Asjaõigus › Omandiasjad

2-17-12122 Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud, menetluse käik N.A. esitas 15.08.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt soovib hageja lõpetada N.A. ja A.A. kaasomand korteriomandile aadressil Xxxxxxxxxxx Pärnus, võõrandades korteriomandi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada N.A. ja A.A. vahel vastavalt nende osa suurusele. N.A. ja A.A. abiellusid 2004.a ning lahutasid abielu 2009.a. Korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx soetasid pooled 27.09.2007.a. Pooled ei ole sõlminud erikokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta, kaasomandi lõpetamise nõudeõigus ei ole lepinguga välistatud. Korteriomandil lasub hüpoteek AS SEB Pank kasuks, laenujääk 37 902, 72 eurot. Kostja vanematele kuuluv elamu on panditud hageja ja kostja laenulepingust nr. XXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste tagatiseks. Käesoleval ajal kasutab korteriomandit aadressil Xxxxxxxxxxx Pärnus üksnes kostja. Kostja ei maksa korteriomandil lasuvad majandamiskulusid. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega lõpetada kaasomand. Pärnu Maakohus võttis 16.08.2017.a kohtumäärusega N.A. hagi A.A. vastu kaasomandi lõpetamiseks menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. A.A. esitas 12.10.2017.a vastuse hagiavaldusele. Pärnu Maakohtus 03.11.2017.a toimunud eelistungil esitasid hageja N.A., keda esindab lepinguline esindaja Sergei Postnikov ning kostja A.A. poolte vahel sõlmitud kompromissi kohtule kinnitamiseks. Kompromissleping Hageja N.A., keda esindab lepinguline esindaja Sergei Postnikov ning kostja A.A. on sõlminud tsiviilasjas nr 2-17-12122 alljärgneva kompromissi:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

2-17-12122 määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja esitasid kohtule 03.11.2017.a eelistungil kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.