lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-16163/4

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-16163/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

06. november 2017.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-17-16163

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur T.L avaldus J.H peatamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur T.L, Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post:

õiguste

Avaldaja esindaja: Kohtutäituri abi Viljo Konsap, e-post: XXX Puudutatud isik I (sissenõudja): F.B (isikukood XXX), elukoht XXX, 13517 Tallinn, e-post: Puudutatud isik II (võlgnik): J.H (isikukood XXX), elukoht XXX, 75316 XXX-i, e-post:

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-16163 seoses avaldusest loobumisega.
2.Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Harju Maakohtu menetluses on Tallinna kohtutäitur T.L-i avaldus J.H õiguste peatamiseks.
2.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Avaldaja esitas 03.11.2017 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Sama kohaldub analoogia korras ka hagita menetluses. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Puudutatud isik I (sissenõudja) on kohtutäiturile avaldanud, et lapse isa on tasunud oktoobris kaks makset summas 139 eurot. Seega puudub seadusest tulenev alus talt auto juhtimise õigust ära võtta ja käesolevas tsiviilasjas menetlust jätkata.

Kohus asub seisukohale, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 150 lg 1 kohaselt ei piira hageja hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist TsMS § 168 lõikes 4 sätestatud korras. TsMS § 168 lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulud on õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et keegi menetlusosalistest oleks menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus nende suurust ka rahaliselt kindlaks ei määra.

Kohus selgitab ja hoiatab puudutatud isikut II (J.H-d), et kui ta ei jätka korrektselt elatise maksmist lapsele, saab kohtutäitur sissenõudja taotlusel pöörduda uuesti korduvalt kohtu poole tema juhtimisõiguse ja muude täitemenetluse seadustiku § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguste peatamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium