OÜ OMUL-FOT hagi aktsiaseltsi Smakus vastu põhivõla, viivise, sissenõudmiskulude ja kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. aprilli 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Smakus apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
20 227,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ OMUL-FOT (registrikood 11283219), lepinguline esindaja Eduard Neiman Kostja: aktsiaselts Smakus (registrikood 10059750), esindaja prokurist Tarmo Almann, juhatuse liige VB
Istungi toimumise aeg
10. oktoober 2017
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18. aprilli 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
1.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja aktsiaseltsi Smakus kanda.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata hagejal OÜ OMUL-FOT kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ OMUL-FOT esitas 09.07.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 14.07.2016 selle täpsustuse, milles palus aktsiaseltsilt Smakus välja mõista 20 227,13 eurot, millest põhivõlg on 15 610,44 eurot, viivis 4540,69 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja kahjuhüvitis 36 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale külmutatud kala järgmiste suuliste lepingute alusel: a. 04.07.2013 balti kilu 880 kg, mille kohta väljastati 04.07.2013 kostjale arve nr 447/2013 summas 580,80 eurot. Kostja tasus arve. b. 10.07.2013 latikat, särge ja väikest kala segu 10 121,25 kg, mille kohta väljastati 10.07.2013 kostjale arve nr 459/2013 summas 9391,32 eurot maksetähtajaga 18.07.2013. c. 11.07.2013 särge 1000 kg, mille kohta väljastati kostjale 11.07.2013 arve nr 462/2013 summas 960 eurot maksetähtajaga 19.07.2013. d. 25.07.2013 särge 4309 kg, mille kohta väljastati kostjale 25.07.2013 arve nr 490/2013 summas 5170,80 eurot, maksetähtajaga 02.08.2013. e. 05.09.2013 särge ja latikat 92 kg, mille kohta väljastati kostjale 05.09.2013 arve nr 571/2013 summas 88,32 eurot, maksetähtajaga 13.09.2013.
3.Kostja ei ole peale 04.07.2013 arve ühtegi arvet tasunud. Kostja tunnistas 03.02.2014 põhivõlga summas 16 191,24 eurot, allkirjastades saldoteatise. Sellega tunnistas kostja ühtlasi, et tal ei ole pretensioone ostetud kauba kvaliteedi osas.
4.Kostja esitas 31.07.2015 hagejale võltsitud, seega tühise tasaarvestusavalduse, mille kohaselt kostja väidetavalt müüs kala hagejale, millest tulenevalt tasaarvestab oma nõude summas 18 441,60 eurot hageja nõudega summas 15 610,44 eurot. Hageja ja kostja ei sõlminud ajavahemikul 2013-2015 ühtegi müügilepingut, kus hageja oleks ostja. Samas tõendab tasaarvestuse avaldus täiendavalt, et kostja tunnistas hageja ees võlga.
5.Hageja loovutas 10.08.2015 oma lepingutest tulenevad nõuded summas 17 963,21 eurot NKC Konsultatsioonid OÜ-le. Nõude loovutamise kohta kinnituse ja võlateatise kostjale kättetoimetamiseks tuli pöörduda kohtutäituri poole, kelle tasu dokumentide kättetoimetamise eest oli 36 eurot. NKC Konsultatsioonid OÜ loovutas nõude hagejale tagasi 24.05.2016 summas 18 917,54 eurot, sh kahju hüvitamise nõue 36 eurot kirjade kättetoimetamise eest ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue 40 eurot.
6.Kostja põhivõlg hageja ees on 15 610,44 eurot ja seisuga 09.07.2016 sissenõutavaks muutunud viivis arve nr 459 alusel 2039,79 eurot; arve nr 462 alusel 208,32 eurot; arve nr 490 alusel 1107,58 eurot; arve nr 571 alusel 45,44 eurot ja viivis ajavahemiku eest 09.07.2016-09.07.2017 on 1139,56 eurot. Samuti võlgneb kostja hagejale nõude sissenõudmiskulu 40 eurot ja kahjuhüvitisena kohtutäiturile tasutud 36 eurot.
Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled kevadel 2013 koostöölepingu seltsingu vormis, millega alustasid ühist tegevust kalatöötlemise ja müügi alal. Kostja eraldas ühistegevuseks oma tootmis- ja külmhoones tootmis- ja laoruumid, mis varustati poolte poolt tootmiseks vajalike seadmetega. Kokkuleppe kohaselt tarnis hageja vajaliku tooraine ja tegeles valminud toodete turustamisega. Kostja valmistas hageja tarnitud toorainest kalatooteid (kuivatatud kala), võimaldades selleks vajalikud lisamaterjalid, energia- ja töötajad.
