Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Asjaolude kirjeldus Tartu Maakohtu Registriosakond edastas 07.04.2017 kohtule XXXXOÜ võlanõude OÜ Xxxx vastu ja taotluse likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Registriosakond tuvastas, et OÜ Xxxx ei ole esitanud 2014. aasta majandusaasta aruannet. Avalduses selgitatakse, et 22.02.2016 on äriühingule tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks XXXXja anti tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks 6 kuud, alates hoiatusmääruse tegemisest. Kustutamishoiatuse teade Ametlikes Teadaannetes on avaldatud 21.09.2016. XXXXOÜ teatas äriregistrile nõudest ühingu vastu 21.03.2017 ning soovis ühtlasi likvideerimismenetluse läbiviimist. Kohus andis 11.05.2017 määrusega puudutatud isikule ja tema juhatuse liikmele Xxxxile tähtaja esitamaks kohtule 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest kirjalik arvamus OÜ Xxxx sundlõpetamise ja likvideerija määramise kohta. Puudutatud isik ega Xxxx seisukohta ei esitanud. 19.10.2017 kohtukirjaga kohustas kohus avaldajat märkima, keda ta soovib uueks likvideerijaks määrata ning kuidas toimub likvideerija tasustamine. Kohus selgitas, et likvideerija peab esitama kirjaliku nõusoleku likvideerija kohustuste täitmise kohta. Avaldaja teatas 23.10.2017, et loobub likvideerija menetluse läbiviimisest, kuivõrd avaldaja hinnangul on ebamõistlik täiendavate kulutustega menetlust tsiviilasjas 2-17-5590 jätkata. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjadeks muu hulgas juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Äriseadustiku (ÄS) § 22 lg 1 kohaselt peab äriregistrit Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja äriühingute kohta. ÄS § 60 lg 1 sätestab, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. ÄS § 60 lg 2 sätestab, et kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 sätestab, et kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel. Kooskõlas ÄS § 204 lg 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2 (3)

Kooskõlas TsMS § 604 lg 2 võib kohus määrata, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd OÜ-le Xxxx ei ole õnnestunud määrata likvideerijat ning ei ole algatatud ka OÜ Xxxx pankrotimenetlust, leiab kohus, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja OÜ Xxxx kustutatakse registrist. Kohus märgib selgitavalt, et on 11.05.2017 määrusega andnud OÜ Xxxx juhatuse liikmele tähtaja sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldamiseks või teatamaks soovist asuda likvideerija kohustusi täitma, kuid kohtu poolt antud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid tehtud ei ole. Kuivõrd avaldaja on loobunud käesoleval juhul likvideerimismenetluse läbiviimisest, siis jätab kohus avaldaja avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS 606 lg 1 järgi jõustub käesolev määrus selle kättetoimetamisega juriidilisele isikule. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et kohus jätab avalduse läbi vaatamata, leiab kohus, et põhjendatud on jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud, mida avaldajalt välja mõista, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.