Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Indrek Parrest ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
27.10.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-69964
Tsiviilasi
OÜ Estera Baltic (pankrotis) pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.05.2017 määrus pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamiseks, pankrotimenetluse lõpetamiseks ja võlausaldaja vastuväite lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust Avaldaja/võlausaldaja OÜ Wenders Timber (registrikood 10340688), lepinguline esindaja v/adv Vahur Krinal Võlgnik OÜ Estera Baltic (pankrotis, registrikood 10818552), juhatuse liige AJ Pankrotihaldur v/adv Raul Oberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 31.05.2017 määrus tühistada ja saata pankrotiasi tagasi pankrotihaldur Raul Obergile pankrotimenetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta pankrotihalduri kanda.
OÜ Estera Baltic (pankrotis) pankrotihaldurilt mõista Swedbank AS-i kasuks välja menetluskulu 50 eurot (riigilõiv).
5.Määrus ei ole edasi kaevatav (PankrS § 164 koosmõjus sama seaduse § 5 lõikega 2, TsMS § 178 lõige 2).
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 16.12.2008 otsusega kuulutati välja OÜ Estera Baltic pankrot ja määrati pankrotihalduriks v/adv Raul Oberg. 23.05.2014 esitas haldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 05.12.2014. 04.09.2015 esitas haldur kohtule lõpparuande, mille palus kinnitada ja lõpetada pankrotimenetluse. Haldur palus kinnitada halduri vajalike kuludena 736.82 eurot ning tasuna 1284.30 eurot ja lugeda see tasutuks ning tasaarvestada võlgniku maksega advokaadibüroole, mille kaudu haldur tegutseb ja milline tehti 17.11.2010 pankrotitoimkonna otsuse alusel.
2.Lõpparuande kohaselt on haldur teinud oma ülesannete täitmiseks alljärgnevaid vajalikke kulutusi, mis on kantud võlgniku eest advokaadibüroo kaudu: 63.90 eurot tasutud Rahandusministeeriumile võlgniku teadete (pankrotiteadete, enampakkumise teadete) avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded; 33.80 eurot tasutud Varaportaal OÜ-le enampakkumise kuulutuste avaldamise eest portaalis Varad; 351 eurot kulutusi transpordile, mis on tehtud advokaadibüroo sõidukiga (13 korral marsruudil Pärnu-Vändra-Pärnu, kokku 117 km (13x90km) x 0.30 eurot 1 km = 351 eurot, kontrollimaks hüpoteegiga koormatud kinnistu seisukorda); 100 eurot side- ja bürookulusid, mille kandis samuti advokaadibüroo. Pankrotivara arvelt on tasutud pankrotivaraks olnud kinnistu Pärnumaal Vändra alevis Uus t 1b maamaksu 133.80 eurot. Kokku on haldur teinud vajalikke kulutusi oma ülesannete täimiseks 736.82 eurot.
3.Seoses tasuga viitas haldur pankrotiseaduse (PankrS) § 651 lõigetele 1 ja 2. Pankrotivara suuruseks enampakkumise müügihinnas oli 5940 eurot. Halduri tasu alammäär sellelt on 1188 eurot. Lõpparuande punktist 2.2.9 tulenevalt on summa 1284.30 eurot arvestatud ajutise halduri tasuna, milline maksti pankrotitoimkonna otsuse alusel advokaadibüroole, mille kaudu haldur tegutseb. Tasuna taotletav summa 1284.30 eurot on ligilähedane seadusest tulenevale alammäärale (ületab vaid 96.30 euro võrra). Võlausaldaja vastuväide
4.Võlausaldaja Swedbank AS esitas lõpparuandele vastuväite, milles palub jätta lõpparuanne ja tasu kinnitamata ning tagastada need haldurile.
5.Võlausaldaja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-48-13 (punkt 17), mille kohaselt lähtuda tuleks PankrS § 651 lõikes 4 sätestatud alammäärast ehk siis 1%-st ning sellest suuremat tasu saab haldurile määrata vaid siis, kui haldur ei ole kasutanud õigusabi, pankrotivara väärtus on suur, haldur on pankrotivara suurendanud ja tagasi võitnud. Antud juhul on haldur esitanud tasu taotluse määras 1284.30/5940x100=21,62%. Praeguses asjas ei ole pankrotivara väärtus suur, haldur ei ole seda suurendanud ega tagasi võitnud, vaid on selle asemel erinevate hagide sisseandmisega ainult vähendanud.