9.Hageja tarnis ühistegevuse raames kostjale toorainena kokku 9267,25 kg külmutatud särge ja 6273 kg külmutatud latikat. Kokku kasutati kuivatatud kala valmistamiseks 8905 kg külmutatud särge ja 3617 kg külmutatud latikat, millest valmistati lõpptootena 4524,76 kg kuivatatud kala. Kalatoodete valmistamiseks kandis kostja otseseid kulutusi abimaterjalidele, tööjõule ja elektrienergiale kokku 5786,66 eurot. Kostja enda tegevuse tarvis kasutatud hageja tarnitud tooraine eest esitatud arve nr 447/2013 tasus kostja hagejale 18.07.2014. Kostja laost väljastati hagejale valmistoodangut 4338,50 kg. Tootmiseks mittekõlbulikku toorainet tagastati 3090,10 kg. Seega nõuab hageja raha tooraine eest, millest valmistatud toodang on tegelikult kostja laost üle antud hageja valdusesse.
10.Seltsingu tööd, sh kauba liikumist ja väljastamist korraldas hageja esindaja Ilmar Tarraste. Kauba lao saatelehti kostja valduses ei ole. Kauba liikumine fikseeriti kostja ettevõttesisese kauba liikumise veterinaararuandluse põhjal. Kostja allkirjastas 2013. a hageja saadetud saldoteatise heas usus, tagamaks raamatupidamises kajastatud tehingute vastavuse veterinaarametile esitatava aruandlusega.
11.Seltsing lõppes 2014. a, sest hagejal ei õnnestunud toodangut planeeritud mahus realiseerida ja kostja ei soovinud ühepoolselt kanda valmistoodangu ladustamiskulusid. Ühistegevuseks tehtud kulutuste katmise osas saavutasid pooled kokkuleppe 31.08.2015 e-kirjaga, mille kohaselt pidid pooled kandma kulutused võrdsetes osades. Hageja viis pärast kokkuleppe sõlmimist kostja tootmishoonest ära enda poolt toodud seadmed ja loovutas kolmandale isikule fiktiivselt kujundatud nõude.
12.Hagejale esitatud arve nr 15032 ja tasaarvestusavaldus esitati otseste sisendkulude ulatuses, mis kostja kandis hagejale väljastatud kalatoodete valmistamiseks. Dokumendid on koostatud ja allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt, need ei ole võltsitud. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 227,13 eurot, millest põhivõlg on 15 610,44 eurot, viivis 4540,69 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja kahjuhüvitis 36 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja tasaarvestuse vastuväite. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulu hüvitisena välja 900 eurot.
14.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja müüs kostjale suuliste müügilepingute alusel: 1) 10.07.2013 külmutatud latikat, särge ja väikest kala segu mahuga 10121,25 kg ning esitas selle kohta 10.07.2013 arve nr 459/2013 summas 9391,32 eurot, maksetähtajaga 18.07.2013; 2) 11.07.2013 külmutatud särge, mahuga 1000 kg ja esitas selle kohta 11.07.2013 arve nr 462/2013 summas 960 eurot, maksetähtajaga 19.07.2013; 3) 25.07.2013 külmutatud särge mahuga 4309 kg ning esitas 25.07.2013 arve nr 490/2013 summas 5170,80 eurot, maksetähtajaga 02.08.2013; 4) 05.09.2013 külmutatud särge ja latikat,
mahuga 92 kg ning esitas selle kohta 05.09.2013 arve nr 571/2013 summas 88,32 eurot, maksetähtajaga 13.09.2013; kostja ei ole hageja arveid nr 459/2013, 462/2013, 490/2013 ja 571/2013 tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas neil oli sõlmitud seltsinguleping ja kostja ei pea seetõttu arveid tasuma.
15.Pooltevahelise seltsingulepingu olemasolu ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks tuvastada poolte tahte seltsingulepingu sõlmimiseks. Tahteavaldusi ei tõenda tunnistajate IT ja AK ütlused. Hageja seaduslik esindaja vande all seltsingulepingu olemasolu ei kinnitanud. Seltsingulepingu olemasolu ei tõenda ka 31.08.2015 e-kiri väidetava seltsingu lõpetamise kohta. See koostati kolmanda isiku, AK poolt kostja seadusliku esindaja palvel. Ei ole tõendatud, et AK-l oli hageja volitus kokkuleppe sõlmimiseks või et dokument oleks hagejaga kooskõlastatud.
16.Kostja esitatud dokumendid on tehnoloogi aruanded. Tegu on kostja sisedokumentidega, mille põhjal ei ole võimalik tuvastada seotust hagejaga. Samuti ei tõenda kostja poolt hagejale töödeldud kala eest esitatud arve ja selle teadmata isiku poolt vastuvõtmine või seadmete müügiarved seltsingulepingu olemasolu. Kostja arved toote eest hagejale pigem kinnitavad, et tegemist oli seadmete edasimüügiga kostjalt hagejale. Asjaoludest ei tulene, milles seisnes poolte ühine tegutsemine, milline oli poolte tegutsemise ühine eesmärk ja millised olid poolte võrdsed panused. Kostja ei toonud esile asjaolusid, milles seisnesid kokkulepped seltsingu juhtimise ja esindamise kohta. Kostja esitatud tõendid neid asjaolusid ei kinnita. Tõendatud ei ole, et kostja oli hageja poolt volitatud seltsingut juhtima ja et kostjal oli õigus pidada seltsingu raamatupidamist kokkuleppel hagejaga.
