud nõusoleku andmiseks seatud endapoolsed kohustused, on Leena Virkki kohustatud tasuma Heiki Lillesele leppetrahvi 1000,00 (üks tuhat) eurot. Heiki Lillesel on õigus leppetrahv maha arvata Leena Virkkile makstavast hüvitisest.
6.Pooled on kokku leppinud, et alates käesoleva kokkuleppe allkirjastamisest kannab Heiki Lilles üksi kõiki * korteriomandi ja * korteriomanike kaasomandi eseme majandamise-, korrashoiu- ja remondikulusid.
7.Pooled kinnitavad tagasivõtmatult, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded seoses Lepingu eseme valdamise, kasutamise või kaasomandi esemele tehtud kulutustega ja pooled loobuvad tagasivõtmatult selliste nõuete tulevikus esitamisest.
8.Heiki Lilles kinnitab tagasivõtmatult, et tal puuduvad Leena Virkki suhtes mistahes nõuded, mis tuleneks * Pank ja Heiki Lilles vahel 30.01.2009 sõlmitud laenulepingust nr * ja ta loobub tagasivõtmatult selliste nõuete tulevikus esitamisest.
9.Pooled on TsMS § 168 lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte eneste kanda.
10.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
11.Pooled paluvad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
III. Pärnu Maakohtul tagastada peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot Heiki Lilles'e arveldusarvele nr *. IV. Edastada määrus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
1.Hagiavaldus 04.07.2017. a esitas hageja Heiki Lilles lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtule hagi kostja Leena Virkki vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt hagejale ja kostjale kuulub kaasomand 1⁄2 mõttelistes osades korteriomandist * (alates 25.10.2017. a Haapsalu linn) Lääne maakond, kinnistu registriosa numbriga *. Pooled soetasid korteriomandi pangalaenuga * Pangas (laenuleping nr *). Hageja ja kostja on kasutanud korteriomandit ühise elukohana kuni 17.03.2017. Nimetatud kuupäeval kolis kostja korterist välja. Hageja on tasunud korteri suhtes kõik kulud, milleks on igakuine pangalaenu põhiosa ning intress ja igakuised kommunaalteenuste arved. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist, kuid kostja ei ole vastanud hageja kirjalikele ettepanekutele kaasomandi lõpetamiseks. Hageja kõrvaldas kohtu nõudmisel korduvalt puuduseid hagiavalduses ning esitas hagiavalduse tervikteksti 14.09.2017. a. Hagiavaldusega palub hageja: Lõpetada Heiki Lilles * ja Leena Virkki * kaasomand korteriomandi *, kinnistu numbriga * suhtes selliselt, et jätta korteriomand tervikuna Heiki Lilles * omandisse. Kohustada Leena Virkki't * andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr * II jao omanikukande, mille kohaselt Heiki Lilles'le * kuulub 1⁄2 kaasomandist ja Leena Virkki'le * 1⁄2 kaasomandist, kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Heiki Lilles *. Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusoleku (TSÜS § 68 lg 5).
2.Kompromissleping 03.11.2017. a esitasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatult alljärgneva kompromisslepingu. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtunik Ruth Silla menetluses on tsiviilasjana nr. 2-1710230 Heiki Lillese hagi Leena Virkki vastu kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile * (registriosa nr.*). Käesolevaga teatavad pooled kohtule, et nad on kokku leppinud tsiviilasja lahendamises kompromissiga. Pooled on sõlminud ja paluvad kinnitada kompromissi alljärgnevas:
1.Lõpetada poolte kaasomand korteriomandile * (registriosa nr. *), andes terve korteriomandi Heiki Lillese (*) ainuomandisse ja pannes talle kohustuse hüvitada Leena Virkkile (*) tema omandiosa 1/2 mõttelist osa rahas, makstes talle hüvitise 6000,00 (kuus tuhat eurot).
2.Heiki Lilles tasub punktis 1 nimetatud hüvitise Leena Virkkile, hoiustades selle notar Eha Naudi ametikontol korraldusega, et hüvitis kuulub Leena Virkkile välja maksmisele koos Leena
Virkki poolt kinnistusraamatu registriosa nr. * 2. jaos omanikukande parandamiseks kandeavalduse, millega palutakse kustutada omanikukanne „Jelena Virkki (isikukood *) 1⁄2 kaasomandist; Heiki Lilles (isikukood *) 1⁄2 kaasomandist” ning teha uus omanikukanne, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna registrisse Heiki Lilles (isikukood *), esitamiseks KRS § 341 lg.1 sätestatud notariaalselt tõestatud nõusoleku andmisega.