Seega ei ole alammäärast 1%-st suurema tasu määramine põhjendatud. 1% pankrotivarast on 59.40 eurot.
6.Isegi kui kohus leiab, et põhjendamatu on mõista haldurile tasu määras 1%, siis kindlasti ei ole põhjendatud määrata tasu võlausaldajate tasutud deposiitide arvelt. Pankrotitoimkond on halduri tasu osas küll 17.11.2010 vastu võtnud otsuse, kuid see on tehtud eeldusel, et haldur käitub vajaliku hoolsusega. Selle asemel on haldur tekitanud pankrotipesale kulutusi, esitades alusetuid hagisid ja jättes esitamata vajalikud taotlused hagi tagamiseks. Lisaks ei ole ta täitnud PankrS-st tulenevaid kohustusi, mistõttu on saanud nii kohtult kui Justiitsministeeriumilt noomituse. Veelgi enam, PankrS § 65 lõikest 3 tuleneb, et halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri taotlus lahendatakse määrusega. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole halduri esialgse tasu taotlust määrusega lahendatud, mistõttu tuleb sellekohane toimkonna otsus jätta tähelepanuta. Arvestades halduri tegevust ja panust, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui võlausaldajad peaksid finantseerima halduri tasu ja kulutusi. Seega palus võlausaldaja alternatiivselt mõista pankrotihaldurile tasu ja kulutusi mitte suuremas ulatuses, kui pandieseme müügist saadud rahast 15/100, s.o 891 eurot.
7.PankrS § 66 lõikest 1 tulenevalt peavad halduri kulutused olema vajalikud. Haldur ei ole tõendanud, et kulutused transpordile summas 351 eurot oleksid vajalikud. Haldur ei pidanud käima 13 korda kinnistu seisukorda kontrollimas. Ka ei ole haldur tõendanud side- ja bürookulude vajalikkust summas 100 eurot. Nimetatud kulud peaksid sisalduma halduri tasus, mitte eraldi kuludena. Lisaks on kulutused ebamõistlikult suured. Pankrotihalduri seisukoht
8.Haldur vaidles vastuväidetele vastu. Võlausaldaja tõlgendab vääralt PankrS § 651. Viidatud paragrahvi lõige 4 on seotud vaid lõikega 3. Kui pankrotivara suurus ületab 640 000 eurot, on halduri tasu ülemmäär kuni 5% pankrotivaralt. Lõige 4 täpsustab lõiget 3, et tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Seega ei kehti lõige 4 sama paragrahvi lõike 1 kohta, mille kohaselt tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 20% pankrotivarast ja seda ei või vähendada kuni 1%-ni. Võlausaldaja seisukoht on vastuolus ka õigluse ja loogikaga. Halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot ei saa olla 64 eurot (antud juhul 59.40 eurot). Arusaamatu on võlausaldaja seisukoht, et haldurile võiks alternatiivina mõista tasu (koos kulutustega) mitte enam kui 15/100 pandieseme müügist saadud rahast. Ka selline seisukoht ei põhine seadusel.
9.Võlausaldaja seisukoht, et haldur ei täitnud kohustusi vajaliku hoolsusega, ei vasta tegelikkusele. Vastuväited on haldur esitanud kohtule hulgalistes selgitustes ja arvamustes kaebusele, mille esitasid AL kui võlgniku pankrotitoimkonna esimees ja võlausaldaja Swedbank AS 11.10.2013. Ka ei ole kohus 04.09.2014 vastuses AL ja Swedbank AS-i kaebusele tuvastanud järelevalvemenetluses halduripoolseid rikkumisi, mis annaksid aluse tema vabastamiseks. Samuti ei tuvastatud raskeid rikkumisi, mille esinemisel saaks kohus haldurit trahvida eelneva hoiatuseta.
10.17.11.2010 pankrotitoimkonna koosoleku otsuse alusel advokaadibüroole ülekantud 1887.31 eurot ei olnud välja makstud tasu ettemaksuna. Ca 1/3 ulatuses sellest summast
on kaetud halduri ülesannete täitmiseks vajalikke kulutusi, millised on kajastatud lõpparuandes.
11.Haldur kinnitas, et advokaadibüroo sõidukiga 13 korda pankrotivaraks olnud kinnistule Vändras sõitmine oli tema ülesannete täitmiseks oluliselt vajalik. Esmalt sõitis haldur Vändrasse koosolekule 17 võlgniku endise töötajaga, et selgitada ja korraldada neile Eesti Töötukassalt hüvitise saamine. Teisel korral oli vajalik pankrotivara fotografeerida, et esitada fotod kinnisvaraportaalile. Enne enampakkumiste korraldamist (toimus 9 enampakkumist) oli vajalik kinnistu ja sellel asuv hoone üle vaadata, sest nn „põrsast kotis“ ei müüda. 04.10.2011.a. pankrotivara üle vaadates avastas haldur, et kinnistul asuva hoone aknad olid valdavas osas lõhutud. Haldur oli sunnitud tegema kuriteoteate Vändra politseiosakonda, mistõttu pidi ta käima kahel korral politseikonstaabel JS juures kannatanu esindajana ütlusi andmas. Sõitude kulude dokumentaalne tõendamine ei ole võimalik.
12.Kui haldur tegutseb advokaadibüroo kaudu, on iseenesest mõistetav, et seoses pankrotimenetluse läbiviimisega tekivad side- ja bürookulud nagu nt kulud telefonile, koopiate tegemisele ja skaneerimisele (fotod pankrotivarast), printeri- ja koopiapaberi kulu jne. Nimetatud kulud ei ole ülepaisutatud ja nende tõendamine ei ole eluliselt võimalik. Igas pankrotimenetluses tekib ka hulk vajalikke side- ja bürookulusid ning see on üldteada asjaolu. Neid kulusid ei peaks kandma advokaadibüroo. Kummastav on vastuväite esitaja seisukoht, et side- ja bürookulud peaksid sisalduma halduri tasus.
13.23.05.2014 jaotusettepanek sisaldas halduri tehtud vajalikke kulutusi. Võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitanud. Sellega nad aktsepteerisid vajalikke kulusid ja ebaõige on hakata neid vaidlustama vastuväites lõpparuandele.
14.Halduril ei ole võimalik esitada pankrotitoimkonna arvamust tasu taotlusele, sest toimkonda ei eksisteeri. Võlausaldajate esimesel koosolekul valiti toimkonna liikmeteks AL, ÜI ja MT. ÜI ja MT on toimkonna liikmete hulgast lahkunud ja järgi on vaid AL. Viimase ettepanekul 09.05.2014 võlausaldajate üldkoosolekul uut toimkonda ei moodustatud. Esimese astme kohtu määrus
15.Pärnu Maakohus tegi 31.05.2017 määruse, millega kinnitas OÜ Estera Baltic (pankrotis) lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse; määras välja maksta halduri tasu ja kulutused pankrotivara arvelt; määras halduril likvideerida ja kustutada võlgnik registrist, millise toimingu järel vabastada haldur kohustustest; määras võlgniku dokumentide hoidjaks AJ; jättis võlausaldaja lõpparuandele esitatud vastuväite halduri tasu ja kulutuste osas rahuldamata.
16.Haldur esitas kooskõlas PankrS § 157 punktiga 5 ja §-ga 163 05.09.2015 avalduse pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks. Haldur on vajalikud ja võimalikud toimingud teostanud ning täielikult puudub vara menetluse jätkamiseks, menetluse kulutuste katteks ja halduritasuks. Kohus leidis, et halduri avaldus aruande kinnitamiseks ja pankroti raugemiseks on seaduslik ja põhjendatud. Võlgnik vastuväiteid ei esitanud.
17.Võlgniku pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata 1 437 092.01 eurot järgmiselt:
Nr. Võlausaldaja
Tunnustatud nõue
I RAHULDAMISJÄRK
SEB Pank 72 612,88 AS Swedbank 304 219,45 Nr Võlausaldaja Tunnustatud nõue
II
RAHULDAMISJÄRK
AS Swedbank Maksu- ja Tolliamet AS Swedbank Liising AS SEB Liising Leesment & Partn. Elion Ettevõtted AS Agrosilva Vemet OÜ OÜ Vändra MP Ragn Sells Wenders Timber SM TG TR RP UH VL AR AT JJ MM AI AT BS HK HS MA PT
18.Eeltoodust tulenevalt võib halduri aruande kinnitada. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas muu asjaolu, menetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Võlgnik tuleb likvideerida ja kustutada registrist, peale nimetatud toimingute tegemist vabastada pankrotihaldur ametist. Nimetada tuleb võlgniku dokumentide hoidja.
19.Seoses võlausaldaja Swedbank AS vastuväitega märkis kohus, et vastulause lahendamisel tekitas segadust asjaolu, et vastulause esitaja viitab oma vastulause päises valele tsiviilasja numbrile. Kogumis, kõrvutades võlausaldaja vastulauset selle kohta esitatud halduri arvamusega, leidis kohus, et vastulause ei kuulu rahuldamisele.
20.Vastulause esitaja viidatud kohtupraktikat ei saa kasutada, tegemist on hoopis teiste mastaapidega, kus pankrotivara moodustab 2 273 343 eurot ja halduritasu 88 660.40 eurot, käesolevas menetluses on pankrotivaras 5490 eurot ja halduritasu 1284.30 eurot. Kohus leidis, et haldur on õigesti kohaldanud PankrS § 65 lõiget 5 ja § 651 lõiget 1. Viidatud kohtulahendi kohaselt võib halduritasu alammäär olla 5% pankrotivarast, kohtud nõustusid 3,9%-ga. Vastulause esitaja käsitleb kohtupraktikat vales kontekstis ja ebaõigelt ning mitte kooskõlas PankrS § 65 lõikega 5 ja § 651 lõikega 1. Käesolevas lahendis on halduri tasu alammääraks 20% pankrotivarast. Seega ei saa tugineda asjaolule, et halduri tasu alammääraks on 1% pankrotivarast. Et haldur määras enesele tasu 1,62% ehk 96.30 eurot üle alammäära pidas kohus PankrS § 65 lõike 51 punkti 3 alusel põhjendatuks, tuginedes halduri algatatud kohtuasjade arvule nii tsiviil- kui kriminaalmenetluses, kus haldur tegutses võlgniku esindajana. Lisaks, arvestades antud pankrotimenetluse kestvust, mis oli tingitud halduri poolt vara tagasinõudmiseks algatatud kohtumenetlustest, ja võlausaldajate arvu – 28, ei ole 96.30 euro ümberjagamine menetluslikult otstarbekas. Antud põhjendus on kooskõlas vastulause esitaja viidatud kohtupraktikaga. Kohus ei saa nõustuda ettepanekuga määrata halduri tasuks 891 eurot, mis ei vasta PankrS § 65 lõikes 5 ja § 651 lõikes 1 sätestatule.
21.Mis puutub transpordikulude vajalikkusesse, siis on haldur olnud tagasihoidlik, määratledes Pärnu ja Vändra vahemaaks 45km. Tegelikult on üldteada, et vahemaaks on 50km. Arvestades pankrotimenetluse kestvust, võib eeldada, et haldur võis käia 13 korda objektil Vändras. Arvestades pankrotimenetluse kestvust ja kulgemist, luges kohus halduri poolt põhistatuks TsMS § 235 mõttes esitatud transpordikulu 351 eurot.
22.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS §-st 163 jättis kohus võlausaldaja lõpparuandele esitatud vastuväite pankrotihalduri tasu ja tema tehtud kulutuste osas rahuldamata. Määruskaebus
23.13.06.2017 esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja jätta lõpparuanne ja halduri tasu kinnitamata ning tagastada need haldurile või alternatiivselt määrata halduri tasuks 59.40 eurot. Maakohus määras dokumentide hoidjaks AJ (isikukood XXXXXXXXXXX), kuid isiku õigeks perekonnanimeks on J.
24.Tasu alammäärast 1%-st pankrotivarast suurema tasu määramine ei ole põhjendatud. Alates vastuväite esitamisest on Riigikohus teinud lahendi, mis toetab võlausaldaja seisukohta (nr 3-2-1-12-16). Kindlasti ei ole põhjendatud hüvitada haldurile tasu võlausaldajate tasutud deposiitide arvelt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-27-16 kohaselt ei piira kohtu kontrollikohustust kulutuste üle see, kui pankrotimenetluse kestel on võlausaldajad nii üldkoosoleku kui toimkonna kaudu kiitnud kulutused heaks. Haldurile saaks tasuks ja kulutusteks määrata maksimaalselt pandieseme müügist saadud rahast 15/100 ehk 891 eurot.
25.Halduri kulud transpordile ning side- ja bürookulud on tõendamata ning mittevajalikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-27-16 toonitanud, et halduri asi on korraldada oma
majandustegevus ja raamatupidamine nii, et konkreetse pankrotivara haldamise kulud oleksid muudest kuludest eristatavad. Käesolevas asjas ei ole kulud eristatavad ja selliseid kulusid ei saa kohus kinnitada. Vastustajate seisukoht
26.Võlgniku juhatuse liige AJ nõustus määruskaebusega. Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu. Menetluse edasine käik
27.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 31.05.2017 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide ja pankrotiseaduse (PankrS) olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab pankrotiasja tagasi haldurile edasiseks menetlemiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva kulu põhjendatud ja vajaliku suuruse.
29.PankrS § 163 lõike 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-15 (punktis 34) rõhutanud, et kohus peab lõpparuannet kontrollima täies ulatuses sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses sellele on esitatud vastuväide. Käesolevas asjas ei sisalda vaidlustatud määrus mistahes kohtu põhjendusi, millest saaks järeldada lõpparuande sisulise kontrolli teostamist. Maakohus on vastanud vaid võlausaldaja vastuväidetele halduri tasu määramise ja kulutuste kinnitamise kohta, kuid jätnud tähelepanuta võimaliku AS-i SEB Pank ja AS-i Swedbank õiguste rikkumised pankrotimenetluses. Nimelt nähtub lõpparuande (t I kd lk 280-291) punktist 2.1, et pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatena tegid nad menetluse kestel makseid menetluse kulude katteks pankrotivõlgniku arvele kokku 8628.06 eurot. Sellest osa oli kasutatud tsiviilasjas nr 2-11-5665 riigilõivude tasumiseks ja võlgniku maamaksu tasumise kohustuse täitmiseks, kuid ülejäänud kantud advokaadibüroole, mille kaudu haldur tegutseb. Advokaadibüroole kantud summa arvel loeb haldur tasutuks kohtu poolt 16.12.2008 määrusega määratud ajutise halduri tasu ja halduri tasu ettemaksu. Samas ei nähtu pankrotiasja materjalidest, et kohus oleks kohustanud PankrS § 11 ja/või § 30 alusel võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud rahasumma selleks ettenähtud kontole. Haldur viitab küll 17.11.2010 pankrotitoimkonna otsusele, mida tsiviilasja materjalides ei ole, kuid ainult toimkonna otsus ei saanud olla PankrS § 11 ja/või § 30 mõistes deposiidi tasumise alus. Kuna võlausaldajad ei ole kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha kandnud, ei saa haldur ega kohus muude halduri ja võlausaldajate võlaõiguslike kokkulepete alusel tasutud rahalisi vahendeid arvestada pankrotivara hulka, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid, sh halduri tasu ja kulutusi. Maakohus ei pööranud nimetatud asjaoludele tähelepanu, kuigi vastuväite esitanud võlausaldaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et halduri tasu ja kulutusi ei ole põhjendatud tasuda võlausaldajate poolt tasutud summadest. Kolleegium nõustub võlausaldajaga.
30.Eeltoodust tulenevalt ei saa halduri tasu suurus ületada 891 eurot, kuna enam tasumist ei võimalda pankrotimenetluse asjaolud. Menetluse materjalidest nähtub, et ainsaks varaks, mida oli võimalik realiseerida, oli AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu, milline müüdi 5940 euro eest. Tulenevalt PankrS § 153 lõikest 2 ei saa hüpoteegiga koormatud pankrotivara müügist saadud rahasummast pankrotimenetluse kulude katteks arvata enam kui 15% pandieseme müügist saadud rahasummast. Seega ei saa käesolevas asjas arvata pandieseme müügist saadud rahast kulude katteks enam kui 891 eurot (15% 5940-st; t I kd lk 272, 234-239). Nimetatud summa on väiksem kui PankrS §-st 651 tulenev tasu alammäär, milleks on 20% pankrotivarasse laekunud rahast, mistõttu ei analüüsi kolleegium siinkohal üle alammäära tasu määramise põhjendatust PankrS § 65 alusel. Samas ei saa nõustuda kaebuse esitajaga selles, nagu ei oleks halduri tasu põhjendatud suuruseks käesolevas asjas enam kui 1% pankrotivarasse laekunud rahast. Sellises ulatuses tasu vähendamine, arvestades pankrotipesa suurust, ei oleks kolleegiumi arvates halduri suhtes õiglane. Kuna pankrotivarast ei ole võimalik tasuda haldurile rohkem kui 891 eurot ja see summa on kaetud halduri tasuga, ei ole mõistlik ega vajalik määrata kindlaks halduri kulutuste suurust, sest sarnaselt tasule tuleb ka need maksta välja pankrotivara arvel. Kui ei ole alust maksta need välja võlausaldajate poolt tasutud deposiidi arvel. Samas märgib kolleegium, et kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas ei ole kaebaja seisukoht, et büroo- ja sidekulud peaksid sisalduma halduri tasus.
31.Täiendavalt juhib kolleegium maakohtu tähelepanu asjaolule, et 31.05.2017 määruse resolutsioon ei vasta PankrS § 163 lõikele 4, §-le 168 ja § 65 lõikele 1 ning TsMS § 442 lõikele 5 koosmõjus TsMS § 463 lõikega 2. Viidatud sätetest tulenevalt peab pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioon sisaldama mh teavet iga võlausaldaja nõude ulatuse kohta, mille eest jäi võlausaldajal menetluses raha saamata, arvestades menetlusega seotud väljamaksete mahaarvamisi, ning millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväiteid. Määratud halduri tasu suurus peab samuti nähtuma määruse resolutsioonist. Viidatud ulatuses on pankrotimenetluse menetluse lõpetamise määrus ja halduri tasu määramise määrus täitedokumendid, millised peavad olema selged ja sundkorras täidetavad lahendi muu tekstita. Vaidlustatud määruse resolutsioon viidatud teavet ei sisalda.
32.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ka osas, milles maakohus määras halduril likvideerida ja kustutada registrist pankrotivõlgnikust äriühing. Selles osas puuduvad maakohtu määruses mistahes põhjendused. Seega ei vasta määrus TsMS § 465 lõike 2 punkti 8 nõuetele. Pankrotiasja materjalidest ei sisaldu võlausaldajate üldkoosoleku otsust võlgniku tegevuse lõpetamise kohta. Pankr § 77 punkti 2 ja § 78 lõike 2 kohaselt otsustatakse võlausaldajate (esimesel) üldkoosolekul võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine. Pankroti väljakuulutamine ei too automaatselt kaasa osaühingu lõpetamist. PankrS § 130 lõike 2 kohaselt peab kohus võlausaldajate otsuse juriidilisest isikust võlgniku tegevuse lõpetamise kohta kinnitama määrusega. Sellesisulist kohtumäärust tsiviilasja materjalides ei sisaldu. Likvideerimise läbiviimise otsustuse sisaldumine maakohtu määruse resolutsioonis on arusaamatu ka põhjusel, et käesolevas asjas lõpetas maakohus menetluse lõpparuande kinnitamisega (st PankrS § 163 alusel), millisel juhul aga peaks vastavalt TsMS § 130 lõikele 3 likvideerimine olema läbiviidud pankrotimenetluse lõpuks (erinevalt nt lõpetamisel raugemise tõttu, vt PankrS § 29 lõige 1).
33.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad kaebuse esitaja kulud (50 eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel pankrotihalduri kanda. Menetluskulud kantakse PankrS § 541 lõike 1 teise lause alusel võlgniku pankrotivarast (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-34-15, punkt 35).
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.