17.Vaidlust ei ole, et hageja andis kostjale arvetel kirjeldatud kauba üle. Kostja tunnistas 03.02.2014 müügilepingutest tulenevat põhivõlgnevust summas 16 191,24 eurot saldoteatise allkirjastamisega. Samuti tunnistas kostja võlga 31.07.2015 tasaarvestusavalduses. Tõendatud ei ole, et kostja oleks esitanud pretensioone ostetud kauba kvaliteedi kohta või oleks tagastanud tootmiseks mittekõlbulikku toorainet. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja tasus 18.07.2014 arve nr 447/2013, kuid jättis ülejäänud arved tasumata, viidates tasaarvestuse olukorrale.
18.Kostja tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud. Tõendatud ei ole, et pooled oleks saavutanud kokkuleppe kuivatatud kala osas raha maksmiseks või et hageja oleks pidanud tasuma kostjale kulutuste eest, mida kostja väidetavalt kandis kalatoodete valmistamiseks või et hagejal esineks mingi muu võlgnevus kostja ees.
19.Kostjal oli lepingute järgi raha maksmise kohustus, mida ta rikkus, jättes kauba eest 15 610,44 eurot tasumata. Samuti on hagejal õigus nõuda seadusjärgses määras viivist. Kostja peab hüvitama hagejale ka sissenõudmiskulu 40 eurot. Samuti on põhjendatud 36 euro suuruse kahju hüvitamise nõue, kuna hageja kandis kostja kohustuse rikkumisega seoses kohtueelseid kulusid kohtutäiturile. Kulutus on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Hageja pidi tegema kulutuse kohtutäiturile, kuna kostja ei võtnud hageja võlateatist vastu. Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
21.Kaebuse kohaselt hindas maakohus vääralt esitatud asjaolusid, tõendeid ja kostja väiteid, mille tulemusel tuvastas ebaõigeid asjaolusid ja kohaldas vääralt materiaalõiguse normi.
Maakohus ei hinnanud kostja esitatud vastuväiteid ja tõendeid kogumina. Otsus ei ole seaduslik ega õiguslikult põhjendatud. Maakohtu otsus on ebaselge, vastuoluline ja tugineb hageja esitatud ebaõigetele väidetele ning tunnistajate poolt menetluses üllatuslikult antud valeütlustele. Kostja esitas Politsei- ja Piirivalveametile seoses tunnistajate antud valeütlustega kuriteokaebuse.
22.Õige ei ole kohtu järeldus, et kostjal ei ole nõuet hageja vastu. Kostja ei pidanud väljastama hagejale valmistatud kala selle eest tasu saamata ja samas tasuma talle ise tooraine eest, mille hageja kalatoodete valmistamiseks tarnis põhjusel, et selleks puudus poolte vahel kokkulepe. Kostja esitatud arve nr 15032 esitati ainult faktiliselt kala tootmiseks tehtud kulutuste kohta, sh hageja poolt tarnitud tooraine maksumus.
23.Kohtu hinnangud ei tohi tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid. Maakohus tegi eelmenetluse nõudeid rikkudes vastuolulise otsuse, mis mõjutas asja lahendamise tulemust, mistõttu tuleb kostjale anda menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, miks ta kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kohtuotsus ei ole ebaselge ega vastuoluline, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotlusete alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
28.Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on tõendatud ja kostja nõue hageja vastu, mida ta oleks saanud hageja nõudega tasaarvestada, tõendamist ei leidnud. Tõendamata on asjaolu, et kostja oleks hagejale tagasi müünud kuivatatud kala. Selle hagejale üleandmine on tõendamata. Samuti on tõendamata, et poolte vahel oli seltsinguleping või et hagejal on kohustus hüvitada kostjale kalatootmiseks tehtud kulutused muu kokkuleppe alusel.
29.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega eelmenetluse nõuete rikkumise ja üllatusliku otsuse tegemise kohta. Kuna kostja esitas hagile puuduliku vastuse
(I kd lk 100-105) ja lisas sellele mitmeid tõendeid, nõudis maakohus 12.09.2016 määruses puuduste kõrvaldamist ja selgitas, et kostjal tuleb vastuses konkreetselt ära näidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada tahetakse, et kohus ei saa asjaolusid ise tõenditest tuletada ja need peab välja tooma kostja. Samuti selgitas maakohus 14.12.2016 eelistungil, milliseid asjaolusid peab kostja tõendama (II kd lk 19-21).
30.Eelmenetluses ei saa kohus tõendeid sisuliselt hinnata ega teha järeldusi selle kohta, kas poolte poolt kohtu ette toodud asjaolud on tõendatud või mitte ja kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. TsMS § 438 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus ei ole selle vastu eksinud ja kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Kohus tugines otsust tehes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Apellatsioonkaebuse üldsõnalised väited menetlusnormide rikkumise kohta ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal kulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra.