Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
1. november 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-12948
Tsiviilasi
NT avaldus täitemenetluse peatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. septembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NT määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): NT (isikukood
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 4. septembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NT (avaldaja) esitas 31. augustil 2017 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja palus peatada elatise väljamaksed, milline kohustus tuleneb Viru Maakohtu 13. detsembri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-14432. Avalduse esitamise põhjendusena tõi avaldaja esile, ta viibib hetkel vanglas ning on töötu ja sissetulek puudub.
Maakohus keeldus 4. septembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.
Maakohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45 ja Riigikohtu praktikale ning leidis, et avaldaja ei esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks. Maakohus tegi päringu kinnipeetavate registrisse, millise andmete kohaselt on avaldaja kõige hilisem karistuse kandmise tähtaeg 22. mai 2029, seega on tema eeldatav karistus (võimalik täitemenetluse peatamise aluseks olev asjaolu) aastatepikkune. Avaldaja viibimine kinnipidamisasutuses pika ajavahemiku vältel ei anna seega alust elatise väljamaksete peatamiseks. Nähtuvalt Viru Maakohtu 13. detsembri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-14432 on lastele elatise väljamõistmisel lähtutud asjaolust, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses. Nimetatud kohtumenetluses selgitati avaldajale, et vangistuses viibimise ajal töötasu teenimine on avaldaja huvides, avaldaja peab olema aktiivsem pool töö taotlemisel. Avaldaja ei ole välja toonud muid asjaolusid, kuidas on tema majanduslik olukord ja võimalused võrreldes elatise väljamõistmise ajaga muutunud.
Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning tema avaldus kohtus läbi vaadata. Määruskaebuses palub avaldaja arvestada tema halva rahalise seisuga, sest vangla ei ole teda tööga kindlustanud ja tal puudub regulaarne sissetulek. Seetõttu palub avaldaja lastele elatisraha maksmine peatada kuni tema vanglast vabanemiseni 11. mail 2029.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel, st põhjusel, sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
kohaselt kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Lisaks tuleb käesoleval juhul võtta arvesse ülalpidamist saama õigustatud lapse huve. Kuna laps peab ülalpidamist saama pidevalt, mitte aga alles enam kui kümne aasta pärast, siis ei võimalda ka avalduses märgitud kohustuse sisu avaldust rahuldada. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud isikute seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.