Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-20-14466
Kohtuasi
U.C kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik U.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ardi Rebane Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Maria Kraav
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS-i määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.02.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule U.C kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
3.Jätta Swedbank AS-i määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni p 3 peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.U.C (võlgnik) esitas 04.10.2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada enda pankroti. Harju Maakohus kuulutas 02.11.2020 määrusega välja võlgniku pankroti ning lõpetas 13.10.2021 määrusega pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid.
2.Swedbank AS (võlausaldaja) palus 02.12.2024 taotluses maakohtul kohustada võlgnikku esitama puuduvad arvelduskonto väljavõtted, selgitada võlgnikule täiendavalt väljamaksete tegemise korda ning kohustada võlgnikku tegema võlausaldajale korrektses suuruses täiendav väljamakse. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded oma vara, sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta, kuid ei ole neile lisanud kõigi arvelduskontode väljavõtteid ajavahemike oktoober–detsember 2021 ja jaanuar–juuni 2023 kohta. Sellega on võlgnik rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust ning sellest tingituna ei ole võimalik hinnata, kas võlgnik on neil ajavahemikel oma teisi kohustusi täitnud. Võlgnikku tuleb kohustada esitama puuduolevad arvelduskontode väljavõtted. Seni esitatud arvelduskontode väljavõtete põhjal oleks võlgnik pidanud PankrS § 173 lg-d 3–5 arvestades tegema võlausaldajatele kolme aasta jooksul väljamakseid kokku 4373 euro ulatuses, sh võlausaldajale 1332,90 euro ulatuses. Võlgnik on aga võlausaldajale oma kohustusi rikkudes teinud väljamakseid kokku 156,35 euro ulatuses. Võlgnikule tuleb seega täiendavalt selgitada tal lasuvate kohustuste sisu ja kohustada teda tegema võlausaldajale korrektses suuruses väljamakse.
3.Võlgnik esitas 07.01.2025 puuduolevad arvelduskontode väljavõtted.
4.Maakohus saatis 16.01.2025 võlgnikule kohtukutse 29.01.2025 ärakuulamisele.
5.Võlgnik taotles 29.01.2025 ärakuulamisel enda kohest vabastamist pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on vanaduspensionär ja teda ei võeta enam tööle. Võlgnikul on astma ja südame rütmihäire. Kohustustest vabastamise menetlus peaks küll lõppema 01.07.2025, kuid võlgniku tervis ei võimalda enam mingit tulusat tööd teha ning tal ei teki selle ajaga sissetulekut. Võlgnik on kohustusi täitnud nii palju, kui on saanud.
6.Maakohus ei küsinud võlausaldajatelt seisukohta võlgniku taotlusele vabastada ta kohustustest enne tähtaega. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 17.02.2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise taotluse ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja usaldusisiku kohustustest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda.
7.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
võlgniku pankrotivara moodustas 2021. a seisuga 650–700 eurot (igakuine töötasu); 2
2-20-14466 -
võlgnik lõpetas 23.01.2024 tervislikel põhjustel töösuhte R AS-iga, kus ta oli seni töötanud liha- ja kalameistrina. Võlgniku keskmine töötasu oli 2022. aastal 759 eurot kuus ning ajavahemikul 01.07.2023 kuni 2024. a jaanuarini 596,75 eurot kuus; võlgnik on alates 19.10.2023 vanaduspensionär ja tema sissetulekuks on vanaduspension 638 eurot kuus; võlgnik on teinud võlausaldajatele makseid kokku 769,45 euro ulatuses.
7.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgnik PankrS § 175 lg 1 1 alusel enne tähtaega vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise ajaks on PankrS § 175 lg 1 järgi koosmõjus PankrS § 1933 lg-ga 1 01.07.2025. Võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust ja konto väljavõtted. Võlgnik andis 29.01.2025 kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kohtul ei ole alust kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik on vanaduspensionär. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite järgi on tema lootused suurema sissetuleku saamiseks vähesed. Võlgniku vanust arvestades on ka usutav, et tal ei ole võimalik leida uut ja tasuvat tööd. Kohtu hinnangul saab võlgniku vanust pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab alust võlgniku taotluse rahuldamiseks ja tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 1 alusel enne tähtaega. Võlgnikul puudub võimalus tulevikus oma sissetulekuid suurendada. Võlgnikul on astma ja südamerütmihäired. Võlgniku käitumises ei ole tuvastatav võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevus, võlgnik on teinud võlausaldajatele kokku makseid 769,45 euro ulatuses. Kuivõrd usaldusisik peab PankrS § 172 lg 2 järgi tegema võlausaldajatele väljamakse üks kord aastas, ei olnud võlgnikul kohustust väljamakseid teha kuuarvestuse põhimõttel, millest on lähtunud võlausaldaja. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda teda kohustustest vabastamast, või jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 01.07.2025. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole täidetud eeldused võlgniku kohustusest vabastamiseks PankrS § 175 lg 11 alusel. Võlgnik on tasunud võlausaldajale kokku 456,35 eurot, s.o ligi 16% nõudest. Seda ei saa pidada nõude rahuldamiseks arvestavas ulatuses. Ka kohtupraktikas on leitud, et võlausaldajate nõuete rahuldamine vähem kui 30–40% ulatuses ei ole arvestatav ulatus (TlnRnKm 30.01.2015, 2-09-19810). Ekslik on maakohtu seisukoht, et võlgnik ei ole enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel rikkunud. Võlgnik oleks pidanud enda aruannete ja neile lisatud arvelduskontode väljavõtete põhjal tegema võlausaldajatele väljamakseid kokku 5508,80 euro ulatuses, sh võlausaldajale 1677,90 euro ulatuses. Kuivõrd võlgnik on vanaduspensionär, on küll tema sissetuleku suurenemine vähetõenäoline, kuid see ei anna alust varasemate rikkumiste tähelepanuta jätmiseks. Võlausaldaja ei ole võlgnikule ette heitnud mitte tasuvama töö otsimata jätmist, vaid loovutuskohustuse osalist täitmata jätmist. 3
2-20-14466 Ebaõige on maakohtu arusaam, et võlgnikul ei tule väljamakseid teha loovutatud osade kuuarvestuse põhimõttel arvestamise teel. Usaldusisikule loovutatav osa tuleb arvestada ühe kuu lõikes ning kõikide kuude loovutatavate osade summa võlausaldajatele üks kord aastas vastavalt jaotisele välja maksta (HMKm 23.05.2022, 2-20-4452). Lisaks on maakohus jätnud ekslikult võlgniku sissetulekuna arvestamata võlgnikule laekunud tulumaksutagastused.
9.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Maakohus ei ole PankrS § 175 lg1 kohaldamisel kaalumispiire ületanud. Selles sätestatud „arvestatava ulatuse“ hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi nõuete rahuldamise protsentuaalsest suurusest, vaid kohtul tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis ning leida, kas nende asjaolude juures on võlgnik võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses täitnud (TrtRnKm 08.05.2023, 2-18-9677, p 14). Ka PankrS § 175 lg 1 1 sõnastus viitab sellele, et kohustustest vabastamist võivad õigustada muud asjaolud kui võlausaldajate nõuete täitmine arvestatavas ulatuses. Maakohus on seega õigesti arvestanud ka sellega, et võlgniku sissetulekuks on vaid vanaduspension ja see on madal, võlgnik on eakas, võlgnik kaotas oma halva tervisliku seisundi tõttu senise töö ning vanuse ja halva tervise tõttu ei suuda ta enam tõenäoliselt uut tööd leida. Lisaks tuleks võlgniku kohustusest vabastamise menetlus niigi 01.07.2025 lõpetada ja tal ei õnnestuks allesjäänud aja jooksul enam võlausaldajate nõudeid asjaolusid arvestades märkimisväärses ulatuses rahuldada. Nende asjaolude kogumis hindamisel saab võlausaldajate nõuete täitmist 16% ulatuses pidada piisavaks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse varasem lõpetamine ei kahjustaks ülemäära võlausaldajate õigusi. Isegi kui võlgnik on võlausaldajatele väljamaksete tegemisel rikkunud enda kohustusi, ei ole ta seda teinud raskelt süüliselt ja tema rikkumised ei ole niivõrd tõsised, et need annaksid alust jätta ta kohustusest vabastamata. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 13). Lisaks, kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Kohtul tuleks sel juhul võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel tema kohustusi selgitada. Kui kohus seda piisavalt ei tee, ei saa võlgnikule kohustuste rikkumist ette heita (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Siinsel juhul on võlgnik eakas õigusteadmisteta isik, kes täitis vastavalt kohtu juhistele oma aruandluse ja väljamaksete tegemise kohustust heas usus nii hästi, kui ta oskas. Tulumaksu tagastuse arvestusest välja jätmine oli ekslik. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
12.Ringkonnakohtu hinnangul vabastas maakohus võlgniku ekslikult PankrS § 175 lg 1 1 alusel enne tavapärase tähtaja möödumist kohustustest. 4
2-20-14466
12.1.Ringkonnakohus märgib, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Ringkonnakohus lähtub seega edaspidi kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise sätetest. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise võlgniku taotlusel üldjuhul pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Seejuures võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 11 järgi ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Samas, kui kohustustest vabastamise menetluses ilmneb enne viie aasta möödumist alus jätta võlgnik kohustustest vabastamata, võib kohus PankrS § 175 lg 5 järgi keelduda ka varem võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetada menetluse. Maakohus leidis õigesti, et siinsel juhul on kehtiva PankrS § 1933 lg 1 alusel koostoimes kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-ga 1 võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise ajaks 01.07.2025. Võlgnik taotles enda kohustustest vabastamist 29.01.2025 ärakuulamisel. Selleks hetkeks oli kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle kolme aasta, kuid kätte ei olnud veel jõudnud eelmärgitud kohustustest vabastamist otsustamise aeg, mistõttu sai maakohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamist PankrS § 175 lg 11 alusel.
12.2.Võlgniku vabastamine kohustustest enne tavapärast tähtaega on kohtu kaalutlusotsus, kuid seda tehes peab kohus veenduma, et võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Riigikohus on leidnud, et kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku enne tavapärast tähtaega kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel pigem erandlik ning selleks on sätestatud seaduses võlgniku käitumisele tavapärasest kõrgem standard. Ennetähtaegset vabastamist sätestades pidas seadusandja vajalikuks arvestada, et väga lühikese kestusega võlavabastusmenetluse ettenägemisel kaob võlgnikul motivatsioon võlgade tasumiseks pingutada. Seega ei peaks kohus vabastama võlgnikke enne viie aasta möödumist kergekäeliselt. Ennetähtaegne vabastamine saab kõne alla tulla vaid siis, kui võlgnik on käitunud n-ö ideaalselt – oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada (vt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse 743 SE eelnõu seletuskiri, lk 26). Seega tuleb kohtul vastava taotluse saamisel esmajoones hinnata, kas võlgnik on käitunud senises menetluses laitmatult ja andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kas koosmõjus muude asjaoludega oleks põhjendatud vabastada ta kohustustest tavapärasest varem. Juhul, kui võlgniku käitumises saab tähendada probleeme, ei peaks kohus võlgnikku ennetähtaegselt kohustustest vabastama, et motiveerida teda kohustustest vabastamise nimel jätkuvalt võlausaldajate nõudeid tavapärase aja jooksul rahuldama.
