Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 08.12.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (08.12.2016.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

Hendrik Koppel`it süüdistatakse selles, et tema, varjates oma nägu maskiga, suunas 15.10.2016 kella 06:02 paiku Tallinnas Xxxx asuva Xxxx AS-i Xxxx teenindusjaama juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mängupüstoli tanklahoone avatud teenindusluugist klienditeenindaja Xxxx `a suunas ning nõudis kassas oleva raha üleandmist. Xxxx , kes pidas mängupüstolit ehtsaks relvaks ning tundis sellega ähvardamise tõttu tõsiseltvõetavat hirmu oma elu ja tervise pärast ning kes küsis peale esimest raha üleandmise käsklust Hendrik Koppel`ilt, kas viimane tapab ta nüüd ära, andis peale korduvat kogu kassa oleva raha üleandmise nõuet Hendrik Koppel`ile kassas olnud 200 eurot sularaha, misjärel põgenes Hendrik Koppel saadud rahaga. Oma tahtliku tegevusega pani Hendrik Koppel toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, s.o KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitas Hendrik Koppel moraalset kahju Xxxx ’ale, kes tsiviilhagi esitanud ei ole ning varalist kahju Xxxx AS-le, kes esitas tsiviilhagi summas 200 eurot. Hendrik Koppel’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Hendrik Koppel’i karistuseks KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 4 kuud vangistust. Kokkuleppe järgi, KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistusest pööratakse koheselt täitmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 2 aastat vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Hendrik Koppel ei pane 2 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks tuleb lugeda Hendrik Koppel’i kahtlustatavana kinnipidamine, 15.10.2016.a. Kokkuleppe kohaselt tuleb Hendrik Koppel’ilt välja mõista ka kriminaalmenetluse kulud alljärgnevalt: ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud summas 382,50 eurot, kaitsjatasu 96 eurot ning sundraha summas 1075 eurot. Samuti tuleb kokkuleppes tehtud ettepaneku kohaselt jätta KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud ositi tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Hendrik Koppel’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Hendrik Koppel tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Hendrik Koppel’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud summas 382,50 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 96 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust ja nimetatud summad kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o 1075 eurot, mis tuleb Hendrik Koppel’ilt samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppes esitatud ettepanekust ja kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanud Xxxx AS (summas 200 eurot). Kohtuistungil süüdistatav H. Koppel nõustus tsiviilhagiga. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu Xxxx AS tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaalasjas asitõendiks olevad mängupüstol, mängupüstoliümbris ja kootud müts tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Hendrik Koppel’ilt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularahast summas 301,10 eurot (kantud Põhja Prefektuuri tagatiskontole) tuleb kanda 101,10 eurot süüdistatava poolt nimetatud isiku Kaalep Koppel’i arveldusarvele; ülejäänud 200 eurot tuleb kokkuleppe kohaselt kanda varalise kahju hüvitamiseks Xxxx AS arveldusarvele. Puuteproovid, kogutud võrdlusproovid, 2 nahast sõrmkinnast, halli värvi pusa, teksapüksid Pull & Bear Denim, 3 markerit, Simpel kõnekaardi ümbris ja kööginuga (milliste tagastamist süüdistatav ei soovinud) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Vabaajajalatsid Camel Active, spordikott, jope, Desigual teksapüksid ning vabaajajalatsid Calvin Klein tuleb tagastada nende omanikule, Hendrik Koppel’ile. 3 DVD-plaati ja 1 CD-plaat salvestistega, sularahaarve ja kiuladestus kiuteibil (asuvad kriminaaltoimikus) on dokumentaalse asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ja need tuleb jätta kriminaaltoimikusse. Telefon iPhone 4S IMEIkoodiga 013005006704997 koos akulaadijaga (saadetud Põhja Prefektuuri arestimajja lisamiseks Hendrik Koppel’i isiklike asjade hulka) – tuleb jätta nende omanikule, Hendrik Koppel’ile. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.