2-17-15539
(pankrotimäärus) Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Määruse tegemise aeg ja koht
06. november 2017.a.kell 12.00 Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-15539
Tsiviilasi
H K avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: H K ). ajutine pankrotihaldur Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn Juhkentali 52 Ä1, 10132 Tallinn tel 601 2900 e-post [email protected])
esindajad
Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg
Võlgniku avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks lahendamine
2-17-15539 Määrus tehti avalikult teatavaks 06. novembril 2017 kell 12.00. H Ki pankrotihalduriks määras kohus Martin Pärna(Advokaadibüroo Naur & Pärn Juhkentali 52 Ä1, 10132 Tallinn tel 601 2900 e-post [email protected]) H Ki võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 29. novembril 2017 kell 14.00 Kuressaare kohtumajas. Kohus kohustas võlgniku vandega kinnitama, et tema poolt esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teated ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, kohustatud sellest teatama haldurile. Kui võlausaldaja oma nõuet tähtajaks ei esita võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2-17-15539 Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankroti menetlus, kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palub riigipoolset menetlusabi.
Vastavalt ajutise halduri ettekandele /t.l. 29/ on H K rahvastikuregistri andmetel vallaline ja tal pole lapsi (lisa 1). Arvesse võttes eeltoodut on võlgniku mittearestitava igakuise sissetuleku suurus 2017 aastal TMS 132 lg 1 kohaselt 470 eurot. E-krediidiinfo.ee elektroonilise andmebaasi kohaselt puuduvad võlgnikul igasugused seosed mis tahes ühingutega. Maksuhaldurilt saadud informatsiooni kohaselt sai võlgnik 2017 aastal viimati väljamakse summas 719,96 eurot XXXXXXX Harju Maakohtu 08.12.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10700 on võlgnik süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 1 (võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga) järgi ja karistatud teda vangistusega 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud. Andmed kohustuste, varade ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud
2-17-15539 AS Swedbank vastusest (lisa 6) nähtub, EE932200001108000613 mis on suletud EE112200221058284631 mille jääk on 0,10 eurot.
et võlgnikul oli arvelduskonto 25.03.2013 ja arvelduskonto
nr nr
Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu ega ole kunagi kuulunud. Maanteeamet teatas ajutisele haldurile, et seisuga 26.10.2017 võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud väärtpaberikonto nr 99100579206. Nasdaq CSD Eesti filiaali vastuse kohaselt ei ole kontol registreeritud väärtpabereid, samuti pole kontol ajavahemikus 20.10.2012-23.10.2017 toimunud tehinguid (lisa 7). Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr 99804990288, mille saldo 25.10.2017 seisuga oli 342,087 eurot LHV Pensionifond XL; 78,860 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut (lisa 8). Veel teatab Pensioni registri pidaja, et H K ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga ning samuti seda, et investeerimisfondide seaduse § 64 lg 3 kohaselt ei või pensionifondi osakuid võõrandada ega koormata (vt lisa 8). Danske Bank A/S Eesti filiaal, Coop Pank AS, BIGBANK AS, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, AS BIGBANK, Tallinna Äripanga AS, AS Citadele Banka Eesti filiaal ja Versobank AS teatasid ajutisele haldurile, et võlgnikul puuduvad arveldusarved või hoiused viidatud pankades. AS Swedbank Liising, AS SEB Liising, ALG Liisingu AS, OÜ Citadele Leasing & Factoring, OP Finance AS ja AS Nordea Finance Estonia teatasid ajutisele haldurile, et nemad ei ole võlgnikuga liisingulepinguid sõlminud. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustab võlgniku pankrotivara seega tema arveldusarvetel olev 1,21 eurot.
2-17-15539
analüüsisin pankrotiavaldust selle lisasid, suhtlesin võlgnikuga, koostasin ja lähetasin päringud registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele, tutvusin päringute tulemusena saabunud vastustega ja analüüsisin muud saadaolevat infot, koostasin ajutise pankrotihalduri aruande, osalen 03.11.2017.a. kohtuistungil (lisandub).
Ajutise halduri tehtud vajalikud kulud (kokku 31,02 eurot):
2-17-15539 PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel palun lähtuda asjaolust, et käesolevas asjas esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 1-1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, palun pankrotivara puudumise tõttu ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lõikes 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks ja halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 23, § 31 ja § 171 lg 11 palub ajutine haldur:
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik. PankrS § 31 lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg. 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
2-17-15539 Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 129 505,95 eurot , varad sisuliselt puuduvad, pangakontodel 1,21 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg. 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et H K on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Martin Pärna, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 29. 11. 2017 kell 14.00 Kuressaare kohtumajas. PankrS § 86. lõike 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Lõike 2 kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vandega kinnitama tema poolt vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust. PankrS § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab
2-17-15539 kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 65 lg. 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 540 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479.
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.