12.3.Hinnates võlgniku käitumist, tuleb arvestada, et PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 järgi on võlgnik mh kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei olnud, siis seda otsima, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise ning oma sissetulekute ja vara kohta, samuti mitte varjama oma tulu ja vara. PankrS § 173 lg 3 esimese lause järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest 5
2-20-14466 saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning võlgnik peab PankrS § 172 lg 1 järgi tulu usaldusisikule üle andma ning võlgnikul on PankrS § 173 lg 4 järgi üldjuhul õigus jätta sellest endale 25%. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Siinses asjas on maakohus küll hinnanud, kas võlgnik täitis oma PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja seda vajadusel otsida, kuid maakohus ei ole vajaliku põhjalikkusega kontrollinud, kas võlgnik eraldas PankrS § 173 lg-te 3–5 järgi nõuetekohaselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks mõeldud tulu. Pelgalt sellest, et võlgnik esitas kohtule aruandeid ja pangakonto väljavõtteid, ei saa järeldada, et võlgnik täitis seda kohustust nõuetekohaselt. Maakohtul lasus kohustus hinnata esitatud dokumente ja võlausaldajatele tehtud väljamakseid koosmõjus võlausaldaja etteheidetega vähem tehtud väljamaksete kohta sisuliselt. Ühtlasi ei ole õige maakohtu järeldus, et võlgnikul ei olnud enda usaldusisikuna kohustust teha väljamakseid kuuarvestuse põhimõttel. PankrS § 173 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel tuleb võlgnikul määrata sissetuleku mittearestitav osa iga kuu kaupa eraldi, mitte aasta jooksul laekunud sissetulekute pealt kokku, sõltumata sellest, et usaldusisik peab PankrS § 172 lg 2 järgi tegema väljamakseid kord aastas. Seetõttu võib olla õige võlausaldaja väide, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal eraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oluliselt väiksema summa, st võlgnik võib olla arvestanud seaduse järgi usaldusisikule võlausaldajate nõuete rahuldamiseks loovutatuks loetud tulu seaduse järgi ette nähtust oluliselt väiksemas ulatuses. Selliselt on aga võlausaldajate nõuded jäänud seaduses sätestatud ulatuses rahuldamata ning võlgnik ei saa olla täitnud nõuetekohaselt PankrS § 173 lg-test 3–5 tulenevaid kohustusi. Olukorras, kus võlgnik, olles ühtlasi iseenda usaldusisik, ei ole eraldanud seaduse järgi nõutavat osa oma tulust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei ole kohtul alust vabastada võlgnikku ettetähtaegselt oma kohustustest.
12.4.Lisaks ei ole maakohus kaalunud, kas ja miks saaks siinsel juhul järeldada, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses, st miks saab võlausaldajate nõuete rahuldamist 769,45 euro ulatuses pidada nõuete kogusummat (9511,02 eurot) arvestades piisavaks, et võlgnik kohustustest vabastada.
12.5.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et siinses asjas on võlgniku vanus selline erandlik asjaolu, mis annab alust kohaldada PankrS § 175 lg-t 11. Ringkonnakohtu hinnangul võib vanaduspensioni iga anda alust võlgniku ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks üksnes koosmõjus sellega, kui võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud menetluse ajal võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Seaduse mõtteks ei ole vabastada kõiki vanaduspensioniealisi võlgnikke ennetähtaegselt kohustustest sõltumata sellest, kuidas nad on oma kohustusi menetluse vältel täitnud. Küll aga võib see täiendava asjaoluna anda alust võlgnik kohustustest vabastada, kui seetõttu on tema väljavaated nõuete edaspidiseks rahuldamiseks kohustustest vabastamise tavapärase tähtaja jooksul väheldased.
12.6.Ülaltoodut arvestades ei olnud maakohtul alust võlgnikku PankrS § 175 lg 11 alusel ennetähtaegselt kohustustest vabastada, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Seda, kas võlgniku puhul esinevad absoluutsed alused tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 või PankrS § 175 lg 4 alusel, saab otsustada maakohus asja edasise menetluse käigus.
6
2-20-14466
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.
14.Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole ringkonnakohtul alust tagastada määruskaebuse esitajale TsMS § 172 lg 2 teise lause ja § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõivu (15 eurot). Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab TsMS § 172 lg 2 järgi avaldaja ise menetluskulud ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse, ning riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Riigikohtu praktika kohaselt on määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamine menetluse jätkumise korral võimalik juhul, kui tegemist on ühe menetlusosalisega (RKTKm 08.11.2023, 2-23-4084; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584; RKTKm 11.12.2024, 2-24-6208), sama toetab ka õiguskirjandus (TsMS I komm (2017), § 150, p 3.2.5.1 ja § 172, p 3.2). Siinsel juhul ei ole tegemist ühe menetlusosalisega menetlusega. Arvestades seda, et kohus jaotab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 järgi alles menetlust lõpetavas määruses, ei ole ringkonnakohtule teada, kelle kanda jäävad menetluskulud. Seetõttu ei saa viidatud sätete alusel ringkonnakohus mitme menetlusosalisega hagita menetluses määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastada. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi menetlusosalisel taotlusel kohus, kelle menetluses asi viimati oli.
15.Määruse peale, millega ringkonnakohus kohustustest vabastamise menetlust jätkab, saab enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 järgi koosmõjus FIMS § 68 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub riigilõivu tagastamisest, võib TsMS § 150 lg 8 esimese lause alusel esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.