2-17-102867 BB Finance OÜ hagi Xxxvastu võla nõudes 981,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BB Finance OÜ (registrikood: 11306564, asukoht Pronksi 19-5, 10124Tallinn), lepinguline esindaja Kaisa Uuspõld (e-post: [email protected]) Kostja: Xxx(isikukoodxxx, elukoht xxx Tallinn, e-post xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co, e-post: [email protected]) 10.10.2017 Hageja lepinguline esindaja Kaisa Uuspõld Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata BB Finance OÜ hagi Xxxvastu võla nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta hageja BB Finance OÜ kanda.
3.Välja mõista hagejalt BB Finance OÜ kostja Xxxkasuks menetluskulud summas 449,8 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal kostja kasuks tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja menetluskulud summas 175 eurot (riigilõiv) jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 649,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 176,05 eurot ja viivised alates 27.04.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.15.01.2016 sõlmisid hageja ja kostja võlatunnistuse nr 63591, millega pooled on loonud uue iseseisva kohustuse kostja varasemate võlgnevuste katteks hageja ees. Võlatunnistuse kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 708,01 eurot 12-kuulise maksegraafiku alusel vastavalt võlatunnistuse punktile 3.1. Kostja on teostanud hageja nõude katteks vaid üle makse summas 59 eurot, mille hageja on arvestanud võlatunnistuses märgitud summa katteks. Hageja on edastanud kostjale korduvalt e-kirju ja teinud telefonikõnesid kohustuse täitmise meeldetuletamiseks, kuid kostja ei ole sellele vaatamata võlatunnistusest tulenevat kohustust täitnud. Võlatunnistuse p 3.2.3 kohaselt on hagejal muu hulgas õigus lugeda võlatunnistusest tulenevate maksetega viivitamisel kõikide võlatunnistusest tulenevate maksete tähtpäev saabunud ning alustada kogu nõude sissenõudmist kohtu kaudu. P 3-2-1 kohaselt on hagejal muu hulgas õigus nõudu võlatunnistusest tulenevate maksetega viivitamisel tasumata võlasummalt täiendavat viivist 0,5% päevas kuni nõude kohase täitmiseni.
3.Hageja nõuab kostjalt võlatunnistuse alusel tasumata põhivõlgnevust summas 649,01 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 176,05 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja väidab, et hageja tegi talle küll ettepaneku mingisuguse võlatunnistuse sõlmimiseks, kuid kostja keeldus sellest. Kostja ei ole hagejaga kokkuleppele jõudnud ega hagiavalduse aluseks olevat võlatunnistust sõlminud, mida tõendab ka asjaolu, et viidatud võlatunnistus on mõlema poole poolt allkirjastamata. Tulenevalt VÕS § 30 lg-st 3 peab võlatunnistus käesoleval juhul olema sõlmitud kirjalikus vormis ja nõuetekohaselt allkirjastatud, vastasel juhul on see TSÜS § 83 lg 1 alusel tühine.
6.Hageja poolt esitatud võlatunnistusest nähtub, et see on sõlmitud I-makse OÜ ja kostja vahel. Samas ei ole hageja väitnud ega tõendanud nõude loovutamist, mistõttu puudub hagejal kostja vastu igal juhul nimetatud võlatunnistustest tulenev nõue.
7.Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul on võlatunnistuse andmine võrdsustatav tarbijakrediidilepinguga. Sellest tulenevalt, juhul, kui kohus peaks leidma, et poolte vahel on võlasuhe, on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 alusel tühine, kuna hageja ei järginud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõuet ja võlatunnistusel puuduvad VÕS §-des 404 ja 405 sätestatud andmed. Hageja ei tõendanud, et ta oleks võlatunnistuse alusel kostjale raha üle andnud. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
9.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõike 4 esimest lausest, mis sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja nõude aluseks oleva 15.01.2016 võlatunnistuse nr 63591 hageja sõlminud või mitte. Hagi faktiliste asjaolude (TsMS § 363 lg 1 p 2) kohaselt on nõude aluseks võlatunnistus. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
14.Hageja on seisukohal, et vaidlusalune võlatunnistus on poolte vahel sõlmitud. Kostja väidab, et tema ei ole vaidlusalust võlatunnistust hagejaga sõlminud, mida tõendab ka asjaolu, et võlatunnistusel puudub mõlema poole allkiri (tlk 46-47). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud võlasuhte olemasolu, millel haginõue baseerub. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (TsMS § 199) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et kostja on 14.01.2016 avaldanud soovi oma eposti aadressilt ekirja saatmisega kokkulepe sõlmimiseks, ei kinnita võlatunnistuse tingimuste kokkulepet. Kostja ei ole oma tahteavaldust allkirjaga kinnitanud ega seda hilisemalt heaks kiitnud. Kuivõrd võlakokkulepe on sõlmimata,
puudub vajadus hinnata selle sisu konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusena. Seega hagi esitatud asjaoludel tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud
15.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 981,40 eurot.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 175 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis tuleb hageja menetluskulud summas 175 eurot jätta hageja kanda.
19.Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 1125 eurot. Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid.
20.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud kostja esindamiseks hagi vastuse koostamisel kokku 2,3 tundi hinnaga 156 eurot tund ning istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks 35 minutit hinnaga 156 eurot tund ehk kokku 449,8 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, siis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja õigusabikulud summas 449,8 eurot.
21.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.