lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
30. oktoober 2017
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-104535
Hagi ese
OÜ Flexoil hagi Tanlavarustus OÜ vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Flexoil (registrikood 10498449, asukoht Savi 14, Pärnu 80010) seaduslik esindaja juhatuse liige Raimo Hansen, lepinguline esindaja [email protected]
advokaat
Teet
Veer
e-post
Kostja : Tanklavarustus OÜ (registrikood 11606444, asukoht Uue-Pärtma Mäebe küla Torgu vald 93246, Saare maakond) Seaduslik esindaja juhatuse liige Tarmo Noot Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
lk 2
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 18/ on hageja esitanud taotluse:
lk 3 45,01 eurot. Seega oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks nõude kogusumma (so põhivõlg) kokku on 3651,86 eurot. Tanklavarustus OÜ esitas 06.02.2017.a. OÜ-le Flexoil arve summas 1652,16 eurot tasumise tähtajaga 23.03.2017.a. (lisa 2) Arvestades asjaolusid, et pooltel olid tekkinud vastastikused nõuded ning juhindudes VÕS § 197 lg-st 1 ja 2 ning §-st 198 esitas hageja kostjale 30.03.2017.a. tasaarvestuse avalduse (lisa 3), mille tulemusena lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses - summas 1652,16 eurot, tasaarvestusavalduse tegemisega, so 30.03.2017.a. Kuivõrd kostja võlg hageja ees vähenes tasaarvestuse tulemusena 1652.16 euro võrra, on alates tasaarvestuse kuupäevast ja ka käesoleva hagi esitamise hetkel hageja põhivõla nõude suuruseks kostja vastu 1999,70 eurot. Sellest tulenevalt on käesoleva hagiavaldusega nõutav põhivõla summa erinev maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõutud põhivõla summast. Kuivõrd kostja ei ole käesolevaks ajaks oma võlgnevust tasunud, kostja on hoidunud alusetult kõrvale arvete tasumisest, siis rikub ta sellega tahtlikult hageja poolt kostjale müüdud kaupade eest tulenevat raha maksmise kohustust.
IV. Viivise arvestus VÕS § 113 lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva hagi esitamise päeva seisuga on seaduse alusel arvutatava sissenõutavaks muutunud viivise suurus kokku 176,05 eurot. Viivisearvestus põhineb Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadetel ja VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud protsendimääral (8% aastas). Viivise suuruse täpne arvestus on lisatud käesolevale hagile eraldi dokumendina (lisa 4). Kuna ülalkäsitletud tasaarvestus puudutas põhivõla osa, siis viivist on arvestatud kõikide arvete osas eraldi alates vastava arve sissenõutavaks muutumisest (so tasumise tähtaja viimasele päevale järgnev päev) kuni tasaarvestuse tegemise päevani. Sealt edasi, ehk alates 30.03.2017.a., on arvestatud viivist kogu põhivõla jäägilt (1999,70 eurot) kuni hagi esitamiseni 26.05.2017.a. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest.
lk 4 Tulenevalt VÕS § 113 lg 1, § 94, TsMS § 367 ning arvestades Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära, taotleb hageja veel mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kohtult protsendina (käesoleva hagi esitamise ajal 8% aastas) põhinõudest. Vajadusel esitab hageja asja edasises menetluses täpsustatud viivisenõude arvestades TsMS § 376 lg 4 p-s 2 ja lg-s 6 sätestatut. V. Hageja õiguslikud väited esitatud haginõude kohta (hagi õiguslik põhistus) VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg 2). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Hageja on omapoolsed lepingulised kohustused kohaselt täitnud, sh kauba kostjale üle andnud ning seega on kostjal kohustus täita omapoolne raha maksmise kohustus. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul on kostja jätnud täitmata enda lepingulise kohustuse maksta ostetud kaupade eest, milline tegevus tuleb lugeda müügilepingut rikkuvaks. VÕS § 103 lg 1 kohaselt lasub kostjal garantiivastutus, mille kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu (VÕS § 103 lg 2). Sellise asjaolu esinemist kostja tõendanud ei ole, seega tuleb lugeda kostjapoolne hagejale kaupade eest tasumata jätmine mittevabandatavaks. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt kostja vastu esitatud raha maksmise kohustuse täitmise e. võlgnevuse tasumise nõue ja viivitusintressi nõue õiguslikult põhjendatud. Täiendavas vastuses kostja vastuväidetele /t.l. 49/ on hageja pidanud vajalikuks märkida järgmist: Hageja kinnitab, et jääb oma hagiavalduses ja 31.08.2017.a. seisukohas esitatud seisukohtade, väidete, tõendite ja taotluste juurde.