3.Leena Virkki on kohustatud andma kompromissi punktis 2 kirjeldatud nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks, kui notari ametiarvele on Heiki Lillese poolt nõusoleku andmise ajaks hoiustatud Leena Virkkile maksmisele kuuluv hüvitis 6000,00 eurot ja tingimusel, et * Pank on Leena Virkki nõusoleku andmise ajaks lõpetanud * Pank ja Heiki Lilles vahel sõlmitud laenulepingu nr.* tagamiseks * Pank ja Leena Virkki vahel 30.01.2009.a. sõlmitud käenduslepingu nr.* ja * Pank ja N V vahel 30.01.2009.a. sõlmitud käenduslepingu nr.* ja vabastanud Leena Virkki (*) ja N V (*) kõigist viidatud käenduslepingutest tulenevatest kohustustest.
4.Kui Heiki Lilles ei tasu tähtajaks 15.detsember 2017.a. notari ametiarvele Leena Virkkile makstavat hüvitist või ei saavuta samaks tähtajaks * Pank poolt Pank ja Leena Virkki vahel 30.01.2009.a. sõlmitud käenduslepingu nr. * ja * Pank ja N V vahel 30.01.2009.a. sõlmitud käenduslepingu nr.* lõpetamist ega Leena Virkki (*) ja N V (*) vabastamist kõigist viidatud käenduslepingutest tulenevatest kohustustest, on Heiki Lilles kohustatud tasuma Leena Virkkile leppetrahvi 1000,00 (üks tuhat) eurot. Leena Virkkil on õigus kuni leppetrahvi tasumiseni keelduda kompromissi punktis 2 kirjeldatud kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmisest.
5.Kui Leena Virkki keeldub mõjuva põhjuseta kompromissi punktis 2 nimetatud nõusoleku andmisest rohkem kui 30 päeva pärast seda, kui Heiki Lilles on täitnud kompromissi p.3 kirjeldatud nõusoleku andmiseks seatud endapoolsed kohustused, on Leena Virkki kohustatud tasuma Heiki Lillesele leppetrahvi 1000,00 (üks tuhat) eurot. Heiki Lillesel on õigus leppetrahv maha arvata Leena Virkkile makstavast hüvitisest.
6.Pooled on kokku leppinud, et alates käesoleva kokkuleppe allkirjastamisest kannab Heiki Lilles üksi kõiki * korteriomandi ja * korteriomanike kaasomandi eseme majandamise-, korrashoiu- ja remondikulusid.
7.Pooled kinnitavad tagasivõtmatult, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded seoses Lepingu eseme valdamise, kasutamise või kaasomandi esemele tehtud kulutustega ja pooled loobuvad tagasivõtmatult selliste nõuete tulevikus esitamisest.
8.Heiki Lilles kinnitab tagasivõtmatult, et tal puuduvad Leena Virkki suhtes mistahes nõuded, mis tuleneks * Pank ja Heiki Lilles vahel 30.01.2009 sõlmitud laenulepingust nr. * ja ta loobub tagasivõtmatult selliste nõuete tulevikus esitamisest.
9.Pooled on TsMS § 168 lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte eneste kanda.
10.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
11.Pooled paluvad TsMS § 661 lg.4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest.
12.Heiki Lilles taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagi esitamisel makstud riigilõivust summas 450,00 € tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 225,00 € kanda Heiki Lillese pangaarvele IBAN * * Pank.
13.Pooled taotlevad kohtult TsMS § 403 lg.1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta.
14.Juhindudes TsMS § 206 lg-st 2, § 430 lg-st 1 ja § 431 lg-st 2 paluvad Pooled kohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses istungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Kohtu seisukoht
3.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
3.2.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse kättetoimetamisest poolele või tema esindajale.
3.3.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Kohus märgib vaid, et seoses haldusreformiga on alates 25.10.2017. a muutunud kaasomandis oleva korteriomandi aadress, milleks on käesoleval ajal *.
3.4.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.5.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda.
TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 450 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist /tlk 43, 55/. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot hageja Heiki Lilles'e arvelduskontole nr. *.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.