lk 5 Käesolevaga selgitab hageja oma varasemaid seisukohti alljärgnevalt. Ei saa mõistlikult võttes olla kahtlust, et A R oli kauba müümise perioodil kostja töötaja (autojuht). Nimetatud asjaolu on tõendatud A.Ru enda poolt allkirjastatud kinnituskirjaga (esitati koos 31.08.2017.a. seisukohaga), samuti avalikest allikatest (kostja kodulehelt www.tanklavarustus.ee) pärineva infoga. A.Ru kinnituskirjaga on tõendatud, et kõnealustele arvetele on allkirja omakäeliselt kirjutanud just tema. Nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Hageja täiendab oma 31.08.2017.a. menetlusdokumendis esitatud seletust, kuidas hagis nimetatud arvete alusel kostjale müüdud kaup viimasele üle anti, alljärgnevalt. Teatavasti toimus kauba vastuvõtmine hagejalt allkirja vastu – arvetel loetletud kaup anti üle kostja esindajale A.Rule, kes andis selle kohta arvete hageja eksemplarile oma allkirja. Arved täitsid seega sisuliselt ka kauba üleandmise-vastuvõtmise akti/saatelehe funktsiooni. Hageja on A.Rult tänaseks täpsustanud ka kauba üleandmise protseduuri kostjale. Arvete koopiad koos kaubaga sai A.R enda valdusesse ning tema kinnituse kohaselt andis ta kauba koos arvete koopiatega üle kostja laos. Selliselt lihtsalt, kuid mõistlikult ja tavapäraselt kauba üleandmine toimuski. Ka kauba üleandmise asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud. Hageja teatab, et tänaseks on hageja esitanud kohtule ka hagis nimetatud arvete originaalid. Kohus on hageja lepingulisele esindajale teatanud e-kirjaliselt 04.09.2017.a., et kohus plaanib korraldada istungi hagiasjas 26.09.2017.a. Hageja lepinguline esindaja kinnitab jätkuvalt (nagu 05.09.2017.a. e-kirjas), et 26.09.2017.a. kuupäev istungi pidamiseks Kuressaares ei ole võimalik teise, Pärnus toimuva kohtuistungi tõttu, kus allakirjutanu peab osalema (haldusasi nr 3-16-1329). Hageja leiab täiendavalt järgmist. Pooled on andnud nõusoleku hagiasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Käesoleval hetkel puudub kostja seisukoht hageja poolt 31.08.2017.a. ja käesolevas menetlusdokumendis esitatud väidete ja tõendite kohta. Seetõttu on hageja hinnangul võimalik käesoleval hetkel jätkata asja kirjalikus menetluses. Kui kostja vaidleb jätkuvalt vastu hageja hinnangul vaieldamatutele asjaoludele seonduvalt kauba üleandmisega ja/või kohus ei võta vastu hageja poolt 31.08.2017.a. esitatud A.Ru kinnituskirja, leiab hageja, et sellisel juhul oleks menetluslik olukord sedavõrd muutunud, et tuleks jätkata asja menetlemisega istungimenetluses.
Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 44/ hagi ei tunnista ja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjale kauba üle andnud, hagiavalduses hageja küll väidab, et on kauba kostja esindajale üle andnud, kuid aktidel puudub vastuvõtja nimi, neil leiab vaid allkirja. Hageja ei ole väitnud, et vastuvõtja oleks esinenud volikirja alusel, seega saab kostja aru, et hageja väidab, et on kauba üle andnud toonasele seaduslikule esindajale Ülo Taremaa. Kostja toonase seadusliku esindaja allkiri see ei ole, kostja esitab toonase seaduliku esindaja allkirja näidise (lisa 1) ja kostja toonane seaduslik esindaja on kostjale kinnitanud, et tema ei ole kaupa vastu võtnud ega selle kättesaamist allkirjaga kinnitanud.
lk 6 VÕS kohaselt muutub hageja tasunõue sissenõutavaks peale kauba või teenuse kostjale üleandmist, hageja ei ole kauba üleandmist kostjale tõendanud, eeltoodust ei ole hageja tasunõue sissenõutav ja hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikuks menetluses, kostjal menetluskulud puuduvad.
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Hageja on oma nõude alusena esitanud kostjale esitatud arved /t.l. 21-30/ summas 3696,87 eurot kostjale müüdud kauba eest. Sellest arved /t.l. 57-68/, kokku summas 2220,45 eurot, millest arve nr. 10009410 on hageja tasaarvestanud 186,55 euro ulatuses, tasumata jääk 2033,90. Tasaarvestus toimus kostja esitatud arve / t.l. 31/ summas 1652,16 ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena on kostja võlgnevuseks jäänud 1999,70 eurot /t.l. 32/ Kostja vaidles nõudele vastu, põhjusel, et arvetel märgitud kaupa ei ole kostjale üle antud. Kostja esitas selle kinnituseks kostja selleaegse juhatuse liikme allkirja näidised /t.l. 45/. Kohtu hinnangul ei tõenda miski, et tegemist on just sel ajal juhatuse liikmeks olnud isiku allkirjaga. Samas on hageja esitanud kohtule A Ru poolt allkirjastatud kinnituskirja /t.l. 52/, kes on selgitanud, et töötas Tanklavarustus OÜ-s ajavahemikul 2000 jaanuar kuni 2017 märts autojuhina ja esitatud arvetel oleva kauba on vastu võtnud ja arved allkirjastanud tema. Kinnituskirjas on ära toodud ka arved, mille eest kostja maksnud ei ole. A. Ru selgituse kohaselt andis ta kauba üle kostja lattu. Eeltoodut tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud hagi esitamise päeva seisuga seaduse alusel arvutatava, sissenõutavaks muutunud, viivise suuruseks kokku 176,05 eurot. Viivisearvestus põhineb Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadetel ja VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud protsendimääral (8% aastas)/t.l. 33/. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
lk 7 Seega on hageja õigustatud nõudma viivist alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni protsendina põhinõudest seaduses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas menetluses advokaat, kes selleks kulutatud ajaks on märkinud kokku 5 tundi , tunnitasu 100 eurot, seega kokku tasu vastavalt hagejale esitatud arvetele /t.l. 78 ja 79/ 600 eurot koos käibemaksuga, millest 500 euro väljamõistmist on hageja taotlenud kostjalt. Kohtu hinnangul on esitatud taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks sellele on kostja kohustatud maksma hagejale ka viimase poolt menetluses tasutud riigilõivu 250.- eurot. Kostja menetluskulude taotlusele vastuväidet ei esitanud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.